2-20-10175/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus Hageja Ü. K. ja kostja Ü. S. sõlmisid XXX.a. kinnistu müügilepingu, laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise lepingu ja laenulepingu, lisan selle dokumendi käesolevale hagiavaldusele. Eelnimetatud lepingu alusel omandas hageja XXX asuva kinnistu müügihinnaga 101 204 eurot (vt. lepingu p. 3.2.). Lepingu p. 3.3. kohaselt lugesid pooled kogu müügihinna tasutuks hageja poolt punktis 6.1. kokkulepitud kohustuse ülevõtmisega hageja poolt. Lepingu punktis 6.1. kohaselt võttis hageja üle kostja ja XXX XXX sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused summas 101 204 eurot ja sellele vastavas osas nimetatud võla aluseks olevatest lepingutest tulenevad võlgniku (kostja) õigused ja kohustused. Kokkuleppe mõte oli selles, et hageja ei tasu kinnistu eest rahas, vaid võtab kinnistu müügihinnale vastavas osas üle kostja laenulepingust tulenevad kohustused panga ees ja hakkab ise pangale laenu tagasi maksma. Lepingu p.-i 6.2. leppisid pooled kokku, et kui pank nõustub vaid kogu kostja laenu refinantseerimisega hageja poolt, annab kostja üle kõik laenulepingust tulenevad laenusaaja õigused ja kohustused panga ees (vastavalt lepingu p.-ile 2.5.5. oli laenujääk 171 204 eurot) ning sellisel juhul jääb kostja hagejale võlgu 70 000 eurot. Pank nõustuski refinantseerima hagejat vaid kogu laenusumma ulatuses, mis tähendab seda, et rakendus lepingu p.-is 6.2. sätestatud laenukokkulepe hageja ja kostja vahel. Pank ja hageja sõlmisid XXX laenulepingu nr XXX kostja laenu refinantseerimise kohta ja sellele omakorda XXX. uue refinantseerimislepingu. Vastavalt lepingu p.-ile 6.3. kohustus kostja tasuma hagejale 70 000 eurot kümne aasta jooksul, igal aastal 7000 eurot. Iga-aastane makse kuulub tasumisele kalendriaasta viimaseks kuupäevaks ning esimese osamakse tasumise kohustus on XXX.a. Kostja ei ole praeguseks tasunud mitte ühtegi osamakset, mistõttu esitab hageja kostja vastu kohtuliku nõude. Arvestades, et XXX osamaksete nõue on ilmselt aegunud, esitab hageja nõude alates XXX.a. osamaksete mittetasumise osas kogusummas 35 000 eurot. Hageja on edastanud kostjale varasemalt meeldetuletusi kohustuse rikkumise kohta. Pooled on XXX.a. lepingu p.-is 6.2 vormistanud 70 000 eurot kostja laenuks. Kostja on rikkunud lepingu p.-is 6.3. sätestatud kohustust laenu osamaksete tegemiseks, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist XXX.a., XXX.a., XXX.a. osamaksete osas, aga ka XXX.a. ja XXX.a. osamaksete väljanõudmist. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hagi põhinõue on 35 000 eurot, st. viie 7000 eurose osamakse summa. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 alusel hageja arvestab viivist alates XXXa. järgmiselt: - Perioodil XXX.a. kuni XXX.a. on viivisesumma 536 eurot (7000 * 365 * 8% a.); - Perioodil XXX.a. kuni XXX.a. on viivisesumma 1073 eurot (14 000 * 365 * 8% a.); - Perioodil XXX.a. kuni XXX.a. on viivisesumma 754 eurot (21 000 * 171 * 8% a.). Kokku on praeguseks kogunenud viivist 2363 eurot. Juhindudes eeltoodust ja VÕS §§ 396, 113, palub hageja

iga aasta kohta 7000 eurot. Kostja ei ole 70 000 eurost maksnud sentigi ära ja hageja pidi pöörduma kohtusse. Kostja on kohustatud ostjale tasuma lepingu punktide 6.2 ja 6.3 järgi. Kostja on vastanud hagile, et ta ei ole võlgu ja ta ei oska sellega midagi peale hakata. See ei tundu hageja jaoks piisavaks vastuseks, miks ta võlgu ei ole, jääb arusaamatuks. Kostja avaldas, et tema allkiri on seal lepingul all ja sellega on ta nõus. See on ka kõik, mida ta leiab, et ta on võlgu. 70 000 eurot, mis hageja nõuab, ta leiab, et ta ei ole võlgu. Tal pole oskust seletada seda. Talle tundub imelik, kui inimesed saavad endale maja ja tema peab neile peale ka veel maksma 70 000, et nad maja said. Asi on 10 aastat tagasi olnud. R. K. oli tal asjade ajamine. Täna ütleb Ü. K., et ta on talle 35 000 võlgu ja R. ütleb, et 70 000 on võlgu. Tal ei ole olnud sellest majast midagi. See on see alus, miks ta ütleb, et ta ei ole võlgu. Jah, paberil on allkiri all ja seda ta ei saa muuta. See oli tema maja, mis ta maha müüs. See oli selleks, et maja oli tema nimel ja firma läks pankroti ja maja ei olnud enam võimalik maksta. Hakati maja ära võtma, aga R. olid vist tagatised seal taga. Küsimus oli, kuidas ta laseb selle niisama minna, tal ei olnud firmat ega sissetulekut ja ei olnud võimalik maja maksta. R. oli tema firmas XXX, küsimus ei olnud majas, vaid tagatises. Võimalus, et R. ei võeta maja ära koos tema majaga, oli nende poolt selline lahendus. R. tahtis seda maja endale ja ta oli sellega nõus, maja oleks talle jäänud võlaks. XXX laenuga ostis ta selle maja. Maja müüs maha ja laen läks üle ostjale. Ta müüs koos laenuga selle R. maha. Maja eest talle ei makstud. Maja müügist tema ei saanud midagi, põhiline, et tsirkus ära lõppeks. Maja väärtus oli 101 204 eurot. Hageja esindaja selgitas, et 170 tuhat oli laenu jääk. Müügihinnana on lepingus lepitud kokku 101 204 eurot ja nende vahe oligi 70 000 eurot. Kuna ostja võttis üle kogu pangalaenu, siis 170 000 eurosest kohustusest sai kostja lahti. Kinnistu müügileping punkt 2.5 (kt lk 6 pöördel). Hagile on lisanud ka hageja ja panga vahelised laenulepingud, kus on näha, et need tulid üle lepingust (kt lk 9-12) maksab tänase päevani punkt 6.2 ja 6.3. Kinnistu väärtus on 20 000 ja hageja tegi endale väga halva kokkuleppe. Kostja sai lahti üüratu kohustuse panga eeskokkuleppe sisu oli see, et midagigi maksab kostja hagejale tagasi, sest 101 204 eurot võttis hageja endale üle. Küsiti laenu korduvalt, pool summast on aegunud ja hageja küsib ainult seda osa, mis ei ole aegunud 35 000 eurot. Kostja pääseb veel 35 000 euroga ja palju õnne talle. See on hageja viivitus ja oleks pidanud kohe kohtusse pöörduma. Enne, kui Ü. seda maja saama hakkas, tal oli vaja käendust saada, et XXX maja osta. Rahad liikusid tal väga tugevalt, kui ta seda tahtis. Maja sai ostetud ja midagi muutus ja kostjal kadus tahtmine seda maja edasi liigutada. Pank ei andnud ei R. ega Ü. enam selle omamiseks õigust. Ta arvestas, et kui selle võtab, siis ainult sel juhul, et Ü. maksab talle 70 000 eurot. Sinna sisse elama ta minna ei saanud ja seal sees ei olnud võimalik elada. Kostja selgitas, et ta sai praegu alles aru, kus kohast see summa tuli. Notaris seda keegi ei selgitanud. Hagist luges, et on võlgu 70 000 eurot. Notaris ta ei saanud lepingust aru ja summadest ei tekkinud küsimust. Ta ei tee kannatanu nägu, aga asi oli sellest, et ta aru ei saanud. Tal oli see, et ta tuli seda müüma ja R. on õnnelik, et nad saavad tema XXX maja säilitada. Ta on R. suhelnud ja tema on teinud endale sobilikud selgitused. Ta ei saa selle vastu, et tema allkiri oli seal all. Ü. sa ju tead kindlalt, milleks see tehtud oli, et teile jääks maja, et te XXX ei peaks sealt ära tulema. Kõik oli kokku varisemas ja ta leiab, et tema süü see ei ole, et maja on elamiskõlbmatu ja mis iganes seal on. Ta on seisukohal, et hea küll Ü., et teie olete R. normaalsed inimesed ja päästsime XXX maja ja saite veel teise maja ka veel. Nüüd leiad, et maja on sinu ja tahad veel raha ka saada, et maja saaks korda teha või. Selge, et tema allkiri seal all on, võime ju risti rääkida iga üks oma versiooni. Ta leiab, et ta ei pea nende oma mõtetega 35 000 maksma ja ongi kõik. Halb on, et ta allkirja pani sinna alla. Viga, et ta ei tõusnud püsti ja ei kõndinud notarist minema. See, et ta oleks tajunud, et ta jääb Ü. ja R. võlgu, seda ei olnud. Ta sai loomulikult aru, et nemad nüüd maksavad ja see on nende maja. Ta ei saanud aru summadest, ta ei tegelenud rahadega. R. ja Ü. said maja ja kõik oli korras. Jääb oma seisukohale, et tema allkiri on seal paberil all. Jääb seisukohale, et ta ei ole neile hinges midagi võlgu ja see jääb kohtu