Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 09.10.2020 Harju Maakohtule hagi M Ka vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja liikluskindlustuse kindlustusjuhtumina registreerinud liiklusõnnetused, millest esimene toimus 02.07.2020 kell 12.54 Tallinnas Keldrimäe 2 juures, kus kostja tagurdas sõidukiga xxx (reg nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr xxx) ning lahkus sündmuskohalt. Sõiduki xxx juht asus kostjat jälitama, mispeale toimus teine intsident Ravi 18 juures, kus kostja sõitis teistkordselt sõidukiga xxx (reg nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr xxx). Samuti riivas xxx (reg nr xxx) Ravi tn 18 juures kiirabiautot xxx (reg nr xxx). Kostja lahkus mõlemal juhul liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt teatamata. Politsei on kostjat sündmuskohalt lahkumise tõttu väidetavalt ka karistanud. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ning väljastatud poliis nr xxx, millest tulenevalt hüvitas hageja sõiduki xxx (reg nr xxx) kahjustumise tõttu tekkinud kahju, tasudes remondifirmale xxx sõiduki taastusremondi eest 2139,26 eurot. Hageja on kostjale esitanud 04.08.2020 tagasinõude, kuid kostja ei ole tagasinõuet tasunud, olenemata poolte toimunud kirjavahetusele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2139,26 eurot, seisuga 09.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 22,91 eurot ja edasulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostja esitas 04.01.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja sõiduk xxx (reg nr xxx) põhjustas suurele linnamaasturile kahjustusi nii esipamperil, küljel kui ka tagapamperil. Kostja on seisukohal, et tegemist on vanema autoga ja normaalses eksplutatsioonis tekkinud muutustega. Kostja tunnistab, et sõidukite xxx (reg nr xxx) ja xxx (reg nr xxx) vahel toimus väikesel kiirusel ühekordne kontakt (tagurdamisel). Kostja märgib, et sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi käitumine põhjustas kostjal kiire vererõhu tõusu, mistõttu otsustas kostja sõita keskhaigla EMO-sse, kus kostja edasine liikumine blokeeriti. Kostja liikus edasi ligikaudu 300 m kaugusel olevasse kodusse, et vererõhku alandavaid tablette võtta. Kostja kinnitab, et teab, et liiklusõnnetuse kohalt ei tohi lakuda, kuid vererõhu kiirest tõusust tingituna tegi ebaõige otsuse. Kostja märgib, et tunnistas seda ka politseile esitatud seletuskirjas ning sai selle eest karistuse. Kostja peab ebaõigeks ja vääraks hageja väidet, et põhjustas teisele sõidukile kolmest küljest kahjustusi ning leiab, et hageja väited on paljasõnalised ja põhistamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidetele, mistõttu on tema poolt esitatud vastuväited jäänud tõendamata. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei oleks saanud aru, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju nii tema kui kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega kuulub hageja nõue vastavalt kohtupraktikale rahuldamisele.

Kostja esitas vastuväite, et ta põgenes sündmuskohalt, kuivõrd sõiduki sõiduki xxx (reg nr xxx) juht oli agressiivne ja tal hakkas seetõttu halb. Hageja arvates ei anna sellised elulised asjaolud õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja oleks sündmuskohale saanud kutsuda nii politsei, kes oleks teda kaitsnud võimaliku agressiivse ründe eest, kui kiirabi, kes oleks saanud vajadusel osutada talle esmaabi. Kostja vastuväited on hageja arvates otsitud ega vasta tegelikkusele, kuivõrd kostja sõitis Ravi tn 18 asuva Ida-Tallinna Keskhaigla juures otsa kiirabiautole ja põgenes. Adekvaatselt käituv isik oleks sellises olukorras vähemasti palunud kiirabibrigaadilt talle esmaabi osutamist, mitte ei oleks põgenenud. Samuti ei tohiks ennast halvasti tundev isik tegeleda sõiduki juhtimisega, kuivõrd selline tegevus kujutab endast ohtu nii endale kui teistele kaasliiklejatele. Vastuseks kostja väitele, et tema ei ole kannatanu sõidukile kolmest küljest kahju tekitanud, märgib hageja, et nimetatud vastuväide jääb hagejale segaseks, kuivõrd ei leidnud, et hageja oleks menetlusdokumentides väitnud, et kostja kahjustas sõidukit xxx (reg nr xxx) kolmest küljest. Kostja kahjustas hages eraldi episoodis sõiduki xxx (reg nr xxx) esiosa ja tagumist külge. Seega tekitas kostja kahjustusi kahest küljest. Sama asjaolu tuleneb muuhulgas xxx kalkulatsioonist, kuivõrd parandati sõiduki kahte külge. Hageja on seisukohal, et tagantjärele viidata sõiduki xxx (reg nr xxx) võimalikele vigastustele enne liiklusõnnetuse toimumist ilma sellekohaseid tõendeid esitamata, on hageja arvates pahatahtlik olukorras, kus kostja on ise sündmuskohalt põgenenud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et 02.07.2020 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Keldrimäe 2 juures, kus kostja tagurdas sõidukiga xxx (reg nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr xxx) ning lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki xxx (reg nr xxx) kindlustusandja hageja ning kindlustusvõtja kostja. Hageja hüvitas sõiduki xxx (reg nr xxx) omanikule põhjustatud kahju 2139,26 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses tekitas kostja kahjustusi sõidukile xxx (reg nr xxx). Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 esimese lause kohaselt kohustub lepinguga üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal

õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kohus on seisukohal, et kostja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju hageja poolt nõutud ulatuses. Kostja, põhjustanud kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumist tõendab hagiavaldusele lisatud sõidukikahju avaldus (tlk 6). Lisaks on kostja oma vastuses märkinud, et sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi käitumine põhjustas kostjal kiire vererõhu tõusu, mistõttu otsustas kostja sõita keskhaigla EMO-sse, kus kostja edasine liikumine blokeeriti. Kostja liikus edasi ligikaudu 300 m kaugusel olevasse kodusse, et vererõhku alandavaid tablette võtta. Kostja tunnistas oma vastuses kindlusjuhtumi toimumise kohalt lahkumist, märkides, et tegi seda tervislikel põhjustel. Kostja oma seisukohta tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused tagasinõude esitamiseks. Kostja peab ebaõigeks hageja väidet, et põhjustas teisele sõidukile kolmest küljest kahjustusi. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kindlustusjuhtumi materjalidega, fotodega kahjustatud sõidukist ja sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi poolt koostatud sõidukikahju avaldusega on tõendatud, et kostja kahjustas sõidukit xxx (reg nr xxx) kahest küljest (esistange ja kapott ning vasak tagumine tiib ja stange). Seega pole kostja vastuväide asjakohane. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväidetega, mille kohaselt hageja väited on paljasõnalised ja põhistamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Kostja on esitanud üksnes omapoolsed väited ja kahtlused, kuid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud tõendid, kostja esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Hagiavaldusele lisatud sõidukikahju avaldusest (tlk 6) nähtub, et Keldrimäe 2 ees tagurdas kostja sõidukiga xxx (reg nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr xxx) ning lahkus sündmuskohalt. Sõiduki xxx juht asus kostjat jälitama. Kostja põgenes mööda Juhkentali tänavat ja sealt Tallinna Keskhaigla juurde (Ravi 18). EMO eest kostja enam edasi ei saanud, kuna kiirabi oli tee peal ees ning sõiduk xxx takistas kostjal tagurdamist. Kostja tagurdas selliselt, et sõiduki xxx parem külg (tagumine) sai vigastada. Kuna saabus veel üks kiirabiauto, mis takistas kostjal edasist tagurdamist, väljus kostja autost ja jooksis minema. Kostjal olid joobe tunnused. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja poolt põhjustatud kahjujuhtumite käigus sai sõiduk xxx (reg nr xxx) kahest küljest kahjustada. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt sõiduki xxx (reg nr xxx) omanikule hüvitatud kahju 2139,26 euro suuruse osas. Arvestades eeltoodud põhjendusi on kohus seisukohal, et hagejal on tagasinõudeõigus kostja suhtes ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 250 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 250 eurot, on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.