Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad
19. veebruar 2021 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja 25.01.2021 2-20-9567 Eurocar OÜ hagi J.S. vastu võlgnevuse summas 725,74 eurot ja lisanduvate viiviste nõudes 2446,51 eurot Leanika Tamm Hageja: Eurocar OÜ, registrikood 12724594; asukoht Tartu mnt 18, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab, LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Edasikaebamise kord
Kostja: J.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx Edasikaebamise õigus lihtmenetluse asjas puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 627 lg 21. Kohus selgitab, et üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista J.S.lt Eurocar OÜ kasuks välja 1183,36 eurot. Mõista J.S.lt Eurocar OÜ kasuks välja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud suuruses põhinõudelt summas 1183,36 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud Julia Sutormina kanda.
5.Mõista J.S.lt Eurocar OÜ kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 200 (kakssada) eurot ja õigusabikulud 1984,60 eurot (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend neli eurot 60 senti (sisaldab käibemaksu). 1/7
1.Tulenevalt vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
HAGI ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUS
2.Pärnu Maakohtu menetluses on alates 12.08.2020 Eurocar OÜ hagi J.S. vastu. Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand asukohaga Pärnu linn Xxxxxxxxxxx, (kinnistusregistrisse registrosa nr xxxxxxxxxxx). Varasemalt on Pärnu linn, Xxxxxxxxxxx korteriühistu esitanud hagi Eurocar OÜ-le ja J.S.le perioodil 01.01.2019–29.02.2020 korteri majandamiskulude eest kogusummas 1429,90 eurot (1161,83 eurot põhinõue ning 268,08 eurot viivised). Arved jäid nii hageja kui ka kostja poolt tasumata. Seejärel pöördus korteriühistu kohtusse ning 01.04.2020 tegi Pärnu Maakohus hagejale ja kostjäle makseettepaneku. 25.05.2020 esitas Pärnu Maakohus hagejale maksekäsu, kohustades hagejat tasuma korteriühistu põhinõudeid summas 1118,40 eurot ja kõrvalnõudeid summas 268,08 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. 26.05.2020 tasus hageja nõude koos menetluskuludega (1451,48 eurot). Hagejal on kostja vastu solidaarvõlgniku regressinõue. Sisesuhtes on seega nii hageja kui kostja vastutus pool võlausaldaja nõudest (1451,48/2), s.t 725,74 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 725,74 eurot ja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses põhinõudelt summas 725,74 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja sai omanikuks alles 24.06.2019 ning varasema korteriomaniku kohustused talle KrtS § 43 lg 2 alusel üle ei ole läinud, kuid hageja on need siiski täitnud, siis on vastava perioodi eest (s.o 01.01.2019-24.06.2019) hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1018 lg 2, 1042) – s.o kokku summas 915,23 eurot (vt hageja 25.09.2020 seisukoha p-s 3.6 toodud tabel, 1451,48 – 536,25 = 915,23). Pärast 24.06.2019 tekkinud nõude eest vastutab kostja solidaarselt KrtS § 15 lg 2, AÕS § 70 lg 6, 71 lg 1 ja VÕS § 69 lg 2 alusel, nõude suurus kokku summas 268,12 eurot. Kokku on hagejal kostja vastu nõue seega 915,23 + 268,12 = 1183,36, millele lisanduvad ka viivised.
3.Kostja vastas hagiavaldusele 30.08.2020 ning hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et nõue on osaliselt aegunud kuna korteriühistu esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.03.2020. Kostja hinnangul on aegunud korteriühistu nõuded kuni november 2016 (viimase kuu kohustus muutus sissenõutavaks detsembris 2016 ja detsembrikuu arve oma – juba jaanuaris 2017) summas kokku 209,44 eurot. Kostja leiab, et korteriühistu esitas juba maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse perioodi kohta ebaõiged andmed. Korteriühistu avalduse kohaselt oli ühisomanikel võlgnevus perioodi eest 01.01.2019-29.02.2020 summas kokku 1118,40 eurot. Hageja ise on kohtule esitanud võlgnevuse tabeli, mille kohaselt on võlgnevus tekkinud perioodil veebruar 2016-juuni 2018 (kui korteri kasutas isikliku kasutusõiguse alusel S.S. perega) ja juuli 2019veebruar 2020 (kui ühisomanikeks olid hageja ja kostja). Lisaks leiab kostja, et tal on 2/7
2-20 -9567 tagasinõue hageja vastu summas 738,89 eurot ning on selles osas esitanud tasaarvestusavalduse. Kostja ei nõustu ka viivise nõudega, vaid leiab, et see on tõendamata. KÜ arvetes ei ole viivist küsitud, seega kostja ei olnud teadlik, et KÜ arvestab ja nõuab viivist. Korteriühistu käitumine ei olnud hea usu põhimõttega kooskõlas, seega kaotas korteriühistu viivise osas nõudeõiguse ja sellest tulenevalt ei saa ka hageja kostjalt nõuda viivise hüvitamist. Viivise nõue tuleb jätta rahuldamata ka selle tõttu, et ta ei ole kontrollitav. Hagiavalduses ei ole ka põhjendusi, mis ulatuses ja mis õiguslikul alusel viivist on arvestatud. Kostja leiab, et ka hageja oleks pidanud viivisele vastu vaidlema, kuid arvestades asjaoluga, et kostja on oma ühisomandi ulatuses arveid tasunud, puudub alus temalt viivise väljamõistmiseks üldse. Kostja ei nõustu ka hagejalt välja mõistetud menetluskulude lisamisega nõudele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
4.1.Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand asukohaga Pärnu linn Xxxxxxxxxxx, (kinnistusregistrisse registrosa nr xxxxxxxxxxx).
4.2.Hageja nõude aluseks on Pärnu linn, Xxxxxxxxxxx korteriühistu esitatud nõue Eurocar OÜ-le ja J.S. vastu võlgnevuse osas perioodist 01.01.2019–29.02.2020 korteri majandamiskulude eest kogusummas 1429,90 eurot (1161,83 eurot põhinõue ning 268,08 eurot viivised), mille osas on 01.04.2020 Pärnu Maakohus teinud hagejale ja kostjäle makseettepaneku. 25.05.2020 esitas Pärnu Maakohus hagejale maksekäsu, kohustades hagejat tasuma korteriühistu põhinõudeid summas 1118,40 eurot ja kõrvalnõudeid summas 268,08 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot.
4.3.Hageja on 26.05.2020 tasunud nõude koos menetluskuludega kogusummas 1451,48 eurot.
4.4.Kostja J.S. vastu esitatud solidaarnõude osas on triviilasjas nr 2-20-111329 Pärnu linn, Xxxxxxxxxxx korteriühistu esitanud 09.06.2020 Harju Maakohtule teate, et võlgnevus on OÜ Eurocar poolt täielikult tasutud ning Harju Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud oma 10.06.2020 määrusega, mis on jõustunud.
5.Esmalt käsitleb kohus aegumise vastuväidet. 5.1 Kostja on esitanud aegumise vastuväite põhinõude osale kogusummas 209,44 eurot. Kostja leiab, et nõude osa, mis hõlmab perioodi kuni november 2016 on aegunud. Hageja vaidleb aegumisele vastu, leides, et nõue tervikuna ei ole aegunud.
5.2.Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb VÕS § 70 lg 1 järgi ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Seega läheb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgnikule võlausaldaja nõue seaduse jõul üle koos nõude aegumistähtajaga, et tagada teistele solidaarvõlgnikele üldjuhul sama aegumistähtaeg sõltumata sellest, kas tema vastu esitab nõude võlausaldaja või võlausaldajale kohustuse täitnud solidaarvõlgnik. Kohustuse täitnud solidaarvõlgniku kaitseks ei aegu tagasinõue VÕS § 70 lg 2 järgi enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis 3/7
2-20 -9567 kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks, v.a juhul, kui solidaarvõlgnik täitis kohustuse pärast seda, kui nõue tema või teise solidaarvõlgniku vastu oli aegunud (VÕS § 70 lg 3). Seega tuleb solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise üle otsustades esmalt tuvastada, millal aegunuks võlausaldaja nõue selle solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati (RKL 3-2-1-54-13, p 12).
5.3.VÕS § 70 lg 4 tulenevalt aegub koos tagasinõudega ka VÕS § 69 lg-s 5 sätestatud mõistlike kulutuste hüvitamise nõue, samuti tagasinõude asemel esitatavad võimalikud käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
5.4.Hageja on esitanud regressinõude solidaarvõlgnikule peale tsiviilasjas 2-20-11329 kogu solidaarselt võlgnetava summa tasumist. Maksekäsk1 on tehtud 25.05.2020 ning maksekäsu kohaselt on nõue esitatud võlgnevuse perioodi 01.01.2019 kuni 29.02.2019 eest. Kostja vastuse kohaselt on võlgnevus on tekkinud varasemast perioodist so. 2016 aastast. Kostja tugineb vastuväite esitamisel enese poolt koostatud tabelile2 ja maksekorraldustele perioodist 15-072018- 22-06-20193 Kõigil maksekorraldustel seisab selgitusena „korter 34.“ Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arvete tasumisel määranud VÕS § 88 lg 1 kohaselt, millise kohustuse täitmiseks on ta raha üle kandnud. Tulenevalt VÕS § 88 lg 6 p 1 loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kostja väide muu kokkulepe olemasolust ei ole tõendatud, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et hageja regressinõude aluseks olevas maksekäsus on korteriühistu esitanud nõude perioodist 01.01.2019 – 29.02.20202. Kostja väited nõude esitamise kohta muust perioodist ei ole käesolevas menetluses tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt aegumist tõendab hageja enda poolt esitatud arvete lisamine hagile varasemast perioodist, kui seda käsitleb maksekäsk, ei ole asjakohased. Käesolevas hagimenetluses ei ole hageja esitanud täiendavaid nõudeid varasema perioodi eest, kui need on maksekäsuga hagejalt välja mõistetud.
5.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. Edasi analüüsib kohus hageja vastu esitatud regressinõuet ning seejärel lahendab kostja tasaarvestusavalduse.
6.Hageja regressinõue kostja vastu, sh. alusetust rikastumisest tulenev nõue, ning kostja tasaarvestusavaldus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
6.1.Hagejal on kostja vastu solidaarvõlgniku regressinõue. Sisesuhtes on seega nii hageja kui kostja vastutus pool võlausaldaja nõudest (1451,48/2), s.t 725,74 eurot perioodist 01.01.2019– 29.02.2020, mille hageja on tasunud 26.05.2020. Kostja suhtes on algne võlausaldaja esitanud maksekäsus hagejaga solidaarselt sama nõude, kuid nõue on jäetud hagimenetluses läbi vaatamata põhjusel, et hageja on võlgnevuse tervikuna tasunud.
6.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kaasomanikena majandamiskulude osas solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 tulenevalt ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist mõlemalt võlgnikult ühiselt või eraldi. Tulenevalt AÕS § 70 lg 6 ja AÕS § 71 lg 1 on hageja ja kostja osad Korteris võrdsed. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 69 lg 1 tuleb solidaarvõlgnikel kanda korteriga seotud majandamiskuludega ja nendega seotud kohustused omavahel võrdsetes osades. VÕS § 65 lg 1 tulenevalt on korteriühistul võlausaldajana õigus esitada majandamiskulude sissenõudmiseks nõue mõlema korteriomaniku vastu.
6.2.Korteriomandiseaduse (KrtS) § 40 järgi on korteriomanikel kohustus teha majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi suurusele. KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Eelnev kujutab endast solidaarkohustust VÕS § 65 lg 2 mõistes, kuna mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse. Ühtlasi on hageja ja kostja seega majandamiskulude osas solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 järgi, mille alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist mõlemalt võlgnikult ühiselt või eraldi. Hageja ja kostja on Korteri ühisomanikud. AÕS § 70 lg 5 alusel kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕ S § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt enda osa suurusele mh ühise asja käsutamisega seotud kulutusi. KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Solidaarkohustus VÕS § 65 lg 2 mõistes tähendab, et mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse.
6.3.Kuna hageja sai omanikuks alles 24.06.2019 ning varasema korteriomaniku kohustused talle KrtS § 43 lg 2 alusel üle ei ole läinud, kuid hageja on need siiski täitnud, on hagejal lisaks ka 01.01.2019-24.06.2019 perioodi eest kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1018 lg 2, 1042 alusel, kogusummas 915,23 eurot. Pärast 24.06.2019 tekkinud nõude eest vastutab kostja solidaarselt KrtS § 15 lg 2, AÕS § 70 lg 6, 71 lg 1 ja VÕS § 69 lg 2 alusel, nõude suurus kokku summas 268,12 eurot. Kokku on hagejal kostja vastu nõue seega 915,23 + 268,12 = 1183,36, millele lisanduvad ka viivised. Kostja leiab oma vastuväidetes, et hageja nõue on ebaselge.
6.4.Kohus tuvastas korteriühistu arvete4 ja Pärnu Maakohtu maksekäsust5 põhjal, et eelnimetatud kohustuse täitmatajätmisel on hagejal ja kostjal kui korteriomanikel tekkinud võlgnevus põhinõude osas summas 1118,40 eurot, millele lisandub viivis summas 268,08 eurot. Nõude kujunemine hagetava perioodi eest on selge ja arvetelt jälgitav. Hageja nõuab regressi korras kostjalt võrdset osa kuludest s.o. 725,74 eurot VÕS § 69 lg 2 alusel kuna ta on ainuisikuliselt rahuldanud kogu solidaarkohustusest tekkinud nõude. VÕS § 69 lg-st 2 tulenevalt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 5.4. juba analüüsinud kostja vastuväiteid, mille kohaselt on võlgnevus on tekkinud varasemast perioodist so. 2016 aastast ning jõudnud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arvete tasumisel määranud VõS § 88 lg 1 kohaselt, millise kohustuse täitmiseks on ta raha üle kandnud. Kuigi kostja on esitanud andmed, et ta on teinud
2-20 -9567 makseid ka vaidlusalusel perioodil, on võlausaldaja arvestanud need maksed varasema võlgnevuse katteks. Vaidlusaluse perioodi 01.01.2019–29.02.2020, eest on hageja 26.05.2020. maksed tervikuna tasunud kogusummas 1451,48. Kuna hageja sai omanikuks alles 24.06.2019 ning varasema korteriomaniku kohustused talle KrtS § 43 lg 2 alusel üle ei ole läinud, kuid hageja on need siiski täitnud, siis tuleb vastava perioodi eest (s.o 01.01.2019-24.06.2019) rahuldada ka hagejal alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu tulenevalt VÕS § 1018 lg 2, 1042 sätestatust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kogusumma 915,23 eurot (hageja on nõude kujunemise välja toonud selgitavalt oma 25.09.2020 seisukoha p-s 3.6 toodud tabelis, 1451,48 – 536,25 = 915,23. Seega, pärast 24.06.2019 tekkinud nõude eest vastutab kostja solidaarselt KrtS § 15 lg 2, AÕS § 70 lg 6, 71 lg 1 ja VÕS § 69 lg 2 alusel, nõude suurus kokku summas 268,12 eurot. Kokku on hagejal kostja vastu nõue seega 915,23 + 268,12 = 1183,36, millele lisanduvad ka viivised.
6.5.VÕS § 69 lg 5 tulenevalt võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Kohus märgib, et asjakohatu on kostja vastuväide viivistest mitteteadmisest, kuivõrd korteriühistu esitatud arvetel on välja toodud viivis ja selle suurus 0.05% päevas. Seega pidi kostja, kes on kinnitanud korteriühistult arvete saamist ja nende osalist tasumist, olema teadlik esitatud viivise kohaldamise ja viivise suurusest igakuiselt.
6.6.Hageja nõuab kostjalt 725,74 euro hüvitamist regressi korras ning kohus leiab, et kuivõrd hageja, kes ei ole sel perioodil korteriühistu esitatud jooksvaid arveid tasunud, tuleb kostjal hagejale hüvitada hagis nõutud 1⁄2 korteriühistu maksetest kogusummas 725,74 eurot. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p.3, 6 ning VÕS § 113 lg 1 on hageja õigus nõuda kostjalt tasumisega viivitamise eest viivitusintressi ning eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses (põhinõudelt summas 725,74 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
6.7.Kostja on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse varasema perioodi eest, mil korteriomanikuks ei olnud hageja. KrtS § 43 lg 2 kohaselt Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Kohus on seisukohal et antud sätte puhul omab tähtsust asjaolu, et korteriomandi võõrandamine on toimunud läbi täitemenetluse, mistõttu KrtS § 43 lg 2 eeltingimus on täidetud. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kostja väide selle kohta, et korteriomandi osa on kuulund hageja poolt täitemenetluse läbi omandatud pärandvara osana, kuulub kohaldamisele KrtS § 43 lg 2. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega, mistõttu omandaja ei vastuta täitemenetluses korteriomandi omandanud omandaja korteri varasemate kohustuste eest. Seega puudub kostjal alus tasaarvestuse tegemiseks varasema omaniku võlgnevuste eest. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja tasaarveldusavalduse rahuldamata.
6/7
2-20 -9567
7.Kohus rahuldab osaliselt hageja nõude kostja vastu menetluskulude osas. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1;TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega kostja ajakulule, mille kostja loeb põhjendamatult suureks. Kohus leiab, et kõiki kostja õiguslikke vastuväiteid ja tõendeid kogumis hinnates on hageja ajakulu 11 tundi ja 1 minuti näol tegemist mõistliku ja põhjendatud ajakuluga, seda peamiselt seetõttu, et kostja ise on käesolevas lihtmenetluse asjas esitanud terve rea õiguslikke vastuväiteid, mille suhtes on hageja pidanud täiendavalt oma seisukoha kujundama ning menetlus on kostja vastuväidete sisust tulenevalt muutunud keskmisest lihtmenetluse asjast õiguslikult oluliselt keerukamaks. Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt KÜ Xxxxxxxxxxx (Xxxxxxxxxxx) põhikirja registrist võtmine 2 eurot ei ole käibemaksuga maksustatav. Kohus vähendab menetluskulu liigselt arvestatud käibemaksu võrra (s.o 2*0,2=0,4 eurot), ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikuludena 1984,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 19.02.2021 otsus osas, milles maakohus mõistis J.S.lt Eurocar OÜ kasuks välja üle 850,23 euro, viivise summalt, mis ületas 850,23 eurot, jaotas menetluskulud, määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis menetluskulud J.S.lt välja. Parandada ebaõige tsiviilasja hind. Ringkonnakohtu otsusega rahuldada hagi osaliselt, jaotada menetluskulud ja parandada tsiviilasja hind vastavalt resolutsiooni terviktekstile.
2.J.S. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista J.S.lt Eurocar OÜ kasuks 850,23 eurot ja viivis 100,35 eurot ning alates 23.12.2021 põhivõlalt 850,23 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.3.Maakohtu menetluskuludest 30% jätta Eurocar OÜ kanda ja 70% J.S. kanda.
3.4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eurocar OÜ kanda.
3.5.Lugeda tsiviilasja hinnaks maakohtus 1278,03 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
7/7
2-20 -9567 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
8/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.