Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Saftra hagi Aktsiaseltsi Baltika vastu 3225,60 euro ja viivise väljamõistmise nõudes 3483,65 eurot Hageja: OÜ Saftra (registrikood 14456494, asukoht ToomRüütli 12-7, 10130 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja esindajad: juhatuse liige A (e-post xxx), lepinguline esindaja Harry Liimal (e-post xxx) Kostja: Aktsiaselts Baltika (registrikood 16008469, asukoht Jalgpalli tn 1, Tallinn) Kostja esindaja: xxx) Kirjalik menetlus
Maarja
Radziwill
(e-post
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta OÜ Saftra kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Saftra esitas 22.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi BALTIKA (registrikood 10144415) vastu 3225,60 eurot ja seadusjärgse viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 12.02.2021 hageja poole ettepanekuga sõlmida töövõtuleping, mille alusel asuks hageja tööle Baltika Grupi IT juhi ametikohale. Hageja oli pakutud ametikohale tööle asumisega sisuliselt nõus, kuid 15.02.2021 lepingueelsetel läbirääkimistel kostjaga esitas hageja omalt poolt lepingu sõlmimise eeldusena kaks olulist tingimust: soov töötasu saada arvega, kuid töö olemus ja kokkulepped toimiksid nagu tööleping. 16.02.2021 sõlmisid hageja ja kostja teenuse osutamise töövõtulepingu. Lepingus on välja toodud, et hagejal on õigus saada kalendriaastas 28 puhkusepäeva, mis on tasustatud töövõtjale makstava teenustasuga võrdses määras.
3.18.10.2022 ütles kostja lepingu üles ja määras viimaseks tööpäevaks 18.11.2022. Hageja esitas kostjale viimase arve maksetähtajaga 15.11.2022. Kostja tasus arvest vaid novembri töötasu, kuid keeldus tasumast saamata jäänud puhkuse 10 päeva eest summas 2688 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi hageja ja kostja sõlmisid lepingu tingimusel, et ainuke erinevus töölepingust on töötasu maksmine arve alusel (mis tingis lepingu sõlmimise juriidilise isikuga) ja pooled on terve lepingu kehtivuse jooksul täitnud lepingut viisil, mis on omane töölepingule (sh töötaja puhkuseavalduse alusel puhkuse küsimine eelmiselt juhatuselt ja selle eest puhkusetasu saamine), siis ootamatult seoses lepingu lõpetamisele eelnenud tööalaste erimeelsustega on kostja asunud eitama hageja õigust saada kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Kostja vastuväited
4.Kostja oma vastuses ei tunnista hageja nõuet ega võta hagi õigeks.
5.Poolte vahel puudub vaidlus, et 16.02.2021 sõlmisid hageja ja kostja lepingu kostjale teenuse osutamiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu nimetus on „Töövõtuleping“, kuid see vastab olemuslikult rohkem käsunduslepingu tunnustele, kuna tegemist on teenuse osutamise lepinguga, mille alusel hageja pakkus kostjale igakuist IT-juhtimise teenust.
2
6.Hageja oli enda tööaja, -koha ja sisu määramisel olulisel määral iseseisev. Hageja poolt viidatud lepingu punkt töötundide mahu kohta on küll iseloomulik töölepingule, kuid ka võlaõiguslikes lepingutes ei ole piiratud pakutava teenuse või töö osas mahtude kokku leppimist. Hageja viibis kontoris harva, tehes enamasti kaugtööd. Seega oli hageja olulisel määral vaba juhtima enda tööaega, tööülesandeid ning oli vaba enda töökoha määramisel. Olenemata sellest, et teenuselepingus oli kokku lepitud teenuse igakuine maht, sai hageja olulisel määral otsustada, millal ja kuidas kokkulepitud mahu täidab. Töölepingu määratlemisel ja eristamisel muudest võlaõiguslikest lepingutest on olulisteks aspektideks eelkõige see, kas töötaja teeb teiste töötajatega samasisulist tööd, kas nende töötegemise koht ja faktiline tegevus toimub ettevõtja asukohas ja kas nende suhe on iseloomulik alluvussuhtele tööandjaga. Hagejal puudus klassikaline alluvussuhe kostjaga, kuna talle olid teenuse pakkumisel antud vabad käed, enda tööülesanded määras ta ise ja ülesannete täitmist ei kontrollitud viisil nagu klassikalistes töösuhetes tavapärane.
7.Hageja pakkus teenust ka teistele klientidele. Hageja Saftra OÜ on äriregistrisse kantud alates 26.03.3018 ning on alates selle asutamisest pakkunud IT-alaseid teenuseid, muuhulgas kodulehe www.saftra.com kaudu. Kuna hageja pakub enda teenuseid turul ka teistele klientidele ja ei ole selles osas seotud vaid kostjaga, tuleb seda arvesse võtta pooltevahelise õigussuhte määratlemisel.
8.Tasustatud puhkusepäevade kokkuleppimine teenuselepingus oli poolte vaba tahe, mitte töölepinguseadusest tulenev kohustus. Pooled on võlaõiguslikes lepingutes vabad kokku leppima erinevaid tingimusi ning kostja sooviks oli sellisel viisil hagejat soodustada. Selline täiendav soodustus kehtis aga hagejale ilmselgelt vaid teenuselepingu kehtivuse ajal ning kõne all olevat täiendavat soodustust tuleb käsitleda selliselt, nagu see on poolte vahel sõlmitud lepingus reguleeritud. Kuna lepingus puudub eraldi kokkulepe selle kohta, et lepingu täitmise jooksul kasutamata jäänud tasustatud puhkusepäevad makstakse peale lepingu lõppemist rahas välja, siis ei saa kostjalt eeldada sellise kohustuse olemasolu, mida lepingus kirjas ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 46, 138) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
3
11.OÜ Saftra ja Aktsiaselts BALTIKA (registrikood 10144415) sõlmisid 16.02.2021 teenuse osutamise töövõtulepingu, mille punkti 1 kohaselt osutab töövõtja tellijale lepingu alusel teenust, mille sisuks on grupi IT juhi ülesannete täitmine (dtl 11-14). Nimetatu osas puudub vaidlus.
12.Seoses Aktsiaselts BALTIKA (registrikood 10144415) ühinemisega 11.09.2023 on Aktsiaselts BALTIKA (registrikood 10144415) üldõigusjärglaseks (äriseadustiku § 391 lg 4 järgi) Aktsiaselts Baltika (registrikood 16008469). Kohus asendas kostja ja luges kostjaks Aktsiaseltsi Baltika (registrikood 16008469) (dtl 116-117).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud lepingule kehtib töölepingu regulatsioon ning kas pooled olid lepingus kokku leppinud, et kasutamata puhkusepäevad kuuluvad hagejale peale lepingu lõppemist hüvitamisele.
14.Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud töölepingu tunnustega ja töölepingu regulatsioonile alluv teenuseleping, millele rakendub töölepingu regulatsioon.
15.TLS (töölepingu seadus) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega TLS § 1 lg 1 kohaselt on töölepingu üheks tunnuseks asjaolu, et tööleping on sõlmitud füüsilise isiku (töötaja) ja tööandja vahel. Töölepingulist suhet iseloomustab alluvussuhe, kus töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1), poolte vahel on töötasu kokkulepe (TLS § 1 lg 2) ja töötajal on konkreetsed tööülesanded. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja puhul on tegemist juriidilise isikuga. Kohus leiab, et lepingu puhul, mis on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel, ei saa olla tegemist töölepinguga. Seoses hageja väidetega, et pooled leppisid lepingus kokku tingimustes, mis vastavad töölepingu tunnustele, märgib kohus, et pooled on vastavalt lepinguvabaduse põhimõttele vabad lepingutingimustes kokku leppima. Seega on pooltel võimalik ka võlaõiguslikus lepingus kokku leppida sellistes tingimustes, milles lepitakse üldjuhul kokku töölepingus, kuid see ei muuda kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepingut töölepinguks. Ka asjaolu, et hageja esindaja allus väidetavalt kostjale, st järgis tööülesannete täitmisel kostja juhiseid, ei muuda hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut töölepinguks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel 16.02.2021 sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist töölepinguga TLS § lg 1 lg 1 mõttes ning seetõttu sõlmitud lepingule ei kohaldu töölepingu regulatsioon.
16.Hageja märgib, et ta järgis tööülesannete täitmisel kostja juhiseid ja hagejal oli klassikaline alluvussuhe kostjaga. Kostja vaidleb nimetatule vastu ning märgib, et hagejal puudus klassikaline alluvussuhe kostjaga, kuna talle olid teenuse pakkumisel antud vabad käed, enda tööülesanded määras hageja ise ja ülesannete täitmist ei kontrollitud viisil nagu klassikalistes töösuhetes tavapärane. Kohus saab poolte poolt esitatust aru, et poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut.
17.16.02.2021 sõlmitud lepingu punkti 8.1.1 kohaselt on tellijal õigus kontrollida töö tegemise käiku. Lepingu punkti 9.1.1 järgi töövõtjal on õigus saada tellija juhiseid ja informatsiooni teenuse osutamiseks ning punkti 9.2.4 kohaselt on töövõtja kohustatud järgima tellija antud
4
juhiseid teenuse osutamiseks ning hoiduma igasugustest toimingutest, mis võiksid raskendada lepingu esemeks olevate eesmärkide saavutamist. Punkti 3 kohaselt on punktide 2.1 kuni 2.4 (s.o osutatava teenuse) mahuks kokku on 32 tundi nädalas ehk 128 tundi kuus ning tegemist on tööde perioodilise teostamisega.
18.VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
19.Lepingu punkti 1 kohaselt osutas hageja kostjale teenust, mille sisuks on grupi IT juhi ülesannete täitmine ja punkti 9.2.4 järgi tuli tal täita kostja juhiseid teenuse osutamiseks. Punkti 3 järgi oli teenuse mahuks kokku 32 tundi nädalas ehk 128 tundi kuus ning tegemist on tööde perioodilise teostamisega. Tundide hinnanguline maht arvestatakse kalendrikuu lõikes ja teenustasu makstakse vastavalt tegelikult töötatud tundide mahule, kust on maha arvestatud aeg, mil töövõtja ei ole haiguse tõttu või muul mõjuval põhjusel teenust osutanud. Kostjal tuli aga lepingu punkti 6 kohaselt tasuda hagejale teenuse osutamise eest 4300 eurot kuus (lisandub käibemaks) esitatud arve alusel. Esitatud lepingust nähtub, et pooled on sõlminud lepingu teenuse osutamiseks, mille sisuks oli IT juhtimise teenus ning lepingust nähtuvalt tuli hagejal küll järgida kostja juhiseid, kuid hageja oli piisavalt vaba otsustamaks teenuse sisu ja oma aja üle. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel 16.02.2021 sõlmitud lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga.
20.Vaidlus puudub, et pooled leppisid lepingu punktis 9.1.3 kokku, et töövõtjal on õigus saada kalendriaastas 28 puhkusepäeva, mis on tasustatud töövõtjale makstava teenustasuga võrdses määras. Poolte vahel on vaidlus, kas pooled leppisid kokku, et kasutamata puhkusepäevad hüvitatakse peale lepingu lõppemist. Hageja on seisukohal, et poolte käitumine ja lepingueelsetes läbirääkimistes esitatud nõudmised kinnitavad, et kokkulepe tasustatud puhkusepäevade kohta hõlmas ka nende hüvitamist kasutamata jäänud päevade korral. Kostja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et vastav kokkulepe puudus.
21.Pooltevahelisest e-kirjavahetusest (dtl 8) nähtuvalt täpsustas hageja lepingueelsetel läbirääkimistel kahte tingimust, mille täitmisel on ta nõus kostja tööpakkumise vastu võtma. Esimese tingimusena soovis ta töötada 50% ajast kodukontoris ning teise tingimusena soovis töötasu saada arvega. Teise tingimusena avaldas hageja soovi, et töö olemus ja kokkulepped toimiksid nagu tööleping, kuid ainuke erinevus on ainult tasumise osas; näiteks on talle eelnevalt makstud kasutamata puhkus ja koondamistasud ka arvega. Hageja on rõhutanud, et kõik töötingimused ja kokkulepped saab panna teenuselepingusse. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
22.E-kirjavahetusest (dtl 7) nähtub, et pooled jõudsid lepingueelsetel läbirääkimistel järgmiste kokkulepeteni: 1) sõlmitakse omavahel teenuslepingu grupi IT Manageri ülesannete täitmiseks; 2) 80% koormusega ehk 32 tundi nädalas; 3) teenuslepingtasuga 4300 eurot, 5
millele lisandub käibemaks; 4) Baltika AS poolne kontakt lepingusse B; 5) lepingu algus 16.02.2021, tähtajatult; 6) üle nädala töötab hageja 100% mahuga ning vahenädalatel 60% koormusega. Hageja on 15.02.2021 e-kirjas kinnitanud, et antud kokkulepe sobib (dtl 6-7). Kohus leiab, et antud e-kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid lepingueelsetel läbirääkimistel kokku leppinud, et hagejale hüvitatakse ka kasutamata puhkusepäevad. Hageja on lepingueelsetel läbirääkimistel esitanud kaks tingimust: 1) soov töötada 50% ajast kodukontoris ja 2) saada tasu arvega. E-kirjavahetusest nähtub, et hageja on välja toonud näite, et talle on arvega eelnevalt makstud ka kasutamata puhkust ja koondamistasu, kuid kohus leiab, et nimetatust ei nähtu üheselt, et hageja sooviks oli sõlmida kokkulepe, et talle hüvitatakse ka kasutamata puhkus ja koondamistasu. Samuti ei nähtu kirjavahetusest kostja nõustumus nimetatuga. Seega asub kohus seisukohale, et pooled ei leppinud lepingueelsetel läbirääkimistel kokku kasutamata puhkusetasu hüvitamises peale lepingu lõppemist.
23.Lepingu punkti 9.1.3 kohaselt on töövõtjal õigus saada kalendriaastas 28 puhkusepäeva, mis on tasustatud töövõtjale makstava teenustasuga võrdses määras. Nimetatud lepingupunktist nähtuvalt oli hagejal õigus saada tasustatud puhkust, kuid antud punktist ei tulene kohtu hinnangul kostjale kohustust hagejale kasutamata puhkusepäevad hüvitada lepingu lõppemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel puudub kokkulepe kasutamata puhkusepäevade hüvitamise osas.
24.Hageja on seisukohal, et kostja keeldumine kasutamata puhkusepäevade hüvitamisest lepingu lõppedes on vastuolus hea usu põhimõttega, mille kohaselt peab pool täitma lepingust tulenevad kohustused viisil, mis vastab mõistlikkuse ja usaldusväärsuse põhimõttele. Hageja täitis kõiki lepingu tingimusi, võttes aluseks poolte kokkuleppe tasustatud puhkusepäevade osas, ning tal oli lepingu lõpetamise hetkel õiguspärane ootus saada tasu kasutamata puhkusepäevade eest. Kostja keeldumine hüvitamisest on ebaõiglane ja vastuolus poolte varasema täitmiskäitumisega, mis kinnitab, et hagejale olid ette nähtud tasustatud puhkusepäevad.
25.VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et pooled olid kokku leppinud tasustatud puhkusepäevades lepingu kehtivuse ajal. Kohus on seisukohal, et kui poolte vahel on kokkulepe tasustatud puhkusepäevade osas lepingu kehtivuse ajal, siis see ei tähenda automaatselt, et poolte vahel on ka kokkulepe, et kasutamata puhkusepäevad hüvitatakse lepingu lõppemisel. Asjaolu, et pooltevaheline kokkulepe ei toiminud nii nagu töölepingu seaduses sätestatud, näitab see, et hageja poolt kasutamata puhkusepäevad ei kandunud üle järgmisesse aastasse sarnaselt töölepinguga töölepingu seaduses sätestatud korras ning hageja ja kostja vahelises käsunduslepingus hakkas iga kalendriaasta algusega jooksma uus 28 päevas/ aastas periood (dtl 52-53). Seega kohus on seisukohal, et hagejal ei saanud olla ka õiguspärast ootust, et talle hüvitatakse kasutamata puhkusepäevad lepingu lõppedes sarnaselt töölepinguga töölepingu seaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
26.Hageja on seisukohal, et kostja keeldumine puhkusepäevade hüvitamisest on tekitanud hagejale kahju VÕS § 127 mõttes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks 6
olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus (Riigikohtu 14.03.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-1937, p 15) on selgitanud, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): ▪ võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); ▪ võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); ▪ võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); ▪ kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); ▪ kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); ▪ rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
27.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud kõiki kahju hüvitamise eeldusi ega tõendanud tekkinud kahju esinemist. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping. VÕS § 619 kohaselt käsundiandja peab maksma käsundiandjale tasu osutatud teenuste eest. Vaidlus puudub, et kostja on hagejale osutatud teenuste eest tasunud. Kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe kasutamata puhkusepäevade hüvitamise kohta peale lepingu lõppemist, ei tulnud kostjal neid hagejale ka hüvitada. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei saanud eeldada, et talle kasutamata puhkusepäevad hüvitatakse. Kuivõrd kasutamata puhkusepäevade hüvitamise osas poolte vahel kokkulepe puudus, ei ole kostja lepingut rikkunud ning ta ei vastuta hagejale tekkinud võimaliku kahju eest, mis seisneb saamata jäänud kasutamata puhkusepäevade hüvitises.
28.Kostja leiab, et kostjal on kohustus tasustada käsundi täitmisel tekkinud kulutused vastavalt VÕS § 628. VÕS § 628 lg 2 järgi käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Seega on käsundi täitmisel tekkinud kulutusteks kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 7 näeb ette, et lepingu punktis 6 näidatud tasu katab kõik töövõtja poolt lepingu täitmisega tekkivad kulud. Seega on pooled kokku leppinud, et lepingu punktis 6 kokkulepitud tasu katab kõik käsundi täitmisel tekkinud kulud. Samuti selgitab kohus, et kasutamata jäänud puhkusepäevade hüvitise puhul ei ole tegemist kuluga, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks. Tegemist on hüvitisega, mida makstakse peale töölepingu lõppemist, kui töötaja ei ole kasutanud kogu aegumata ja väljateenitud puhkust. Seega ei ole tegemist ka kuluga VÕS § 628 mõttes.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
7
Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 esimese lause järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
32.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
33.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks menetluskulusid tekkinud, märgib kohus, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.