Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

hinnapakkumise nr 3152 alusel. 19.02.2020 saatis hageja kostjale tagasinõude, summas 546 eurot kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning kahjunõuet ei tasunud. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei lahkunud liiklusõnnetuse toimumise kohast õigusvastaselt ja süüliselt. Hageja on tõendanud kostja lahkumist liiklusõnnetuse toimumise kohast liiklusõnnetuse toimumise aktiga, kuhu on tehtud märge bussijuhi lahkumise kohta sündmuskohalt. Nimetatuga on küll tõendatud kostja lahkumine, kuid mitte selle õigusvastasus ja süülisus. Xxxx terminaali töötajale olid teada bussi number, kohapeal tegi Xxxx terminaali esindaja fotod nii vigastusest kui bussist ning kostja süü liiklusõnnetuse toimumises oli väljaspool kahtlust. Teate liiklusõnnetusest vormistas kostja tööandja Tallinna Linnatranspordi AS avariiteenistus. Kostja on oma seletuses tunnistanud, et tabloo kinnitus sai kannatada tema tegevuse tagajärjel. Seega puudus vajadus teatada politseisse, kuna kahju tekitaja identifitseerimiseks vajalik oli teada ning kostja tunnistas oma süüd. Ka Xxxx terminaali esindaja ei pidanud vajalikuks politseid kutsuda. Kostja ei saanud jääda liiklusõnnetuse toimumise kohale pikemalt peatuma, kuna bussiterminaalis liigub palju busse ning kostja oleks takistanud teiste busside liikumist terminaalis, samuti pidi ta järgima oma sõidugraafikut. Seega ei lahkunud kostja sündmuskohalt eesmärgiga varjata õnnetuse toimumist ja vabaneda vastutusest kahju tekitamise eest ehk põgenenud sündmuskohalt. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja kinnitas, et oli teadlik varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamisest, seega pidi kostja olema ka teadlik juhi kohustustest, mis sellega kaasnevad. Kostja ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid, kuigi teatamine oli kohustuslik, sest liiklusõnnetuse asjaolud jäid kirjalikult vormistamata. Küsimuse otsustamisel, millal on isik lahkunud õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, tuleb pöörata tähelepanu sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsetele kohustustele. Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud täidetud liiklusseaduse (LS) § 169 lg 4 tingimused, oli vajalik politseid liiklusõnnetusest teavitada. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Hageja leiab, et nimetatud sätte osa „varalise kahju saaja ei ole teada“ tuleb vaadata kogumis sama paragrahvi teiste punktidega ning tõlgendada laiemalt. Isegi juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustajale on teada kahju saaja, kuid kahju saaja pole teadlik temale tekitatud kahjust, peaks põhjustaja olema kohustatud teavitama politseid. Seda eelkõige eesmärgiga, et hiljem oleks võimalik tuvastada konkreetne kahju tekitaja ning täpsed liiklusõnnetuse asjaolud, vältimaks hiljem võimalikke vaidlusi liiklusõnnetuse asjaolude ja põhjustaja isiku osas. Liiklusõnnetusest teavitamisel on ka muid olulisi eesmärke. Olukorras, kus juht jätab liiklusõnnetusest teatamata ja lahkub sündmuskohalt, võib praktikale tuginedes eeldada juhi soovi varjata tegelikku sõiduki juhi isikut, oma tervislikku olukorda, juhi joobeseisundit, lubade puudumist jms. Sõiduki juht sündmuskohalt lahkudes loob olukorra, kus hilisem kindlustuslepingu täitmiseks vajalike asjaolude välja selgitamine on raskendatud või muutunud isegi võimatuks. Antud juhul kostja selgitustest ei nähtu, et ta oleks kahju saajaga enne lahkumist milleski kokku leppinud. Samuti ei teavitanud kostja politseid. Kuna kostja ei jäänud ka sündmuskohale, siis ei saa lugeda täidetuks ka LS § 169 lg-s 6 sätestatud nõuet. Vastavalt LS § 169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist

liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Antud juhul on tõendatud ka kostja süülisus ning tema tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kostja kinnitas, et ta põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Seega pidi kostja aru saama, et ta ei või sündmuskohalt lahkuda ning politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud kostja kahju saajaga vastutuse osas sündmuskohal kokkuleppele jõudnud ega liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Liikluskahju põhjustaja ei saa tugineda oma süülisuse välistamisel asjaoludele, et talle oli teada kahju saaja või kahju saajal oli teada bussi number või kahju saaja tegi hiljem fotod kahjustustest. Antud juhul oleks kostja pidanud vormistama kahju kannatanuga kirjalikult liiklusõnnetuse asjaolud või teavitama liiklusõnnetusest politseid. Kui liiklusõnnetus on toime pandud enamatel juhtudel ettevaatamatusest või hooletusest, mitte tahtlikult, siis sündmuskohalt lahkumine on enamasti tahtlikult toimepandud tegu. Kostja tegelikult teadis, et ta on põhjustanud varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja sellest hoolimata otsustas, et ta ei täida seaduses sätestatud nõudeid ja lahkub sündmuskohalt. Seetõttu on tõendatud ka kostja süülisus ja tema tegevuse õigusvastasus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. 13.01.2020 kella 14.47 paiku toimus xxxx busside terminaalis liiklusõnnetus, kus buss xxxx registrimärgiga xxxx, mida juhtis kostja vigastas parempoolse peegliga terminali infotablood, mille tagajärjel sai kahjustada tabloo kinnitus ja lae konstruktsioon (hagi lisa 3-4). Sõidukit juhtis kostja, kes lahkus sündmuskohalt. Liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt (poliis xxxx (hagi lisa 1)). Kahju tekitati Tallinna Transpordiametile, kes esitas hagejale varakahju avalduse (hagi lisa 2). Hageja hüvitas S OÜ hinnapakkumise nr 3152 (hagi lisa 5) alusel kannatanule tekitatud kahju summas 546 eurot (hagi lisa 6). 19.02.2020 saatis hageja kostjale tagasinõude (hagi lisa 7) summas 546 eurot kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning kahjunõuet ei tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja nõude näol on tegu tagasinõudega, mille hageja on esitanud sõidukijuhi vastu. Vaidlus seisneb selles, kas hageja on esitanud nõude õige isiku vastu. Hageja hinnangul on nõue esitatud õige kostja vastu, kuna kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja hinnangul pidanuks hageja esitama oma nõude kostja tööandja vastu, kostja küll lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohast, kuid kostja ei lahkunud sündmuskohalt eesmärgiga varjata õnnetuse toimumist ja vabaneda vastutusest kahju tekitamise eest - Xxxx terminaali töötajale olid teada bussi number, kohapeal tegi Xxxx terminaali esindaja fotod nii vigastusest kui bussist ning kostja süü liiklusõnnetuse toimumises oli väljaspool kahtlust. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Nimetatud normist tuleneb kolm eeldust, mis võimaldavad kindlustusandjal esitada tagasinõude sõidukijuhi vastu: 1) sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi; 2) sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit kindlustusjuhtumi toimumise kohalt; 3) lahkumine oli õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei ole vaidlust, et esimene ja teine eeldus on täidetud. Vaidlus on selles, kas täidetud on kolmas eeldus ehk et kas lahkumine oli õigusvastane ja süüline. Küsimuse otsustamisel, millal on isik lahkunud õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, tuleb pöörata tähelepanu sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsetele kohustustele (liiklusseaduse § 169). Mitte igasugune kindlustusjuhtumi kohalt lahkumine ei ole süüline ning isiku süüd tuleb hinnata nende reeglite kohaselt, mis näevad ette õiguslikud tagajärjed liiklusseaduse vastavate normide rikkumise puhuks. LS §-des 236 ja 237 on nähtud ette karistused liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse rikkumise ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. LS § 236 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 237 sätestab vastutuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Lõige 1 sätestab: „Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht: 1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9; 2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.“ Lõige 4 sätestab: „Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.“ Lõike 5 esimese lause kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Lõige 6 sätestab, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Eeltoodud sätetest kogumis järeldub, et pärast õnnetuse toimumist pidi kostja jätma oma sõiduki seisma ega oleks tohtinud seda liigutada või parkida teise kohta või lahkuda sündmuskohalt enne politseile teatamist ja politseilt korralduste saamist või – kui olid täidetud LS § 169 lg 4 tingimused – siis LS § 169 lg 4 p 5 nõude täitmist. Käesoleval juhul ei fikseeritud kirjalikult punktis 2-4 nimetatud asjaolusid ega teatatud liiklusõnnetusest politseile enne kostja lahkumist sündmuskohalt. Kostja on toonud esile, et kahjustatud isikule oli teada bussi number ja kostja süü liiklusõnnetuse toimumises oli väljaspool kahtlust, kuid nimetatud asjaolud ei tähenda, et politseid ei pidanud teavitama kui LS § 169 lg 4 tingimused on täitmata. Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt kehtivaid õigusakte rikkudes. Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus, lg 2 järgi isik paneb teo toime

kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida, lg 3 järgi isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul võib liiklusõnnetuse kohalt lahkumist õigusakte rikkudes pidada vähemalt hooletuseks, kuivõrd võib eeldada, et juhtimisõigust omav isik (eriti veel sõidukijuhina töötav isik) on teadlik, kuidas on kohane liiklusõnnetuse korral käituda. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestatud eeldused on täidetud ning hagejal on tagasinõue kostja vastu. Nõude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 546 eurot. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 546 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 125 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 125 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.