Välja mõista J. V. J. T. kasuks menetluskulud summas 500 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-4, 94-96)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis J. V. (kostja) laenusaajana 13.06.2006. a B. I. G. P. A. tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai krediidiandjalt 73 684,91 krooni krediiti. Samal päeval sõlmis J. T. (hageja) krediidiandjaga käenduslepingu kostja poolt võetud laenukohustuse tagamiseks. Kuivõrd krediidisaaja ja käendaja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi korrektselt, ütles krediidiandja lepingu ja pöördus nõudega kohtusse.
2.Viru Maakohus mõistis 14.05.2008. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas XXX J. V. ja J. T. solidaarselt välja B. I. G. P. A. kasuks võlgnevuse 122 667,16 krooni, viivise 24,77% tagastamata krediidisummalt aastas alates 15.03.2008. a kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni ja viivise 27,77% aastas tagastamata intressi summalt alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni.
3.Kuivõrd J. V. ja J. T. vabatahtlikult kohtuotsust ei täitnud, siis alustas Jõhvi kohtutäitur R. K. sissenõudja 20.06.2008. a avalduse alusel täitemenetlust. Nõude suurus koos täituri tasuga oli kokku 8 977,46 eurot, millele lisandus viivis 2985,08 eurot.
4.Täitemenetluse käigus tasus hageja kokku 8931,17 eurot ja kostja 3031,37 eurot. Peale täitemenetluse lõppu pöördus hageja kostja poole ettepanekuga käesoleva hagi esemeks oleva nõude vabatahtlikuks tunnistamiseks, kuid kostja vaidleb sellele vastu ja keeldub hageja nõude tunnistamisest. Hageja käendajana täitis kostja kohustuse 8931,17 euro ulatuses ja seega läks temale üle nõue kostja vastu.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 8931,17 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tlk 60, 73, 89, 102)
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja võttis B.t 2008 aastal 5000 krooni laenu ja on võla täielikult tasunud. Hageja oli laenu käendaja B. ning kostjalt peeti võlg kinni 6-7 aasta jooksul. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ta peab maksma hagejale, kui hageja oli käendaja. Kostja leiab, et summa on ülepaisutatud. Kostja ei ole saanud laenu kohta ühtegi lahendit ega pretensioone B. Arusaamatuks jääb, millisel põhjusel võeti raha kostjalt ja käendajalt. Kostja leiab, et tuleks täituritelt küsida, miks peeti raha kinni.
7.Kostja on seisukohal, et hageja peaks oma raha nõudma inkassofirmalt, mitte kostjalt.
8.Kostja ei ela enam ammu XXX ja ei saa ka majanduslikel põhjustel XXX tulla. Kostja suhtes on XXX välja kuulutatud pankrot.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Hageja käendajana on esitatud kostja kui põhivõlgniku vastu tagasinõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 alusel, mille kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.
11.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis kostja 13.06.2006. a B. I. G. P. A. (krediidiandja) tarbijakrediidilepingu nr XXX (tlk 41-45) krediidi saamiseks summas 73 684,91 krooni. Hageja sõlmis krediidiandjaga 13.06.2016. a käenduslepingu (tlk 46) tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Viru Maakohtu 14.05.2008. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX (tlk 5) mõisteti kostjalt ja hagejalt solidaarselt B. I. G. P. A. kasuks välja võlgnevus 122 667,16 krooni, viivis 24,77% aastas tagastamata krediidisummalt alates 15.03.2008. a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni ja viivis 27,77% aastas tagastamata intressilt alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni.
12.Kostjal tulnuks vastuväited, mis puudutavad tsiviilasja nr XXX menetluses esitatud hagi eset (mh laenu saamist, pretensioone krediidiandjale) ja tagaseljaotsuse edastamist esitada sealses menetluses. Kuna antud asja lahendamisel need tähendust ei oma, jätab kohus need tähelepanuta.
13.Jõhvi kohtutäitur R. K. 25.01.2019. a õiendist (tlk 9-10) nähtuvalt on hageja Viru Maakohtu 15.08.2008. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr XXX alusel tasunud täitemenetluse käigus võlgnevuse katteks 8931,15 eurot.
14.Seega on hageja käendajana täitnud kostja kui põhivõlgniku kohustuse ning esialgse võlausaldaja nõue (B. I. G. P. A.) on VÕS § 173 lg 1 ja lg 3 p 4 alusel hagejale läinud üle ulatuses, milles hageja kohustuse täitis.
15.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal tuleks raha küsida inkassofirmalt. Kuna hagejale on nõue kostja vastu seaduse alusel üle läinud, muutub hageja võlausaldajaks ja saab nõude maksma panna samal viisil, nagu seda sai teha senine võlausaldaja (B. I. G. P. A.).
16.Kostja väited selle kohta, et ta on võla 6-7 aasta jooksul täies ulatuses tasunud, on tõendamata. Kohtutäituri 25.01.2019. a õiendist (tlk 9-10) nähtuvalt on kostja 11 963,29 eurosest võlast tasunud 3032,14 eurot. Mis puudutab kostja väidet seoses pankroti välja kuulutamisega, siis kuigi kohtule esitatud tõenditest (tlk 78-88) nähtuvalt on kostja aprillis 2014 esitanud XXX maksejõuetusega tegelevale asutusele (T. I. S.) avalduse võlgade kustutamise menetluse (D. R. O.) algatamiseks ning avaldus on heaks kiidetud (tlk 79), ei nähtu esitatud tõenditest, kas ja millises ulatuses on avaldus rahuldatud ning millised võlad on kustutatud.
17.Seega on kohtus leidnud tõendamist, et kohustus on hagejale 8931,15 euro ulatuses üle läinud ning eelnimetatud ulatuses on hageja nõue kostja vastu põhjendatud.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8931,15 eurot. Menetluskulud
19.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 8931,17 eurot tasuda riigilõivu 500 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
21.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.