Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-4463 vabatahtlikult ei täitnud, mistõttu alustas kohtutäitur hageja ja kostja vastu täitemenetlust. Täitemenetluse raames tasus hageja 8931 eurot 17 senti ja kostja 3031 eurot 37 senti. Kuivõrd hageja täitis käendajana kostja kui põhivõlgniku kohustuse 8931 euro 17 sendi ulatuses, läks talle võlaõigusseaduse kohaselt rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Hageja märkis hagiavalduses kostja elukohaks Suurbritannias asuva aadressi.

2-19-4463

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-19-4463 lepingutele, mille poolte vahel esineb ebavõrdsus, ning neid norme ei saa kohaldada lepingutele, mis on sõlmitud kahe isiku vahel, kes tegutsevad oma äri- või kutsetegevuses, samuti lepingutele, kus kumbki lepingupooltest ei tegutse oma äri- või kutsetegevuses (vt Euroopa Kohtu 5. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr C-508/12, Walter Vapenik vs. Josef Thurner, p-d 27–33). Samu põhimõtteid selgitatakse nt ka Euroopa Kohtu 26. mai 2005. a otsuses kohtuasjas nr C-77/04, Groupement d’intérêt économique (GIE) Réunion européenne jt vs. Zurich España, Société pyrénéenne de transit d’automobiles (Soptrans), vt p-d 18 ja 22), samuti Euroopa Kohtu

2-19-4463 kaitse (vt Euroopa Kohtu 19. jaanuari 1993. a otsus kohtuasjas nr C-89/91, Shearson Lehman Hutton Inc. and TVB Treuhandgesellschaft für Vermögensverwaltung und Beteiligungen mbH, p-d 20–24). Kolleegium viitab ka Euroopa Kohtu lahendile, milles leiti, et kindlustuslepingute puhul (mille kohta kehtivad samuti Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse põhjenduste p 18 järgi nõrgema poole kaitseks erireeglid) ei saa liiklusõnnetuses kahju kannatanud poole nõuded omandanud sotsiaalkindlustusasutus oma nõudes õnnetuse eest väidetavalt vastutava isiku kindlustusandja vastu tugineda kindlustusvõtja kasuks sätestatud kohtualluvuse eriregulatsioonile. Seda põhjusel, et kindlustuse valdkonna majandus- ja kutsetegevuses osalejate vahelistes suhetes ei saa eeldada, et üks isik oleks teisega võrreldes nõrgemal positsioonil, mistõttu ei ole nende eriline kaitse õigustatud. Samas märgiti, et kohtualluvuse erinormidele saaks tugineda see liiklusõnnetuses otseselt kahju kannatanud poole nõuded omandanud isik, keda ennast võib käsitada nõrgema poolena (vt viidatud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-347/08, p-d 40–45). Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu osutatud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-147/12 ei ole analoogia korras praeguse asja kohtualluvuse üle otsustamisel asjakohane, sest viidatud lahendis anti juhiseid olukorra jaoks, mis puudutas äriühingute (ja äriühingu juhatuse liikme) vahelisi suhteid, mistõttu küsimust asjas kohaldatud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse tarbijalepingute sätete rakendamise võimalusest tekkida ei saanud. Eeltoodut arvestades leidis ringkonnakohus ekslikult, et esitatud hagi kohtalluvus tuleb kindlaks määrata Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse 4. jao (kohtualluvus tarbijalepingute puhul) sätete järgi.

2-19-4463 Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 alap b teise taande tähenduses. Samas selgitas Euroopa Kohus, et teenuse osutamise kohaks kõnealuse sätte tähenduses on krediidi andmise korral selle krediidiasutuse asukoht (kui tagasinõude aluseks oleva kohustuse täitmise koht) (vt viidatud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-249/16, p-d 34–44). Ringkonnakohus on tuvastanud, et laenuleping sõlmiti krediidiandjaga, kes on Eestis registreeritud ja tegutsev äriühing. Seega allub asja lahendamine vaidlusaluse määruse art 7 p 1 alap b teise taande järgi Eesti kohtutele.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.