Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Puudutatud isik on korteriomandi asukohaga Puhangu 12-xxxx, Tallinn omanik alates 01.06.2007. Viimaste aastate jooksul on puudutatud isik tasunud kommunaalarveid ebaregulaatselt, arved on osaliselt tasumata või on tasutud ebaõige summa. Puudutatud isikul oli võlgnevus, mida ta maksab hilinemisega ja seetõttu uued arved jäävad maksmata. Puudutatud isik avalduse osas seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Puudutatud isikule kuulub Puhangu 12-xxxx, Tallinn asuv korteriomand (avalduse lisa 1). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, puudutatud isik on jätnud tasumata arved, mis on esitatud 2017 novembri, 2018 juuli ning 2019 aprill-2020.a september eest (avalduse lisa 2 arved ja koondtabel). Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Avaldaja põhikirja (avalduse lisa 2-3) punktist 4.2.6 ja 4.2.7 tuleneb korteriomanikule kohustus tasuda kord kuus majandamiskulude eest. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev põhivõlg 1 763,57 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega arvestusele. Põhinõude suurus on kooskõlas esitatud arvetes nõutud ja koondtabelis kajastatud summadega. Avaldaja palub välja mõista viivise alates avalduse esitamisest (23.11.2020) kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Puudutatud isik ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud ning viivisenõue ei ole vastuolus seadusega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 1 763,57 eurot ja viivise alates 23.11.2020 seadusjärgses määras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguks on avalduse koostamine. Tehtud toiming on vajalik ja õigusabikulu 120 eurot toimingu eest ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulud on kokku 120 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 170 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 120 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.