Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-15629
Kohtuasi
XX avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX 14. detsembri 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Meelis Krautmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. novembri 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.XX (avaldaja) esitas 26. oktoobril 2020 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 29. oktoobri 2020 määrusega avalduse käiguta ning kohustas avaldajat avaldust täpsustama. Kohus palus avaldajal täpsustada, kas ja milliste võlausaldajatega ning millal konkreetselt on ta läbirääkimisi pidanud ning esitada kohtule tõendid oma väidete kinnitamiseks, et ta on püüdnud jõuda kokkuleppele võlgade ümberkujundamise osas enne
2-20-15629 käesoleva avalduse esitamist. Avalduses on üldsõnaliselt märgitud, et avaldajal olid võlausaldajatega erikokkulepped võlgnevuste tasumiseks, kuid võlgnik pole võimeline makseid tasuma. Selline selgitus ei võimaldanud kohtul tuvastada, kas, kellega, millal ja mis kujul on läbirääkimisi peetud. Lisaks kohustas maakohus avaldajat selgitama, miks avaldaja pole ümberkujundamiskavas kajastanud Luminor Bank AS-i ning TT, kuigi Rannametsa kinnistu (registriosa nr 3012850) on koormatud 135 200 euro suuruse hüpoteegiga Luminor Bank AS-i kasuks ja 65 000 euro suuruse hüpoteegiga TT kasuks. Avaldaja on ümberkujundamiskavaga hõlmanud neli võlausaldajat – DD, HH, Swedbank AS ning Kodumaa Kapitali AS. Maakohus selgitas, et võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 11 lg 2 sätestab, et kui võlgnik taotleb üksnes osade võlgade ümberkujundamist või erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab ta võlausaldajate erinevat kohtlemist avalduses põhjendama. Lisaks selgitas kohus, et Rannametsa kinnistu III jakku on kantud keelumärge kinnisasja kasutamiseks keelamiseks OK Incure OÜ, kohtutäitur Hille Kudu kasuks. Avaldaja suhtes on seega toimumas täitemenetlus OK Incure OÜ avalduse alusel. Selle täitemenetluse kohta ei ole avaldaja kohtule andmeid esitanud. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb esile tuua, mis asjaoludel on täitemenetlus algatatud ja keelumärge kinnistusraamatusse kantud ning esitada kohtule täitedokument. Avaldajal tuleb selgitada, miks ta ei ole seda võlausaldajat kajastanud ümberkujundamiskavas. Täiendavalt märkis kohus, et avaldaja varanimekiri on puudulik, sest maanteeameti andmete kohaselt kuulub avaldajale mootorratas Yamaha HJ 600s (registreerimismärk XXXX). Sõidukil on käsutamise piirang (16. oktoobri 2020 KEELUMARGE (15. oktoober 2020 NR 035/2019/2321), 16. oktoobri 2020 KEELUMARGE (15. oktoober 2020 NR 035/2019/2320), 8. oktoobri 2020 KEELUMARGE KAIRE PÕLTS). Kohus palus avaldajal selgitada, miks ta ei ole seda sõidukit kajastanud varanimekirjas ning mis on täitemenetluste 035/2019/2321 ja 035/2019/2320 algatamise asjaolud (VÕVS § 12 lg 5). Avaldaja kontoväljavõtetest nähtusid laekumised füüsilistelt isikutelt. Kohus märkis, et avaldajal tuleb selgitada, mis asjaoludel on ta füüsilistelt isikutelt võtnud täiendavalt laenu, olenemata asjaolust, et avaldajal on juba varasemalt makseraskused. Kohus hoiatas avaldajat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.
3.Avaldaja sai kohtu 29. oktoobri 2020 määruse kätte 2. novembril 2020. Avaldaja esitas kohtule 12. novembril 2020, taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas samal kuupäeval. Avaldaja esitas kohtule 19. novembril 2020 uue taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas samal kuupäeval.
4.24. novembril 2020 esitas avaldaja kolmanda taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Avalduse põhjendustest nähtuvalt soovib avaldaja tähtaja pikendamist kuni 30. novembrini 2020, et saada kätte võlausaldajate seisukohad võla vähendamise kohta. Avaldaja hinnangul on mõistlik oodata ära võlausaldaja seisukoht enne selle võla ümberkujundamisele määramist esitatavas avalduses.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 25. novembri 2020 määrusega rahuldamata avaldaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ning keeldus avaldaja avaldust võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtmast.
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt on avaldaja jätnud täitmata VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud nõuded enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist. Võlgniku kohustuseks on püüda kõikide võlausaldajatega kohtuväliselt kokkuleppele jõuda enne avalduse kohtule
2-20-15629 esitamist. Avaldaja on märkinud, et tal olid võlausaldajatega erikokkulepped võlgnevuste tasumiseks, kuid avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks pidanud võlausaldajatega konkreetseid läbirääkimisi võlgade ümberkujundamiseks. Avaldaja ei ole esitanud usutavaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei ole pidanud enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule esitamist kõikide võlausaldajatega läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Avaldaja on 12. novembri 2020, 19. novembri 2020 ja 24. novembri 2020 puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotluseid põhjendanud asjaoluga, et avaldaja on saatnud võlausaldajatele ettepanekud võlgade ümberkujundamiseks ja vähendamiseks, kuid pole vastuseid saanud. Kohus jättis avaldaja korduva taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohus on kahel korral avaldaja tähtaja pikendamise taotluse rahuldanud, kuid vaatamata sellele ei ole avaldaja kohtu 29. oktoobri 2020 määruses märgitud puuduseid kõrvaldanud.
7.VÕVS § 17 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele. Kohus on 29. oktoobri 2020 määruses esile toonud, et avaldajale kuulub mootorratas ning sellele on kohtutäitur Kaire Põlts seadnud käsutamise keelumärked. Lisaks on avaldajale kuuluv Rannametsa kinnistu koormatud käsutamise keelumärkega kohtutäitur Hille Kudu ja OK Incure OÜ kasuks. Avaldaja ei ole täitemenetluste kohta kohtule infot esitanud. Avaldaja pole seega täitnud VÕVS § 12 lg-s 5 sätestatud kohustust ning esineb alus avalduse menetlusse võtmata jätmiseks VÕVS § 17 lg 1 p 4 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Avaldaja esitas 14. detsembril 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtumäärus põhjendamatu. VÕVS sätted ei välista läbirääkimiste pidamist pärast avalduse esitamist, sh avalduses esinenud puuduste kõrvaldamise eesmärgil. VÕVS § 10 lg-s 1 nimetatud puudused on kõrvaldatavad ka siis, kui need hangitakse pärast avalduse esitamist või puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul. Varasemate taotluste rahuldamine andis avaldajale mõista, et ta saab puudused kõrvaldada ka siis kui ta hangib võlausaldajate vastused puuduste kõrvaldamiseks ettemääratud tähtaja jooksul.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, mistõttu tuleb see vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
11.Enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (VÕVS § 10 lg 1). Praegusel juhul ei selgu tsiviilasja materjalidest, sh võlgniku avaldusest, kas ja kellega püüdis avaldaja võlgade osas kohtuvälist kokkulepet saavutada. Avaldaja 19. novembri 2020 kirjast kohtule nähtub, et avaldaja asus võlausaldajatega läbirääkimisi pidama pärast kohtu 29. oktoobri 2020 määrusega antud korraldust. Seda, kas ja milliste võlausaldajate poole avaldaja pöördus, pole avaldaja kohtule täpsustanud. VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud eelduse eesmärk on
2-20-15629 vältida kohtuvaidlust ja -kulusid asjades, milles osapooled suudavad saavutada kohtuvälised kokkulepped. Seega pole VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatuga kooskõlas avaldaja määruskaebuse etteheide, et VÕVS ei keela VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimuse täitmiseks kohtumenetluse ajal läbirääkimiste pidamist. TsMS § 3401 lg 1 alusel saab kohus anda täiendava tähtaja kõrvaldatava puuduse likvideerimiseks, sh avalduse täpsustamiseks (nt VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatu osas), kuid ei nõustu määrusekaebuse väitega, et TsMS § 3401 lg 1 kohustab kohut võimaldada pidada avaldajal VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud läbirääkimisi võlausaldajatega. Selline tõlgendus poleks eespool märgitud VÕVS § 10 lg 1 mõttega kooskõlas.
12.Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Maakohus on seda teinud 29. oktoobri määrusega. 12. novembril ja 19. novembril 2020 on maakohus pikendanud avaldajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega. Sellega andis kohus avaldajale mõistliku võimaluse puudused kõrvaldada. 12. novembri taotlust põhjendas avaldaja vajadusega täitemenetlustega seonduvate andmete kogumiseks ning 19. novembril teatas avaldaja, et on saatnud võlausaldajatele ettepanekud võlgade ümberkujundamiseks (tl 86). Avaldaja kinnitas, et vastused laekuvad hiljemalt 24. novembriks ja lubas selleks ajaks avalduse puudused kõrvaldada. Vaatamata sellele ei ole avaldaja ka määruskaebuse esitamise ajaks 14. detsembril 2020 avalduse puudusi kõrvaldanud (ei ole esitanud andmeid selle kohta, kas ja milliste võlausaldajate poole on avaldaja pöördunud ega ole kõrvaldanud ka muid 29. oktoobri 2020 kohtumääruses märgitud puudusi).
13.TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Olukorras, kus avaldaja ka korduva tähtaja jooksul (ega ka määruskaebuse esitamise ajaks) puuduseid ei kõrvaldanud, jättis maakohus õiguspäraselt avalduse menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2). TsMS § 3401 lg 1 ei näe ette kohtu kohustust anda menetlusosalisele korduvaid tähtaegu kõrvaldatava puuduse likvideerimiseks. Avaldaja ei ole määruskaebuses toonud esile ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis viitaksid, et kohus keeldus tähtaja pikendamisest 25. novembri 2020 määrusega põhjendamatult.
14.Määruskaebus tuleb eespool märgitud põhjendustel jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.