Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2015 rendilepingu nr 1347 tööriistade rentimiseks. Pooled leppisid kokku, et vara ühe päeva renditasu määr määratakse kindlaks rendileandja hinnakirja alusel ja rentnik on kohustatud renditasu maksma 10 kalendripäeva jooksul vastavasisulise arve väljastamise hetkest arvates. 01.06.2018 kuni 31.08.2018 osutas hageja kostjale renditeenuseid, mille eest esitas arve nr 184005 summas 2 875,76 eurot, arve nr 184006 summas 162 eurot, arve nr 184971 summas 1 089,41 eurot, arve nr 185872 summas 100,44 eurot. Suuremate tööriistade objektile viimine toimus hageja transpordiga, milles oli kokku lepitud eraldi tasu eest, samuti tuli kostjal eraldi tasuda bensiini eest. Kostja jättis arved tasumata. Hageja palub:

Vastusena kohtu 23.12.2019 ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjade kostja kasutusse andmise kohta esitas hageja 31.05.2018 arved 183123 ja 183124 (dtl 81-82) ning selgitas, et poolte praktika kohaselt jäid seadmed kuu vahetusel kostja kätte, kuu lõpus koostatakse vahearve, mida ei allkirjastata. Arved 183123 ja 183124 on allkirjastatud nii hageja kui kostja poolt. Kohus tuvastab nimetatud arvete alusel, et hageja andis kostja kasutusse: perioodiks 21.05-31.05.2018 10 piirdeaeda ning perioodiks 14.05-31.05.2018 täiendavalt 10 piirdeaeda, perioodiks 14.05-25.05.2018 maatihendaja, kuni 15.05.2018 asfaldisae, teemanti, perioodiks 24.05.2018-24.05.2018 maapuuri koos läbimõõduga 200 puuriga ja alates 01.05.2018 soojaku. Kohus leiab, et arved 184005 ja 184971 ei võimalda tõendada, et hageja andis kostja kasutusse betoonketaslõikuri koos kettaga, teerulli, puuri pikenduse ja tühjenduspumba, samuti täiendavad 10 piirdeaeda (lisaks 20 aiale), kuna arved on allkirjastatud üksnes hageja poolt ning esitatud ei ole tõendeid selle kohta, et nimetatud vara olnuks kostja valduses juba varasemast. Maatihendaja, asfaldisae koos teemantiga ja maapuuri koos puuriga kohta on arvetel 183123 ja 183124 märgitud kasutusaja lõpp enne kuu lõppemist, so vastavalt 25.05.2018, 15.05.2018 ning 24.05.2018. Kuivõrd arve kuupäev on 31.05.2018, ei ole veenev, et tegelikult jätkas kostja asjade kasutamist pärast nimetatud kuupäevi. Samuti ei ole arvetel 184005 ja 184971 kasutamisaja esimene päev 01.06.2018. Tõendid ei toeta seega hageja väidet, et nimetatud tööriistad jäid kuu vahetusel kostja kätte. Kõrvutades arveid 183123 ja 183124 arvetega 184005 ja 184971 on nendel märgitud kasutusperiood katkematu üksnes 20 piirdeaia ning soojaku puhul. Võttes arvesse, et mõlemapoolselt allkirjastatud arvetel 183123 ja 183124 on tähistatud kastike „vahearved“ ning 184005 on vahearvete lahtris viidatud arvetele 183123 ja 183124, tuvastab kohus, et pooled olid kokku leppinud, et kostja jätkab oma valduses olevate 20 piirdeaia kasutamist ka pärast 31.05.2018. Soojaku kostja valdusesse andmine on tõendatud arvega 183124. Nii 20 piirdeaia kui soojaku puhul puudus kokkulepe vara tagastamise tähtaja osas. Arvete pöördel märgitud lepingutingimuste p 3.4 kohaselt tuleb renditud vara rendileandjale tagastada lepingus märgitud kuupäeval, kui vara tagastamise aega ei ole lepingus fikseeritud, on õigus vara tagastada rentniku äranägemisel rendileandja tööajal, mis fikseeritakse poolte allkirjadega, seejuures rendileandja esindaja vastava allkirja olemaolul loetakse vara tagastatuks rendileandjale. Hageja nõuab tasu 20 piirdeaia kasutamise eest perioodil 01.06-17.07.2018 kokku 282 eurot (arve 184005: 90 + 90, arve 184971: 51 + 51) ning soojaku kasutamise eest 01.06-27.06.2018 tasu 179,82 eurot (arve 184005). Kohus rahuldab hageja tasunõude 461,82 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tagastanud piirdeaiad ja soojaku varem kui vastavalt 17.07.2018 ja 27.06.2018. Ülejäänud osas jääb hageja tasunõue rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud asjade kostja kasutusse andmist perioodidel, mille eest tasunõue on esitatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pooled leppisid kokku kostja poolt allkirjastamata arvetel kajastatud transporditeenuse osutamises koos kohustusega hüvitada kütusekulu või et hageja oleks kostjale transporditeenust osutanud. Hageja väited transporditeenuse osutamise osas on ka vastuolulised, millele kohus juhtis tähelepanu 05.02.2021 määrusega, kuid hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks perioodi eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 07.03.2019. VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 5.2 järgi on rentnik

kohustatud maksma renditasu 10 kalendripäeva jooksul vastavasisulise arve väljastamisest, p 5.4 kohaselt on viivisemäär 0,5% päevas. Hageja viivisenõude põhjendatud ulatus kujuneb järgmise arvestuse alusel: Arve Võlg Arvestuse algus Arvestuse lõpp Summa 184005 359,82 11.07.2018 07.03.2019 431,78 184971

11.08.2018 07.03.2019 122,4 Kokku 554,18 Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 554,18 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 6 400 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 1 016 eurot. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 15,88% osas kostja ja 84,12% osas hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määras pooltele 05.01.2021 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, pooled nimekirju ei esitanud. Hageja on märkinud hagis, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 350 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 450 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 3,5 tundi, millega seoses tekkis kulu 350 eurot, so hagejale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tunnis. Kohus leiab, et väljatoodud ajakulu ei ole selgelt põhjendamatu ning õigusteenuse hind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja menetluskulu kokku on 800 eurot. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulusid ei tekkinud. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 127,04 eurot (800 x 15,88%). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.