Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Mõista S. K. osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

üleandmisega. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1000 eurot, intress 47,02 eurot, lepingutasu 50 eurot ning viivis perioodil 20.09.2019. a – 12.02. 2021. a 204,34 eurot; samuti viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates 13.02.2021. a kuni põhivõla (1000 eurot) tasumiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmise osas. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500-1000 eurot. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kirjade saatmise, telefonikõnede, päringute koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 97% ulatuses kostja kanda ning 3% ulatuses hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 680 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 450 (200 + 250) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 436,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.