Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-114472/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.02.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1085

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu

Tsiviilasi nr

2-20-114472

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi S. K. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

641,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants - registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. - XXX, e-post XXX Kostja: S. K. - isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX; e-post XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi S. K. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista S. K. osaühingu Aktiva Finants kasuks S. K. ja P. G. O. vahel 26.03.2019. a sõlmitud laenulepingu nr XXX ja selle 12.05.2019. a ning 06.07.2019. a sõlmitud lisakokkulepete alusel:

2.1.588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot 29 senti, sealhulgas põhivõlg 365,76 eurot, intress 37,94 eurot ning viivis perioodil 26.10.2019. a – 12.02.2021. a 184,59 eurot;

2.2.viivis tasumata põhivõlalt (365,76 eurot) alates 13.02.2021. a kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagi S. K. (kostja) vastu hagi 611,96 euro (võlgnevus 365,76 eurot, intress 37,94 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 178,26 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 26.03.2019. a sõlminud P. G. O. laenulepingu nr XXX ning 12.05.2019. a ja 06.07.2019. a selle lisakokkulepped. P. G. O. ütles lepingu üles 25.10.2019. a, kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Esialgne võlausaldaja P. G. O. loovutas 29.10.2019. a kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 19.01.2021. a kostja rahvastikuregistris märgitud aadressil kostja emale dokumentide

üleandmisega. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 365 eurot, intress 37,94 eurot ning viivis perioodil 26.10.2019. a – 12.02. 2021. a 184,59 eurot; samuti viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates 13.02.2021. a kuni põhivõla (365,76 eurot) tasumiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmise osas. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kirjade saatmise, telefonikõnede, päringute koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 95% ulatuses kostja kanda ning 5% ulatuses hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 545 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 375 (125 + 250) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 356,25 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi