2-18-5814/39 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

13.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Mxxxxx Pxxxxxxx(pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 03.11.2020. MxxxxxxPxxxxxxxon taotlenud avalduse esitamise tähtaja ennistamist, kuivõrd tema arvates on avalduse esitamata jätmine seotud pankrotihalduri mõningase tegemata jätmisega. Pankrotihaldur ei nõustu võlgniku seisukohaga, sest 26.06.2018 toimunud kohtuistungil on kohus selgitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse esitamist, mistõttu oli võlgnik teadlik avalduse esitamisest. Pankrotihalduri hinnangul võis avalduse esitamata jätmine olla tingitud hetke situatsioonist, kus pankroti väljakuulutamisel eksisteeris Mxxxxx Pxxxxxxxpankrotimenetluses raugemise olukord ning raugemise olukorras on võimalik võlgnikul esitada avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ka ühes raugemise aruandega. Pankrotimenetluse käigus õnnestus aga pankrotivarasse tagasi võita kinnistu, mistõttu tekkis pankrotivara, mida oli võimalik müüa ning mille müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tasuda pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõuded. Seega algselt eksisteerinud raugemise olukord muutus. Kuigi Mxxxxx Pxxxxxx on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks peale pankrotiseaduses sätestatud tähtaega on pankrotihalduri hinnangul nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides kohustustest vabastamise menetluse algatamine, mille kaudu saaks võlgnik järgmise viie aasta jooksul vähendada võlgasid, mis eksisteerivad pankrotimenetluse lõpu seisuga. PankrS § 171 lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Juhul, kui kohus algatab kohustustest vabastamise menetluse palub pankrotihaldur otsustada usaldusisiku nimetamine võlgniku esitatud ettepanekust lähtuvalt ning määrata, et usaldusisiku kohustusi täidab Mxxxxx Pxxxxxx ise. Mxxxxx Pxxxxxx on avaldanud soovi osaleda kohustustest vabastamise menetluses ning vähendada seeläbi oma võlgnevusi võlausaldajatele Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda ning asjaolu, et vastuväiteid võib esitada 10 päeva jooksul teate ilmumisest Tartu Maakohtule vastavalt PankrS § 163 lõikele 2.

Tsiviilasi nr 2-18-5814 Kuna Mxxxxx Pxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Karin Antsovi pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on esitanud avalduse nii 23.07.2018 kui ka 03.11.2020. Mõlemad avaldused on sisaldavad endas ka kinnitusi vastavalt PankrS § 170 lg-le 2. Haldur toob välja, et võlgnik on hilinenud avalduse esitamisega, kuid pankrotihalduri hinnangul on nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides kohustustest vabastamise menetluse algatamine, mille kaudu saaks võlgnik järgmise viie aasta jooksul vähendada võlgasid, mis eksisteerivad pankrotimenetluse lõpu seisuga. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.07.2018 ning võlgniku esimene avaldus on saabunud kohtusse käsiposti teel samal kuupäeval. (Teine avaldus on esitatud peale võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kuid enne halduri poolt esitatavat aruannet, st mitte koos halduri esitatava aruandega.) Kohus saab lugeda taotluse esitatuks õigeaegselt. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Võlausaldajad on olnud nõus sellega, et usaldusisiku kohustusi täidab võlgnik ise. Kohus, kaalunud Mxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Mxxxxx Pxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Tsiviilasi nr 2-18-5814 PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 10.02.2021 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on kursis oma kohustustega kohustustest vabastamise menetluses, samuti usaldusisiku kohustustega. Võlgnik on käesoleval ajal töötu, registreerinud ennast Töötukassas ja kavandanud tööle asumise plaani, tahab hakata tegelema ettevõtlusega. On teada huvipakkuv tegevusvaldkond. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse tulemuslikult läbida. On nõus olema usaldusisik. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Mxxxxx Pxxxxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Mxxxxx Pxxxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Mxxxxx Pxxxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil Mxxxxx Pxxxxxx täidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Mxxxxx Pxxxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Mxxxxx Pxxxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab Mxxxxx Pxxxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 15.08.2021. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole

Tsiviilasi nr 2-18-5814 laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 10. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxxx Pxxxxxxx tööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (Mxxxxx Pxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ning kulude kinnitamiseks. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

Tsiviilasi nr 2-18-5814 pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 sätestab: Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Mxxxxx Pxxxxxxx pankrotivarasse on laekunud summa 81 000 eurot (kinnisasja müügist). PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 64 001 – 128 000 eurot summas 7 861 eurot, millele lisandub 7% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Halduri tasu pankrotivaralt suurusega 81 000 eurot on 7861 + ((81 000 – 64 001)*0,07) = 7861 + 1189,93 = 9050,93 eurot. Haldur taotleb nimetatud summas tasu määramist ning tasu hõlmab endas nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust ning pankrotihalduri taotlust määrab kohus pankrotihalduri tasuks 9050,93 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud perioodil 05.07.2018 – 22.12.2020 summas 450 eurot, sh käibemaks. Panktoihaldur on käsitlenud menetluse jooksul tehtud kulusid aruande punktis 2.4.5. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Karin Antsovi vajalikud ja põhjendatud kulud Mxxxxx Pxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 450 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri kulud tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast. Deposiidi tagastamine 17.04.2018. a määrusega määras kohus Mxxxxx Pxxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 700 eurot. Võlausaldaja Nauvitsman OÜ tasus vastava summa 17.04.2018. a. Tartu Maakohtu 05.07.2018. a määruse alusel on deposiidist hüvitatud ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 688,02 eurot, deposiidi jääk on 11,92 eurot. PankrS § 30 lõige 4 sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Deposiiti tasutud summa jääk 11,92 eurot tuleb tagastada Nauvitsman OÜ arvelduskontole EE332200221027125022. Eelnimetatud summa ülekandmine õigustatud isikule tuleb teha ülesandeks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Käesoleva otsuse tegemisel on kohus lähtunud PankrS §-dest 30 lg 4, § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 1 p 6, § 157 p 5, § 162 lg 1, lg 2, lg 3, § 163 lg 4, lg 5, lg 7, § 168, § 170-173. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel.