Hageja W.R (isikukood XXX), seaduslik esindaja W.P
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Kostja I.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. mai 2026. a otsus tsiviilasjas nr 2-25-9094 osas, milles maakohus mõistis elatise suurendamisel I.R-ilt alates 1. maist 2026 W.R kasuks välja suurema elatise kui 200 eurot kuus ning 10. juunist 2025 kuni 30. aprillini 2026 sissenõutavaks muutunud elatise võla 749 eurot ületavas summas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-7101 väljamõistetud elatist, mõistes I.R-ilt W.R kasuks välja 10. juunist 2025 kuni 30. aprillini 2026 sissenõutavaks muutnud elatise 749 eurot ning 1. maist 2026 igakuise elatise 200 eurot kuni W.R täisealiseks saamiseni. Muuta eelnevaga seoses osaliselt Tartu Maakohtu 11. mai 2026. a otsuse täitmise korda elatise võla (749 eurot) tasumist puudutavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 11. mai 2026. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada W.R hagi I.R-i vastu elatise suurendamiseks osaliselt ja suurendada alates 10. juunist 2025 Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-7101 väljamõistetud elatist järgmiselt:
1.1.Mõista I.R-ilt välja W.R kasuks elatis ajavahemiku 10. juuni 2025 – 30. aprill 2026 eest 749 eurot. 1.2 Mõista I.R-ilt välja W.R kasuks elatis 200 eurot kuus alates 1. maist 2026 kuni W.R täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXX). Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 15. kuupäevaks.
2.Määrata kindlaks järgmine kohtuotsuse täitmise kord: I.R-il on õigus kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1.1. väljamõistetud summa (749 eurot) tasuda W.R-ile osamaksetena 11 kuu jooksul, makstes käesoleva kohtuotsuse jõustumise järgneva kuu 15. kuupäevaks 49 eurot ning igal järgneval kümnel kuul kuu 15. kuupäevaks (igakuiselt) 70 eurot."
4.Jätta poolte maakohtu menetluse ja apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.W.R (hageja) esitas 10. juunil 2025 Tartu Maakohtule I.R-i (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 ette nähtud miinimummääras alates 10. juunist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks kohtuotsusega asjas nr 2-21-7101 välja elatis 130 eurot kuus. Hageja vajadused on oluliselt kasvanud. Hageja elamis-, haridus-, huvitegevus- ja tervisekulud on suurenenud. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 650 –750 eurot, toidukulud 120 eurot, transpordikulud 35 eurot, sidekulud 29 eurot, tervishoiuja hügieenikulud 40 eurot, koolikohustuse täitmise kulud 25 eurot, riiete ja jalanõude kulud 50 eurot, huvihariduse kulud 82 eurot, muud vältimatud kulud 50 eurot, kokku 1081 –
1181 eurot kuus. Hageja elab emaga ja hageja kulud on valdavalt ema kanda. Kostja osaline töövõime ei välista töötamist ega sissetuleku teenimist.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja ema kanda.
Kostja ei ole võimeline täitma hageja elatisnõuet. Kostja majanduslik olukord ei ole paranenud, vaid halvenenud. Kostja igakuine sissetulek on kokku 1070 eurot, millest 700 eurot moodustab töötasu ja 370 eurot invaliidsuspension. Kostja vältimatud kulud ühes kuus on järgmised: elatised 260 eurot, üür 200 – 250 eurot, kommunaalkulud 110 eurot, transport 48 eurot, ravimid 45 eurot, prillid 30 eurot ning toit ja hügieenitarbed 125 eurot. Kostja tasub võlausaldajatele 200 eurot kuus. Kostjal on üürivõlg, mis ulatub 6240 euroni. Kostjale tehti õlaliigese vahetuse operatsioon, mis ei andnud oodatud tulemust ning mille tagajärjel esineb jätkuvalt tugev valu. Kostja on seni kvalifitseerunud peamiselt füüsilisele tööle, kuid pärast operatsiooni ei suuda ta seda enam teha. Kostja töötab osalise koormusega. Lühiajaline intensiivsem töötamine vallandas seljavalud, millele järgnes pikk haigusleht ja taastusravi, mis kestab siiani. Kostja on viimase üheksa kuu jooksul olnud haiguslehel kokku vähemalt 142 päeva. Haigusleht kestab. Haiguslehtede tõttu on kostja sissetulek väiksem. Hageja ei arvestanud, et kostja suhtes toimus pankrotimenetlus. Kohustustest vabastamise menetlus lõppes 17. novembril 2025, kuid selle raames tuleb kostjal jätkuvalt tasuda 3650 eurot 2 senti. Kostja ei ole saanud nimetatud summat vähendada. Kostja maksab elatist hagejale ja oma teisele alaealisele lapsele A.A. (A.) võrdselt 130 eurot kuus. B. suhtes ei ole kostjal enam elatise maksmise kohustust, kuna laps sai täisealiseks. Varasema lahendi alusel oli elatis A. 70 eurot kuus ning sama kehtis ka teiste laste osas. Praegu tasub kostja lastele elatist võrdselt, s.o 130 eurot kuus hagejale ja 130 eurot kuus A.. Kui kostja maksaks hagejale rohkem elatist, oleks hagejale makstav elatis ebaproportsionaalselt suurem A. makstavast elatisest. Kostjal ei ole kinnisvara ja muud vara.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 11. mai 2026. a otsusega hagi ja suurendas Tartu Ringkonnakohtu
14.aprilli 2022. a otsusega tsiviilasja nr 2-21-7101 väljamõistetud elatist järgmiselt: mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10. juunist 2025 kuni 30. aprillini 2026 elatise 1854 eurot 51 senti ning 1. maist 2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 318 eurot 62 senti kuus (s.o 295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)). Kohus märkis, et alates 1. maist 2026 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus märkis, et alates 1. maist 2026 väljamõistetud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 15. kuupäevaks. Kohus määras otsuse täitmise korra kindlaks järgmiselt: kostjal on õigus tasuda väljamõistetud elatis 1854 eurot 51 senti hagejale 21 kuu jooksul igakuise 88 euro 31 sendiste osamaksetega iga kuu 15. kuupäevaks alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a otsusest tsiviilasjas nähtub, et kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis 130 eurot kuus alates 4. maist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 14. aprilli 2022. a otsuse aluseks olevad asjaolud on pärast selle tegemist
sedavõrd muutunud, et need annavad aluse muuta väljamõistetud elatise suurust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 459 lg 1). Pärast kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist on elukallidus tõusnud. Selle tulemusel ei kata senine elatis hageja vajadusi. Elukalliduse tõusule viitab töötasu alammäära pidev suurenemine. Kostja vabastati 17. novembril 2025 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Üks kostja kolmest lapsest sai 8. septembril 2023 täiskasvanuks. Kostja ei pea talle enam elatist tasuma. Kostja sissetulek on pärast kohtuotsuse tegemist suurenenud 760 eurolt 1070 euroni kuus. Hageja nõuab elatise suurendamist perekonnaseaduses sätestatud miinimummäärani. Hageja ei pea seega tõendama oma vajaduste suurust (RKTKo 9.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Hagi esitamise ajast on kostja sissetulek olnud piisav, et maksta hagejale elatist PKS §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kostjal on osaline töövõime. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus ja töötasu. Kostja sissetulek oli 2025. aasta maist kuni 2026. aasta märtsini keskmiselt ligikaudu 1000 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on kokku 648 eurot kuus. Hagejale miinimummääras ja kostja teisele alaealisele lapsele 70 eurot kuus elatise tasumine moodustab kostja sissetulekust alla 40% kuus. Kostjal jääb sel juhul oma vajaduste rahuldamiseks üle keskmiselt 600 euro kuus. See on kostja vajaduste rahuldamiseks piisav ja tagab talle toimetuleku vähemalt ühetaoliselt hagejaga (PKS § 102 lg 2). Kuigi kostja sissetulekud on osadel kuudel olnud madalamad, on see ajutine ega mõjuta elatise suurust. Hageja ei viibi ühtegi ööpäeva kuus kostja juures. Elatise PKS § 101 lg 6 alusel vähendamiseks ei ole seega alust. Kostja töötasu laekub hiljemalt 15. kuupäeval. Hageja on nõus, et elatis tasutakse hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Elatis tuleb seega maksta iga kuu eest iga kuu 15. kuupäevaks. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii hageja huvi saada võlg tasutud kui ka kostja majanduslikku seisu. Arvestades võla summat, kostja sissetulekuid ning asjaolu, et elatise maksmine peab toimuma eeskätt lapse huvidest lähtudes, tuleb võla tasumiseks määrata maksegraafik, mis tagab võla tasumise mõistliku aja jooksul, kuid ei koorma kostjat ebaproportsionaalselt ega sea ohtu jooksva elatise maksete tasumist. Elatise võla tasumise kohustuse määramine 21 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena 88 eurot 31 senti täidab neid eesmärke.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei tõendanud faktiliste asjaolude muutumist ja mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaksid aluse kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamiseks. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus viitas, et hageja peab elatise suurendamiseks tõendama asjaolude muutumise, ent samas märkis, et hageja ei pea enda vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama. Kuna hageja nõuab kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamist, peab tema tõendama faktiliste asjaolude muutumise ja mõjuva põhjuse. Elatise väljamõistmine 10. juunist 2025 kuni 30. aprillini 2026 ei ole põhjendatud. Maakohus kohaldas PKS §-s 108 valesti. Kostja täitis sel ajal hageja ees ülalpidamiskohustust. Maakohus hindas esitatud tõendeid valesti. Kostja olukord ei ole 2022. a seisuga muutunud. Kostja tervis on halvenenud. Kostja elab üürikorteris. Tal ei ole muud vara.
Kostja peab tasuma kohustustest vabastamise menetluse raames veel 3650 eurot 2 senti. Kostja osaline töövõimetus mõjutab tema võimet töötada ja sissetulekut teenida. Kostjal on tervisega probleemid. Need ei ole ajutised. Kostja võib olla sunnitud olema pikemat aega haiguslehel. Kostja tehtud sularaha sissemakseid enda kontole ei saa lugeda kostja sissetulekuks. Tegemist oli kostja rahaga, mille kostja kandis enda kontole, et kohustusi täita. Kohtulahendi põhjendused ei võimalda kontrollida, kas on järgitud võrdse kohtlemise ning õiguse ühetaolise kohaldamise põhimõtet. Teistes asjades on elatise alla miinimummäära väljamõistmist peetud põhjendatuks olukordades, kus kohustatud isiku majanduslik seis on olnud isegi parem kui kostja oma. Kostja erinevat kohtlemist ei ole kohus põhjendatud. Kohus ei võrrelnud poolte vajadusi ega selgitanud, millised hageja vajadused jääksid rahuldamata näiteks 200-eurose igakuise elatisraha suurusega. RAKE ja PwC 2020 uuringust "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne" nähtub, et lapse vajadused on oluliselt väiksemad. Kuue aastaga ei ole elukallidus nii palju tõusnud. Hageja ema ei ole käitunud kostja suhtes heas usus. Ta on hagejat kostjast võõrandanud. Kohus ei arvestanud, et kostjal on teine alaealine laps. Kostjalt mõisteti kohtulahendiga välja elatis kostja teise alaealise lapse kasuks 70 eurot kuus. Kostja on laste võrdsusest lähtudes maksnud oma teisele alaealisele lapsele elatist samuti 130 eurot kuus. Maakohtu otsusest tulenevalt ei ole kostjal võimalik pidada enda teist alaealist last ülal hagejaga samaväärselt.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus hindas tõendeid õigesti. Kostja kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas, milles maakohus mõistis elatise suurendamisel kostjalt alates 1. maist 2026 välja suurema elatise kui 200 eurot kuus ning 10. juunist 2025 kuni 30. aprillini 2026 sissenõutavaks muutunud elatise võla 749 eurot ületavas summas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a otsusega tsiviilasja nr 2-21-7101 väljamõistetud elatist, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 10. juunist 2025 kuni 30. aprillini 2026 sissenõutavaks muutnud elatise 749 eurot ning 1. maist 2026 igakuise elatise 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eelnevaga seoses muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu kindlaksmääratud otsuse täitmise korda. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
7.Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-7101 mõisteti kostjalt alates 4. maist 2021 hageja kasuks välja igakuine elatis 130 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Praeguses asjas taotleb hageja väljamõistetud elatise suurendamist PKS §-s 101 kohase määrani alates 10. juunist 2025. Perioodiliste maksete väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendi muutmise menetlusõigusliku aluse näeb ette TsMS § 459. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus
peab nõuet lahendades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 26; RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).
8.Maakohus määratles vaidlustatud otsuse p-s 4.1 ringkonnakohtu arvates õigesti tsiviilasja nr 2-21-7101 menetluses tuvastatud asjaolud, mis andsid toona aluse elatise vähendamiseks 130 euroni kuus:
pärast kompromissi sõlmimist tsiviilasjas nr 2-17-13435 oli halvenenud kostja tervis; kostjale oli määratud osaline töövõime kuni 2. märtsini 2026, mis piiras kostja võimet tulu teenida; välja oli kuulutatud kostja pankrot ning kostja suhtes toimus kohustustest vabastamise menetlus; kostja sissetulek oli alates 2021. a juunist 760 eurot kuus (sh töötasu osalise tööajaga töötamisel 580 eurot kuus ja invaliiduspension 180 eurot kuus); kostjal oli kokku kolm ülalpeetavat (lisaks hagejale ja A. C. W.R, neljas ülalpeetav D. W.R oli saanud täisealiseks 7. juulil 2020).
Maakohtu neid järeldusi ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud.
9.Samuti märkis maakohus iseenesest õigesti, et asja lahendamisel peab kohus tuvastama, kas eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust. Maakohus leidis, et lisaks üldisele elukalliduse tõusule on kostja pärast tsiviilasjas nr 2-21-7101 tehtud lahendit vabastatud tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, langenud ära elatise tasumise kohustus C. W.R-ile (kes sai 8. septembril 2023 täisealiseks) ning kostja sissetulek suurenenud 760 eurolt 1070 euroni kuus.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need tsiviilasjas nr 2-21-7101 kohtuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist suurendada. Samas suurendas maakohus ringkonnakohtu hinnangul elatise põhjendamatult PKS § 101 kohase määrani. Ringkonnakohtu arvates arvestas maakohus ebapiisavalt eelkõige kostja puudulikku töövõimet ja teise alaealise, X. ülalpidamise kohustust.
11.Maakohus on vaidlustatud otsuses (põhjenduste p-s 4) õigesti ja senise kohtupraktikaga kooskõlas (nt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11) märkinud, et faktiliste asjaolude muutumist ja mõjuva põhjuse olemasolu elatise suurendamiseks peab tõendama hageja. Sellele mõneti vasturääkivalt on maakohus hiljem, otsuse põhjenduste ps 5 leidnud, et kuna hageja nõuab elatise suurendamist perekonnaseaduses sätestatud miinimummäärani, siis ei pea hageja tõendama oma vajaduste ja kulude suurusi. Kuna hageja nõue elatise suurenemiseks tugineb väitel, et tema vajadused (elamis-, haridus-, huvitegevus- ja tervisekulud) on vahepeal oluliselt suurenenud, pidi hageja neid väiteid ringkonnakohtu hinnangul ka tõendama (TsMS § 230 lg 1).
12.Samas on hageja enda väiteid vajaduste suurenemise kohta ringkonnakohtu arvates tõendanud. Hageja on esitanud tõendid eelnimetatud kulude suuruse kohta (dtl 40–55, 74– 80). Lisaks saab üldise elukalliduse suurenemist aastatel 2021–2026 pidada üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõttes. Nii tõusis tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel 2025. juuniks võrreldes 2021. maikuuga (kui hageja esitas tsiviilasjas nr 2-21-7101 menetletud hagi) ligi 44% (vt: https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator), sh on Eestis enim tõusnud kütte-, elektri- ja toiduhinnad. Kostja viidatud RAKE ja PwC 2020. a uuringu andmed on vananenud ning ei kajasta laste ülalpidamiskulusid 2025-2026 aasta seisuga.
13.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem sama paragrahvi alusel arvutatud summast. PKS § 102 lg 2 kolmas lause siiski võimaldab kohtul mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Taoline mõjuv põhjus võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (loetelu viidatud sättes ei ole ammendav). Osalise töövõime korral tuleb hinnata vanema võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14), nagu on põhjendatult osutanud ka maakohus.
14.Maakohus on vaidlustatud otsuses (p-s 6.1) samuti õigesti märkinud, et praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek, tingituna osalisest töövõimest võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne elustandard, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Selleks tuleb mh hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud kostja ülalpidamisvõime kohta siiski osaliselt ebaõiged järeldused.
1.Kostja tervis ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-21-7101 tuvastatuga paranenud. Kooskõlas asja materjalidega on maakohus leidnud, et ajavahemikel 3. märtsist 2021–2. märtsini 2026 ja 3. märtsist 2026–2. märtsini 2031 on kostjal tuvastatud osaline töövõime. Tegemist on krooniliste haiguste poolt põhjustatud seisundiga ning see on vähemalt viie aasta perspektiivis töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt tõenäoliselt vähemuutuv. Samuti on maakohus menetlusnorme oluliselt rikkumata tuvastanud kostja keskmise kuusissetuleku ligikaudu 1000 eurot. Maakohtu järeldus, et kostja kontole tehtud sularaha sissemaksed tuleb arvestada kostja sissetuleku hulka, on küll nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendamata, kuid samas on kostja menetluses ise avaldanud, et tema igakuine sissetulek on ligikaudu 1070 eurot (dtl 263).
2.Kuigi kostja on osaliselt töövõimeline (mitte täielikult töövõimetu), ei ole kostja eeskätt oma tervislikust seisundist lähtuvalt võimeline teenima eelmärgitust oluliselt suuremat sissetulekut. Seda pole kumbki menetlusosaline ka väitnud ega maakohus tuvastanud. Kostjal ei ole ka mistahes muud vara, mille arvelt enda lastele ülalpidamist anda.
15.Kostja kohustustest vabastamise menetluse on Tartu Maakohus 17. novembri 2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-5814 (määrus jõustus 16. detsembril 2025) küll lõpetanud ning kostja pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastanud, kuid see iseenesest ei suurenda kostja sissetulekuid ega ülalpidamisvõimet. Liiatigi jäi kostjal pankrotimenetluses täitmata kohutusi, mis enne 1. juulit 2022 kehtinud pankrotiseaduse § 176 lg 2 järgi kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei lõppenud, sh lastele elatise tasumise kohustused.
16.Kostja eelkirjeldatud majanduslikku seisundit arvestades, osutuks hageja kasuks PKS § 101 järgse elatise väljamõistmisel kostja teine alaealine laps X. hagejast varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja majanduslik olukord ei võimalda hetkel mõlemale lapsele PKS § 101 järgses määras ülalpidamist anda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult arvestanud ainult kohtulahendiga X. kasuks väljamõistetud elatisega 70 eurot. Liiatigi on kostja väitnud ja tõendanud, et osaleb X. ülalpidamises sellest suuremas ulatuses (dtl 245, 221–229, 275–276).
Samuti ei pruugi kahele lapsele PKS § 101 järgses määras elatise tasumisel kostjale endale kasutamiseks jääda arvestusliku elatusmiinimumi (2026. aastal 361 eurot 40 senti) ulatuses raha, kuna kostja kuu sissetulekud on tema ajutiste töövõimetuse perioodidel jäänud ka alla 1000 euro. Kostja enda igakuised kulud on ligikaudu 600 eurot kuus, sh kulud üürile, elusasemele, ravimitele, transpordile, hügieenitarvetele ja toidule (dtl 165). Viidatud suuruses kulud on pigem tagasihoidlikud ning nende olulist vähendamist kostjalt eeldada ei saa. Kostja väidete kohaselt elab ta praegusel ajal X. XXX üürikorteris üksinda. Seega ei ole võimalik ülalviidatud vältimatuid kulusid teiste perekonnaliikmetega jagada.
17.Maakohus on välja arvestanud alates hagi esitamisest (10. juuni 2025) kuni 30. aprillini 2026 sissenõutavaks muutnud elatisevõla 1854 eurot 51 senti. Kuna ringkonnakohus peab põhjendatuks elatise suurendamist võrreldes maakohtuga väiksemas ulatuses, muutub ka nimetatud võlaarvestus. 2025. a juuni eest tuleb suurendatud elatist arvestada proportsionaalselt. Kuu esimese 9 päeva osas tuleb lähtuda varasemast määrast (130 eurot kuus) ning ülejäänud 21 päeva osas uuest määrast (200 eurot kuus). Selliselt tulnuks 2025. a juuni eest tasuda elatist 179 eurot [(130÷30×9) + (200÷30×21)]. Kostja on tasunud elatist 130 eurot, seega võlg 2025. a juuni eest on 49 eurot. Alates juulist 2025 kuni aprillini 2026 (k.a) tuli kostjal igakuiselt tasuda hagejale elatist 200 eurot kostja tasutud 130 euro asemel ning võlgnevus kokku selle ajavahemiku eest on 700 eurot. Seega moodustab 30. aprilli 2026 seisuga sissenõutavaks muutnud elatisevõlg 749 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seonduvalt kostja väidetega märgib ringkonnakohus, et kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest (mitte tagasiulatuvalt). Praegusel juhul ongi hageja seda teinud, paludes suurendatud elatise kostjalt välja mõista alates 10. juunist 2025. See, et kostjal on tekkinud elatise suurendamise tõttu alates hagi esitamisest elatise võlgnevus, ei muuda hageja nõuet nn tagasiulatuva elatise nõudeks PKS § 108 tähenduses. Kostja seda sätet puudutavad väited apellatsioonkaebuses ei ole seega asjakohased.
18.Maakohus on TsMS § 445 lg 1 esimesest lausest lähtudes määranud kostja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra, võimaldades tasuda elatisevõla (maakohtu arvestuste kohaselt 1854 eurot 51 senti) 21 kuu jooksul igakuiste 88 euro 31 sendi suuruste osamaksetega. Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole kostja seda maakohtu kindlaksmääratud otsuse täitmise korda vaidlustanud. Samuti ei ole hageja olnud menetluses põhimõtteliselt vastu elatisevõla ajatamisele mõistlikel tingimustel. Arvestades võla suurust 749 eurot, kostja majanduslikku suutlikkust ning lapse (hageja) huvi elatisvõla tasumiseks mõistliku aja jooksu, peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta osaliselt maakohtu määratud täitmise korda. Ringkonnakohus peab hageja ja kostja huvide seisukohalt proportsionaalseks ning põhjendatuks võimaldada kostjal tasuda 749 euro suurune elatisevõlg 11 osamaksena selliselt, et kohtuotsuse jõustumise järgsel esimesel kalendrikuul kuulub tasumisele 49 eurot ning sellele järgneval kümnel kuul igakuiselt 70 eurot.
19.Poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus mõlemas kohtuastmes TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaks aluse kulude teistsuguseks jaotuseks. Menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.