1.Jätta hagi läbi vaatamata hageja nõudes 29 190,92 eurot ja 2598,60 eurot, sest hageja võttis hagi nende nõuete osas tagasi.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt S.N-ilt (isikukood XXX) hageja W.G (isikukood XXX) kasuks välja 6645 (kuus tuhat kuussada nelikümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 83% ulatuses hageja kanda ja 17% ulatuses kostja kanda.
2.Mõista kostjalt S.N-ilt (isikukood XXX) hageja W.G (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja 191,25 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 25 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt S.N-ilt (isikukood XXX) riigi tuludesse välja riigilõivuna 630 (kuussada kolmkümmend) eurot.
4.Vabastada hageja W.G (isikukood XXX) riigilõivu 770 euro tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 26.07.2007 laenuleping nr xxx kostja kui laenuvõtja ja H.Y.G vahel. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati 31.07.2007 hüpoteek kinnisasjale nr xxx, milleks on korteriomand xxx. Alates 21.08.2020 on kinnisasja omanikuks kinkelepingu alusel hageja.
2.Kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi alates 01.12.2021, oli kohustusi täitma sunnitud tagatiseks oleva korteriomandi omanikuna hageja. Hageja on laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud alates 01.12.2021 kuni kohustuste rikkumiste esinemiseni. Kokku tasus hageja 3 aasta jooksul 4895 eurot. 2023. a märtsis hageja kuumakset ei tasunud. Järgmine rikkumine esines hagejal 14.01.2024 ning seejärel 12.02.2024. Viimasena märgitud ajal oli hageja eluohtlikus seisundis. Hiljem tuvastati hagejal dementsus ja seati eestkoste.
3.Pank saatis 18.01.2024 kostjale ja hagejale hoiatuse, et kui kostja ei tasu jooksvat võlgnevust 542 eurot hiljemalt 13.02.2024, ütleb pank laenulepingu kostjaga üles. Hageja hospitaliseeriti 12.02.2024 ja veebruaris (14.02.2024) seetõttu makset ei toimunud. 16.02.2024 ütles pank kostjaga sõlmitud laenulepingu üles.
4.Hageja eestkostja N.E kirjutas pangale kirju ja esitas taotlusi, et peatataks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine hüpoteegi arvelt, kuid seda ei toimunud. 04.04.2024 sai hageja kohtutäiturilt teate, et pank on pöördunud hüpoteegi realiseerimiseks kohtutäituri poole ja hageja korteriomand pannakse sundmüüki. 07.03.2024 esitas N.E kohtule tsiviilasjas nr xxx avalduse oma emale W.G-le eestkoste seadmiseks. 26.04.2024 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr xxx eestkoste seadmise kohtumääruse. Pärast seda said hageja eestkostjale kättesaadavateks hageja pangakonto väljavõtted.
5.N.E esitas eestkostjana pangale 13.05.2024 pretensiooni, misjärel sõlmiti 31.05.2024 sõlmiti hageja eestkostja ja panga vahel kokkuleppe, et eestkostja jätkab laenumaksete tegemist pangale igakuises summas 250 eurot, pank peatab täitemenetluse ja N.E tegeleb kohtu nõusoleku saamisega selleks, et kas refinantseerida laen või müüa korteriomand ise hageja jaoks soodsama hinnaga. Selle jaoks andis pank hagejale aega kuni 15.11.2024.
6.Hageja eestkostja on täitnud kõik panga tingimused, sealhulgas tasunud pangale igakuiselt 250 eurot. 24.09.2024 esitas kostja eestkoste asjas nr xxx kohtule avalduse varasema eestkostja vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks hagejale, millega saboteeris hageja õigusi ja huve. Eeltoodu tõttu ei olnud pank nõus enam hagejale vastu tulema ja jätkas korteri sundvõõrandamist. Hageja eestkostja sai kirja ka kohtutäiturilt, mille kohaselt korteriomand arestiti 27.11.2024. Hageja eestkostja pöördus 26.11.2024 panga vastu kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega 2
tsiviilasjas nr xxx ja taotles hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist. Taotlust ei ole veel lahendatud.
7.Hageja ja tema eestkostja on tasunud kostja eest kokku 6645 eurot (4895 eurot + 1750 eurot = 6645 eurot. Kui täitemenetluses realiseeritakse panga hüpoteek ja hageja korteriomand võõrandatakse, on tõenäoline, et ka ülejäänud kostja võlgnevus 33252,92 eurot nõutakse sisse hagejalt. Kuna laenuleping panga ja kostja vahel on juba üles öeldud, on olemas alus hagi esitamiseks kostja vastu kogu võlgnevuse 39897,92 euro ulatuses. Hageja nõude rahuldamiseks ei pea ära ootama, et panga nõue täies ulatuses hagejalt sisse nõutaks. Piisab sellest, et nõude realiseerimiseks on pöördutud kohtutäituri poole. Ka ei muuda nõuet hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest kostja on näidanud oma käitumisega, et ta ei kavatse võlgnevust panga eest tasuda.
8.Hageja leidis, et tal on õigus esitada kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet. Hageja viitas VÕS § 1018 lõike 1 punktile 1 ja punktile 2, samuti VÕS § 1023 lõikele 1 ja §-le 1041. Lisaks tugineb hageja sellele, et ta on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik. Hageja viitas AÕS § 349 lõikele 3, VÕS § 142 lõikele 1 ja § 145 lõikele 2, samuti VÕS § 148 lõikele 1 ja § 152 lõikele 1.
9.Hagejal on nõue kostja vastu täies ulatuses vaatamata sellele, et hageja ei ole veel kogu põhivõlgniku nõuet ise täies ulatuses rahuldanud, kasutades vastuväite esitamise õigust. Sama põhimõte tuleneb VÕS § 70 lõikest 2. Alternatiivselt leidis hageja, et kui kohtu arvates ei ole nõue muutunud sissenõutavaks ulatuses, milles hageja ei ole seda rahuldanud, tuleb nõue kostjalt välja mõista panga kasuks VÕS § 148 lg 1 alusel.
10.Hagi täienduses tõi hageja välja, et nõudis kostjalt e-kirja teel, kas või millal kavatseb kostja täita kohustused panga ees. Kostja kirjale ei vastanud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud üle kolme aasta. Kostja ei ole kohustusi täitnud ka pärast laenulepingu ülesütlemist 16.02.2024.
11.Hageja täpsustas nõude suurust. Hageja ei olnud arvestanud summat, mis oli 20.05.2024 seisuga esitatud täitmiseks hageja vastu. Hageja vähendas nõuet 1500 euro võrra, mida hageja ei olnud pangale veel tasunud. Sõltumata sellest, millise lahendi teeb kohus tsiviilasjas nr xxx, ei vabane hageja edaspidi kostja kohustuste täitmisest. Hageja tasus pangale pärast lepingu ülesütlemist märtsis 2024 250 eurot. Aprillis 2024 tasus hageja samuti 250 eurot. 2024. a juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris tasus hageja pangale kokku 1250 eurot. Need summad (kokku 1500 eurot) sisaldusid täitmisavalduses, kuid on nüüd tasutud ning need summad tuleb kogu nõude summast maha arvestada.
12.Hüpoteegiga tagatud nõudest 30 690,92 eurot arvestab hageja maha 1500 eurot ja nõude jääk on 29 190,92 eurot. Täitemenetluses olid täituri tasud kokku 2598,60 eurot. Selle nõude esitab hageja kahju hüvitamise sätete alusel. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud eeltoodud summas kahju. Kostja tegevus laenulepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel on hageja meelest õigusvastane, kuna kostja selline käitumine on heade kommete vastane (VÕS § 1045 lg 1 p 8).
13.Hagejal on õigus esitada tulevikku suunatud nõue, sest kostja on oma käitumisega veenvalt näidanud, et ta ei kavatse ka tulevikus kohustusi täita. Hageja viitas VÕS §-le 69, mille alusel on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks täies ulatuses, kuigi hageja ei ole kogu põhinõuet veel ise tasunud. Sama tuleneb VÕS § 70 lõikest 2.
14.Alternatiivselt tugines hageja nõude esitamisel VÕS § 148 lõikele 1. Alternatiivnõue on esitatud juhuks, kui kohus asub seisukohale, et hageja ei saa oma AÕS §-st 349 lg 3 tulenevat tagasinõudeõigust kostja vastu realiseerida täies ulatuses, vaid üksnes pangale tasutud ulatuses. Sel juhul nõuab hageja alternatiivselt eelmises punktis märgitud panga ees sissenõutavaks muutunud nõuet kostjalt panga kui võlausaldaja ja hüpoteegipidaja kasuks VÕS § 148 lg 1 alusel. 3
15.Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista 38 434,52 eurot, millest 6645 eurot on hageja pangale tasunud, 29 190,92 eurot on pank esitanud nõudena hageja vastu (hageja ei ole nõuet tasunud) ning 2598,60 eurot on hagejale tekkinud kahju kohtutäituri kulude näol. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista 29 190,92 eurot H.Y.G kasuks.
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Enamik kostja vastuväiteid on asjasse puutumatud. Kostja vastuväited seoses hageja eestkostjaga ei ole asjasse puutuvad. Kostja on need väited juba esitanud tsiviilasjas nr xxx. Kohus kontrollis kostja väidete tõele vastavust ega tuvastanud, et kostja süüdistused vastaksid tõele. Kohus jättis 19.12.2024 määrusega kostja avalduse rahuldamata ja varem määratud eestkostja muutmata. Kostja ei ole ilmselt mõistnud hageja nõuet.
17.Kostja asjakohased vastuväited on vastuolulised. Alusetu on kostja järeldus, et ta ei võlgne kellelegi, sealhulgas hagejale, midagi. Vastuolus eeltooduga esitas kostja tõendi, mille kohaselt on tema põhivõlgnevus panga ees 27 926,50 eurot. Kostja on nõustunud, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja müüma võlgnevuse tasumiseks oma korteriomandi, sest kostja on maksejõuetu. Hageja 17.12.2024 on kohtule esitatud ning see ei sisaldanud ähvardusi ega väljapressimist.
18.06.05.2025 seisukohas võttis hageja nõude osaliselt tagasi. Hageja võttis tagasi nõude teises osas ehk summas 29 190,92 eurot. Menetlusse jääb nõue 6645 eurot, millises ulatuses on hageja teinud makseid tagasi. Hageja võtab tagasi nõude kolmandas osas ehk kahju hüvitise nõude summas 2598,60 eurot. Menetlusse jäänud nõude juurde hageja jäi ja palus see rahuldada.
19.Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Asjaolude ja dokumentidega tutvumiseks ning kliendiga nõupidamiseks kulus 1,5 tundi. Hagiavalduse koostamiseks kulus 2,5 tundi ja selle täpsustamiseks 0,5 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks kulus 0,5 tundi ja hageja 15.01.2206 seisukoha koostamiseks 0,75 tundi. Kohtu kirjaga tutvumiseks kulus 0,5 tundi. Nõude vähendamiseks kulus 0,75 tundi. Kostja 21.05.2025 seisukohaga tutvumiseks kulus 0,25 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi. Kokku kulus 7,5 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 150 eurot tunnis. Õigusabi kulu on 1125 eurot ilma käibemaksuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja eestkostjal ei ole seost Xxx korteriga, kostjaga ega tema emaga. Eestkostja üritab korteri müügist saada raha ja eksitab kohut väidetega kostja olematu võlgnevuse kohta. Kostja sõlmis laenulepingu 26.07.2007, kuid muutus mõni aasta hiljem maksejõuetuks, milles ta teatas pangale. Kostja leppis pangaga kokku, et hageja nõusolekul müüakse korter ning saadud summa eest ostetakse hagejale odavam korter või tuba. Sekkus hageja eestkostja, kes viis hageja sunniviisiliselt hooldekodusse ja võltsis dokumente, et eestkostjaks saada.
21.Nõuetel kostja vastu pole alust. Hageja esindaja nõudekiri sisaldas ähvardusi, mida kostja pidas kuriteoks. Kostja palus keelata hageja eestkostjal tema ähvardamine ja temalt raha väljapressimine.
22.21.05.2025 seisukohas leidis kostja jätkuvalt, et hagejal kui tema emal ei ole tema vastu nõudeid. Eestkostja on petis, kellel pole seost kostja rahaasjadega ega emaga sõlmitud kokkulepetega. Hageja, kostja ja panga kokkuleppel võeti laenumakse hageja kontolt otsekorraldusega. Selleks ajaks ei olnud kostja enam teovõimeline, sai trauma ega saanud töötada. Hageja ja tema abikaasa tegid ise ettepaneku, et maksavad kostja laenu ära. Sellel ajal elasid nad koos ja neil oli kaks pensioni. Kuna kostja ei ole hagi esitanud, peab eestkostja ise menetluskulud kandma. 4
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
24.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja sõlmis 26.07.2007 laenulepingu H.Y.G; 2) laenulepinguliste kohustuste tagamiseks seati hüpoteek Tallinnas, Xxx asuvale korteriomandile; 3) alates 21.08.2020 oli Xxx korteri omanikuks hageja; 4) kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles pank 16.02.2024 kostjaga sõlmitud laenulepingu üles; 5) H.Y.G alustas täitemenetlust hagejale kuuluva korteriomandi kui tagatise realiseerimiseks; 6) hagejale seati 26.04.2024 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr xxx eestkoste.
25.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 38 434,52 eurot, millest 6645 eurot oli hageja pangale tasutud summa, 29 190,92 eurot panga nõue hageja vastu, mida hageja ei tasunud ning 2598,60 eurot hagejale tekkinud kahju kohtutäituri kulude näol. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista 29 190,92 eurot H.Y.G kasuks.
26.06.05.2025 esitas hageja nõude osalise tagasivõtmise avalduse. Hageja võttis tagasi nõuded summas 29 190,92 eurot ja 2598,60 eurot. Menetlusse jäi hageja nõude 6645 euro väljamõistmiseks kostjalt ehk nõue selles osas, millises ulatuses on hageja teinud makseid kostja eest. Kohus leiab, et osas, milles hageja on nõuded tagasi võtnud, tuleb need jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
27.TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 426 lõike 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmisel, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Käesoleval juhul on hageja võtnud hagi osaliselt tagasi enne eelmenetluse lõppemist. Kostja hagi osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata nende nõuete osas, milliste osas on hageja hagi tagasi võtnud.
28.Menetlusse jäänud nõude osas tugines hageja sellele, et ta on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna tasunud kostja eest laenulepingu alusel pangale kolme aasta jooksul 6645 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagejal kui tema emal ei ole tema vastu nõudeid. Hageja tegi makseid hageja, kostja ja panga omavahelise kokkuleppe alusel. Hageja eestkostja on petis, kellel pole seost kostja rahaasjadega ega emaga sõlmitud kokkulepetega. Hageja, kostja ja panga kokkuleppel võeti laenumakse hageja kontolt otsekorraldusega.
29.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 07.04.2025 pöördumises (dtl 175-177) kohaldatavaid õigusnorme. Kohus selgitas, et kui kostja arvates oli sõlmitud mõni kokkulepe, mille alusel on välistatud hageja tagasinõue kostja vastu, tuleb viimasel seda põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud.
30.VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui 5
kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingu puhul iseenesest vajalik see, et kolmas isik täidaks laenusaaja kohustuse panga ees nimelt kolmepoolse kokkuleppe alusel. Kui kolmas isik aga laenusaaja kohustuse mingis osas täidab, vabaneb laenusaaja ise täidetud osas kohustustest panga ees. VÕS § 78 lg 4 näeb ühtlasi ette, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
31.Hageja ei olnud kohustatud kostja eest laenulepingu alusel makseid tegema, kuid hageja tegi neid makseid, sest ta oli laenulepingut taganud kinnisasja omanik. AÕS § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 152 lg 1 alusel läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale l rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Seega olukorras, kus kolmas isik tagatise andjana täidab võlgniku laenulepingust tuleneva kohustuse panga ees, on kolmandal isikul endal õigus nõuda sama summa tasumist võlgnikult. Kostjal oleks olnud õigus esitada hageja nõudele samasuguseid vastuväiteid, nagu ta oleks esitanud laenulepingu alusel panga vastu, kuid kostja selliseid vastuväiteid ei esitanud.
32.Kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 14-17) kohaselt kuulub hagejale alates 20.08.2020 korter Tallinnas, aadressil Xxx. Kinnistule on seatud hüpoteek H.Y.G õiguseellase X kasuks summas 598 000 krooni. Kohtutäitur on seadnud kinnistule kasutamise keelumärke. Hageja omandas korteriomandi 12.08.2020 sõlmitud kinkelepinguga (dtl 22-30).
33.31.07.2007 sõlmis korteriomandi eelmine omanik W.G AS-ga H hüpoteegi seadmise lepingu (dtl 18-21), millega tagati kõik panga kui hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, mis tulenesid panga ja kostja vahel 26.07.2007 sõlmitud laenulepingust. Lepingus lepiti kokku kinnisasja igakordse omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele. Kostja oli sõlminud AS-ga H laenulepingu, mille alusel oli laenu summa 29 418 eurot, mis tuli tasuda igakuiste osamaksetega hiljemalt 15.07.2037 (dtl 31-32).
34.Kostja esitas kohtule H.Y.G tõendi (dtl 162), mille kohaselt oli tema ja panga vahel sõlmitud laenuleping, mille pank ütles üles 15.02.2024. Seisuga 13.01.2025 oli tasumata põhivõlgnevus 27 626,50 eurot, intress 543,37 eurot ja viivis 3 263,12 eurot. Seega on kostja nõustunud, et tal on täitmata laenulepinguline kohustus H.Y.G ees.
35.18.01.2024 saatis H.Y.G hagejale teatise (dtl 41-42), milles teatas, et laenulepingu alusel on kostjal kui laenusaajal tekkinud võlgnevus 542 eurot. H.Y.G andis hagejale tagatisvara omanikuna võimaluse võlgnevuse tasumiseks, et vältida laenulepingu ülesütlemist ja sissenõude pööramist tagatisele. Ka kostjale kui laenusaajale saatis pank 18.01.2024 teatise (dtl 43-44), milles teatas, et kostja võlgnevus lepingu alusel on 542 eurot. Kostjale anti aega võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.02.2024. Pank teatas, et kui kostja selleks ajaks võlgnevust ei tasu, öeldakse temaga sõlmitud laenuleping üles.
36.16.02.2024 sai hageja pangalt uue teatise (dtl 45-46), mille kohaselt oli kostja jätnud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata, mistõttu öeldi laenuleping üles. Laenulepingust tulenev võlgnevus oli 30 501,11 eurot. Hagejal paluti võlgnevus tasuda ning teavitati, et selle tasumata jätmisel algatab H.Y.G tagatise realiseerimiseks täitemenetluse.
37.Täitmisteade saadeti hagejale juba 04.04.2024 (dtl 47-51). 17.06.2024 teatas H.Y.G täiturile soovist täitemenetlus peatada (dtl 52). Hageja eestkostja saatis pangale 13.05.2024 pretensiooni (dtl 6
54-67), kuid kirjavahetuses kokkulepet ei saavutatud ning 22.11.2024 teatas täitur hagejale kinnisasja arestimisest (dtl 75-77). Hageja eestkostja esitas kohtule 26.11.2024 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (dtl 95-102). Kohus rahuldas tsiviilasjas nr xxx hageja tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse kuni vaidluse lahendamiseni (dtl 134-136). Eeltoodut kokku võttes saab järeldada, et kuna kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, tuli need täita hagejal, kellele kuuluvale kinnisvarale esitas pank sissenõude.
38.Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtte (dtl 38), mille kohaselt oli ta teinud kostja eest laenulepingu täitmiseks makseid 2023. aastal kokku summas 2795 eurot ning 2021. ja 2022. aastal kokku 2100 eurot (dtl 39). Täiendavalt tasus hageja 2024. aastal kokku 1750 eurot (dtl 90-92). Kokku on hageja tõendanud kostja eest maksete tegemist summas 6645 eurot.
39.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste kohaselt ei peaks ta hagejale tagasi maksma 6 395 eurot, mille viimane on tema eest pangale tasunud. Asjaolud, millistele kostja viitas seoses hagejale eestkoste seadmisega ei ole asjakohased selleks, et nõudele vastu vaielda. Ka on need kostja väited tõendamata.
40.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et alates 12.02.2024 viibis hageja statsionaarsel ravil (dtl 40). Harju Maakohus tegi 26.04.2024 tsiviilasjas nr xxx määruse (dtl 34-37), millega seati hagejale eestkoste ning eestkostjaks määrati N.E. Hagejal oli diagnoositud dementsus. Kostja esitas kohtule avalduse eestkoste seadmisega mittenõustumise kohta (dtl 69). 11.10.2024 tegi Harju Maakohus määruse (dtl 73-74), millega võttis kostja avalduse menetlusse. 19.12.2024 tegi Harju Maakohus määruse (dtl 128-130), millega jättis kostja avalduse rahuldamata. Kohus osundas, et kostja ei ole mõistnud eestkoste seadmise vajadust ega eestkoste olemust. Seega on kostja vastuväiteid eestkostele alusetud ega välista nõude rahuldamist. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja menetlusse jäänud nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6645 eurot.
41.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi menetlusse jäänud nõude osas otsuse hageja kahjuks, tuleb selles osas menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna muid asjaolusid ei esine, tuleb järelikult jätta selles osas, milles hageja nõudest loobus, menetluskulud tema enda kanda.
42.Hageja loobus esitatud nõudest 83% ulatuses ning menetlusse jäi ja rahuldamisele kuulus tema nõue 17% ulatuses. Seega tuleb menetluskuludest 83% jätta hageja kanda ja 17% kostja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt kostjal menetluskulusid ei ole.
43.Hagejale osutati menetluses õigusabi 7,5 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot tunnis. Kokku olid hageja kulud õigusabile 1125 eurot. Kohus peab hageja kulusid õigusabile mõistlikuks. Kostjalt tuleb hageja kuludest õigusabile välja mõista 17% ehk 191,25 eurot.
44.Hageja vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1400 eurot. Menetlusse jäänud ja rahuldatud nõudele vastas riigilõiv 630 eurot. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista hagi rahuldamise ulatusele vastav riigilõiv 630 eurot. 7
45.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 aga näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada ülejäänud osas riigilõivu ehk 770 euro tasumisest, arvestades hageja seisundit, temale seatud eestkostet, hageja viibimist hooldekodus ning korteriomandiga seotud vaidlust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.