2-20-18091/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas 07.12.2020 pankrotiavalduse ja 17.12.2020 täpsustuse. Võlgniku tegevusalaks oli omatoodetud põllumajandussaaduste müük. Võlgnikule maksti PRIA poolt toetust 40 000 eurot kartuli- ja teraviljakasvatuseks. Taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal (so 2017), oleks müügitulu pidanud olema 32 000 eurot s.o 80% saadud toetusest, kuid oli vaid 501 eurot. 2017.a müügitulu oli nii väike ikalduse tõttu. Järjepidevate sademete tõttu teravili lamandus, polnud võimalik ega majanduslikult mõistlik teha korjet, odra kokkuostuhind oli märgatavalt langenud ja petuskeemid viljaturul andsid osadele turuosalistele teiste ees kuritegelikke võtteid kasutades konkurentsieelise. Ajutise halduri aruande kohaselt saatis ta vajaliku informatsiooni saamiseks teabenõude nii võlgniku likvideerijale H Rale kui ka endisele juhatuse liikmele/ainuosanikule J Bile. Võlgniku endine juhatuse liige ja ainuosanik J B teabenõudele ei vastanud. Vajalikke selgitusi, dokumente ja infot võlgniku varalise seisukorra kohta andis võlgniku likvideerija H R. Võlgniku viimane teadaolev majandustegevus toimus 2018, mil deklareeriti maksustatavat käivet 33 500 eurot. Ajutise haldurile teadaoleva info kohaselt on vara 0,24 eurot ja kohustusi kokku 34 311,49 euro ulatuses. Võlgnik ei ole vara puudumise tõttu suuteline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees ja see suutmatus ei ole oma iseloomult ajutine. Millal täpsemalt võlgnikul püsivad makseraskused tekkisid, tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Võlgnikule kuuluv traktor VALTRA N113 (registreerimismärk: x, esmaregistreerimise aasta 2013) on 26.11.2018 võõrandatud x OÜ-le. Millistel tingimustel tehing tehti (vara võõrandati) ja kas võlgnik kandis sellest tehingust varalist kahju, ei ole ajutisele haldurile teada ja tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur toob välja, et juhatuse liige ja ainuosanik J B on arvestamata ettevõtte raskest varalist seisu teinud endale perioodil 01.01.2019 – 23.12.2020 laenu tagasimakseid kokku summas 860,50 eurot ning endaga seotud lähikondsele x OÜ (registrikood x) samal perioodil väljamakseid selgitusega „lepe“ summas 188,00 eurot. Millist eesmärki märgitud toimingut kandsid ja kuidas need mõjutasid võlgniku maksevõimet, tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Kas ja milliseid võlgniku juhtorgani otsuseid on vastu võetud, ei ole käesoleval ajal teada, kuna neid dokumente ei ole ajutisele haldurile esitatud. Ajutine haldur järeldab, et võlgniku juhtorganid ei ole ettevõtet juhtinud selleks vajaliku hoolsusega, jättes nii ettevõtte kui ka võlausaldajate huvid kaitseta,

tekitades varalist kahju võlausaldajatele. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 mõistes), vaid muu kohustus, mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse. Ajutine haldur on arvamusel, et käesolev menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul puuduvad varad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, võimalike kahjunõuete sissenõudmise menetlused ei pruugi olla pankrotihalduri poolt vaieldamatult tõendatavad ega tuua endaga kaasa soovitud tulemusi pankrotivara suurendamiseks, küll aga toovad endaga kaasa otseseid kulusid, millede katteallikas puudub. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1530 eurot ja hüvitada 397 eurot riigieelarve vahenditest. Wireflex OÜ (likvideerimisel) nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning tal puuduvad halduri tasu osas pretensioonid. 27.01.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 03.02.2021. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,24 euro väärtuses ning kohustusi on 34 311,49 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 18 töötunni eest tasuks määrata 1530 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 1133 eurot (1530-397) jääb võlgniku kanda. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta likvideerija H Ra vastutavale hoiule.