Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
30 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas Kostja: X (isikukood: XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista Xlt (isikukood: XXX) OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) kasuks välja põhivõlgnevus 15 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Jätta menetluskulud X kanda.
4.Mõista Xlt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena välja 300 eurot.
5.Mõista Xlt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 04.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 30 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 05.02.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 27.02.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 28.02.2025 määrusega hagiavalduse käiguta.
3.Hageja esitas oma nõude ja põhjendas seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasus täiendava riigilõivu 20.03.2025. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 15 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 16.07.2022 sõiduki numbrimärgiga XXX parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritavale Kristiine keskuse parkimisalale. Kostja rikkus lepingutingimusi parkides sõiduki, ilma et armatuurlaual oleks olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit või oleks alustatud mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale leppetrahvinõude summas 15 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele (leppetrahvi number 1411 6072 2163 0253). Kostja kohustust leppetrahvi tasuma hiljemalt 30.07.2022. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
5.Võlgnevuse sissenõudmiseks saatis hageja 05.09.2022 kostjale meeldetuletuse lihtkirjana. Seoses võlgnevuse sissenõudmisega on hageja kandnud kulusid summas 23 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 15 euro ulatuses.
2/6
6.Kohus võttis hagi 21.05.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduste kättesaamisest.
7.Kohus proovis kostjale hagiavaldust ja 21.05.2025 kohtumäärust kätte toimetada rahvastikuregistris avaldatud e-posti aadressitele xxx ja xxx. Hagiavaldusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses tuvastas Pärnu Maakohus, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil xxx. Nimetatud aadressil asuva korteri omanik avaldas Pärnu Maakohtule 21.02.2025, et kostja naasis Gruusiasse.
8.Kuivõrd kostja ei ela registris märgitud aadressil ning kohtule ei ole teada kostja aadress või viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 13.07.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 28.07.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
11.Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes ei esine. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 16.07.2022 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise, kostjale leppetrahvinõude esitamise ja hagejale tekkinud sissenõudmiskulude suuruse osas. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuotsusest välja põhjendava osa.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 15 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kättetoimetamine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
15.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
16.Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 600 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 ja lepingulise esindaja tasust 480 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 3/6
kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot väljamõistmine kostjalt.
18.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
19.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
20.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta on antud juhul mõistlik ja põhjendatud.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele 4 tundi, sealhulgas hagiavalduse esitamine ja sellega seotud toimingud 2 tundi, 16.04.2024 kohtu kirjaga tutvumine ja suhtlus kliendiga 10 minutit, 13.05.2025 seisukoha ja tõendite esitamine 1 tund ja 30 minutit ning täiendatud menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 20 minutit.
22.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
23.Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 10 minutit 16.04.2024 kohtumäärusega tutvumisele ja kliendiga suhtlusele.
24.Kohtu hinnangul ei ole kogu ulatuses põhjendatud ajakulu 1,5 tundi 13.05.2025 seisukoha ja tõendite esitamisele. Hageja seisukoht koosneb põhiliselt Tallinna Ringkonnakohtu lahendi refereeringutest ja võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast tsiteeritud tekstist. Kohtu hinnangul on taoline kohtupraktika ja seaduseelnõu ulatuslik refereerimine tarbetu ning paisutab põhjendamatult menetlusdokumendi mahtu. Piisav olnuks hageja argumentatsiooni ning kohtupraktika ja seaduseelnõu viidete esitamine.
25.Hageja esitatud hagiavaldus oli puudustega ning hagejal tuli esitada seisukoht enda nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik sellest, et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad. 4/6
26.Võlaõigusseaduse § 1132 ei anna iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, seda nii lepingu kehtivuse ajal kui ka peale lepingu lõppemist. Kui poolte vahel leppetrahvi kokkulepe võlgnevuse tõttu meeldetuletuskirja saatmise eest puudub, saab võlausaldaja nõuda tegelikult tekkinud kahju üldise kahju hüvitamise regulatsiooni järgi (vt TlnRnKo 26.06.2025, 2-23-125669, p 13; TlnRnKo 08.07.2025, 2-23-10921, p 24; P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne § 1132 p 4).
27.Hageja ei toonud hagiavalduses välja piisavalt asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet saaks pidada põhjendatuks. Hagiavaldusest ei nähtunud, et poolte vahel oleks kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks ega ka seda, et hagejale oleks tekkinud kahju sissenõudmiskulude näol just summas 15 eurot. Hageja tõi välja üksnes selle, missugused tegevused on sissenõudmiskulu 15 eurot sisse arvestatud. Samuti ei olnud hagis sissenõudmiskulude nõude kohta esitatud asjaolud korrektsed – 13.05.2025 seisukohast nähtuvalt saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja lihtkirjana ja mitte tähitult nagu on märgitud hagiavalduses. Alles 13.05.2025 seisukohale lisas hageja teise meeldetuletuskirja ärakirja ning põhistas meeldetuletuskirjade saatmist. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise võlanõudega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega seoses tehtud kulud ja nende kulutuste kostjalt väljamõistmine kogu ulatuses põhjendatud.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 13.05.2025 seisukoha koostamiseks ja tõendite esitamiseks 10 minutit.
29.Hageja 13.05.2025 seisukohas toodud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Arvestades hageja esitatud menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 10 minutit.
30.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 180 euro ulatuses.
31.Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 300 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot.
32.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
33.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
34.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
35.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
36.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku kaudu, e-posti teel ega rahvastikuregistrijärgsesse elukohta tähtsaadetisena saatmisega ei õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise 5/6
ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta. Seetõttu toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.