Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-18-783

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Swedbank AS – EE062200221059223099; AS SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank AS – EE221700017003510302; AS LHV Pank – EE567700771003819792. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

2-18-783 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Feilt osaühing (edaspidi OÜ, endise nimega Lennuradari Tehnopark OÜ) esitas 16.01.2018 kohtule hagiavalduse Migdalia Estonia OÜ vastu võlgnevuse 147 450 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Kohus eraldas 17.01.2018 tsiviilasjast nr 2-18-783 iseseisvatesse menetlustesse hageja nõude, mille aluseks on Migdalia OY ja Migdalia Estonia OÜ vahel sõlmitud sõiduki müügilepingu täitmine (sõiduki üleandmine) ja alternatiivselt tasutud ostuhinna tagastamine, summas 24 800 eurot; hageja nõude, mille aluseks on P. H.e poolt Migdalia Estonia OÜ kohustuse täitmisena tehtud kulutuste hüvitamine, kogusummas 65 000 eurot ning hageja nõude, mille aluseks on P. H.e poolt Migdalia Estonia OÜ-le antud laenude tagastamine, kogusummas 27 000 eurot. Tsiviilasja nr 2-18-783 menetlusse jäi hageja nõue Migdalia Estonia OÜ vastu võlgnevuse 30 650 euro ja lisanduva viivise saamiseks. 25.01.2018 esitas hageja täpsustatud nõude, milles palub kostjalt Migdalia Estonia OÜ-lt välja mõista põhivõla 30 650 eurot ja viivise põhinõudelt arvestatuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on Migdalia OY kostjale teinud järgnevad maksed: 07.11.2017 makse summas 12 500

2-18-783 eurot; 21.11.2017 makse summas 10 350 eurot ja 14.12.2017 makse summas 7 800 eurot. Migdalia OY ei ole kostjalt ülaltoodud maksete eest saanud kaupa ega teenust, samuti ei ole tegemist Migdalia OY poolse laenuga kostjale. Kostja ei ole makseid ka Migdalia OY-le tagastanud. Seega on tegemist kostja poolt alusetult saadud maksetega. 15.01.2018 on hageja ja Migdalia OY sõlminud nõuete loovutamise lepingu, millega Migdalia OY on ülaltoodud maksetest tuleneva nõude kogusummas 30 650 eurot loovutanud hagejale. Seega võib hageja nõuda kostjalt Migdalia OY poolt alusetult tehtud maksete tagastamist. Hageja märgib, et hageja on hagile vastamata jätmise korral nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Hageja palub ka menetluskulud jätta kostja kanda. 26.01.2018 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus hoiatas kostjat, et juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil ja kostja puudub istungilt, muu hulgas eelistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, teha tagaseljaotsuse või lükata asja arutamise edasi. 09.02.2018 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kohus on kostja seaduslikule esindajale menetlusdokumendid kätte toimetanud avaliku e-toimiku vahendusel 28.01.2018. 12.02.2018 esitas kostja lepingulise esindaja Riho Friedrichs ́i vahendusel vastuse hagiavaldusele, millega vaidleb hagile vastu. Kostja võtab omaks, et tema kontole on Migdalia OY-lt laekunud raha 30 650 euro ulatuses, kuid raha tegeliku ülekandmise põhjuseid on teised, mida hageja väidab. Kostja on seisukohal, et Migdalia OY ja Migdalia Estonia OÜ vahel oli tihe ärisuhe, mis seisnes tööjõu rendis ja mida mõlema ettevõtte poolt kontrollisid I. H. ja S. K., kes on OÜ-st Migdalia Estonia lahkunud ja kellest vähemalt ühel on kahtlustus sama ettevõttega seonduvalt kuritegude toimepanemises ning kes lahkudes ettevõttest ei andnud üle ei töölepinguid ega mh ka tööjõu rendilepinguid. I. H. ja S. K. olid ise samaaegselt summade üle kandja ja vastuvõtja esindajad ning on ise samaaegselt üle kantud summa deklareerinud kui Euroopa liikmesriiki osutatud teenuse eest üle kantud tasu, olles seega pahatahtlikud sama summa tagasikandmise nõudmisel, väites, et tegemist on alusetult saaduga ning seda kõike olukorras, kus Migdalia Eesti OÜ töötajad on käinud Soomes Migdalia OY kontrolli all tööd tegemas ja Migdalia Estonia OÜ on sama perioodi eest tasunud samadele töötajatele töötasu. Kostja hinnangul on tegemist töötajate rendiga, millise aluseks olevat lepingut on I. H. ja S. K. ise kostjale jätnud teadlikult üle andmata. Seega on summade üle kandmisele olemas õiguslik alus – töötajate rendileping. Asjaolu, et kostjal pole lepingut paberil esitada, on tingitud I. H.`e ja S. K. ́u tegevusest, kuid see ei muuda olematuks reaalselt toimunud lepingulist suhet. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. 31.10.2018 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles toob esile, et poolte esitatud tõenditest nähtub, et Migdalia OY on tasunud kostjale erinevatel aegadel erinevaid summasid, kuid üksnes nende summade tasumisest ja kostja esitatud üksikutest dokumentidest ei saa järeldada, et Migdalia OY on tellinud ja saanud nende summade eest kostjalt tööjõurendi teenust. Hageja on seisukohal, et Migdalia OY ei ole 07.11.2017, 21.11.2017 ja 14.12.2017 tasutud summadele vastavat tööjõurendi või muud teenust tellinud ega saanud ja kostja ei ole nendele summadele vastava tööjõurendi või muu teenuse osutamist Migdalia OY-le ka tõendanud. Just põhjusel, et Migdalia OY ei olnud 07.11.2017, 21.11.2017 ja 14.12.2017 maksetele vastavat tööjõurendi teenust tellinud ja saanud, pidaski Migdalia OY võimalikuks loovutada nendele maksetele vastav alusetu rikastumise nõue kostja vastu hagejale. Hageja palub jätta tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata. 27.12.2018 teatas kostja lepinguline esindaja, et tema volitused kostja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-18-783 on lõppenud 26.12.2018.

2-18-783

Kohus määras 30. novembril 2020 kohtuistungi ajaks 02.02.2021 ja väljastas 30.11.2020 pooltele kohtukutsed nii e-toimiku kui kostjale ka registrijärgsele aadressile. Kohus üritas kohtukutset kostjale kätte toimetada äriregistris välja toodud e-posti aadressil ja postiaadressil. Samuti teavitas kohus kohtuistungist kostja seadusliku esindaja K. K. ́i pankrotihaldurit ning saatis teavituse K. K. ́i Facebook ́i kontole. Kohus luges TsMS § 3141 lg 1, 2, 3 alusel kostja seaduslikule esindajale kohtukutse kätte toimetatuks e-posti aadressile xxxx. Kohtukutses hoiatas kohus kostjat, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, siis teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 02.02.2021 esitas hageja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja. 02.02.2021 kohtuistungile jättis kostja ilmumata. Hageja esindaja kinnitas istungil, et hageja nõue on põhinõue 30 650 eurot, viivis alates hagi esitamisest 25.01.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni seadusjärgses ulatuses. Viivis on samas ulatuses, mis põhinõue. Hageja nõue tuleneb alusetust rikastumisest, kus Migdalia OY Soome äriühing tegi 3 makset kostjale, millel ei olnud õiguslikku alust ja hiljem Migdalia OY loovutas nõude loovutamise lepinguga need nõuded hagejale ja hageja nõuab nende alusetult tasutud summade tagastamist. Kohus selgitas, et on püüdnud kohtukutset korduvalt kostjale kätte toimetada. Kohus võttis tarvitusele kõik abinõud. Kostja juhatuse liige on ise pankrotivõlgnik, kohus teavitas menetluses olevast tsiviilasjast ja kohtuistungist ka pankrotihaldurit, kes menetluse astuda ei soovinud ning kohus toimetas kostja juhatuse liikmele, kellel on seatud PankrS § 91 tulenev ärikeeld, kohtukutse kätte TsMS § 3141 lg 1, 2, 3 alusel. Hageja avaldas istungil, et kuigi kostja seaduslikule esindajale on ärikeeld määratud, ei kaota see tema juhatuse liikme staatust ja samuti ei muuda tema tehtud tehinguid kehtetuks. Kostja juhatuse liikme ülesanne oli tulla äriühingut kohtusse esindama või korraldada esindus, kui ta seda ei teinud, on see kostja riisiko. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus lahkus lahendit tegema. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi hageja ja kostja vahel alusetust rikastumisest tuleneva võlgnevuse summas 30 650 euro väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (30 650 eurot) alates 25.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 30 650 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud 09.02.2018 ja 02.02.2021 menetluskulude nimekirjades taotlused tasutud riigilõivu 1000 euro ja õigusabikulu 3720.17 euro, kokku 4720.17 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud.

2-18-783

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi teenust kokku 28,62 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta), summas 3720.60 eurot. Hageja esindaja ajakulu on olnud järgmine – tutvumine 18.01.2018 kohtumäärusega; olukorra analüüsimine; suhtlus kliendiga; telefonikõne kohtuga 0,4 tundi; hagiavalduse koostamine alusetu rikastumise nõudes 4,5 tundi; hagi tagamise avalduse koostamine 5,5 tundi; 26.01.2018 kohtumääruste analüüsimine; olukorra analüüsimine kohtumääruste järgselt; suhtlemine kliendiga ja olukorra selgitamine 1,1 tundi; korduva hagi tagamise avalduse koostamine 2,0 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,3 tundi; 14.02.2018 kostja vastuse analüüsimine 1,5 tundi; 15.02.2018 telefonikõne kliendiga kostja vastuse sisu arutamiseks 0,2 tundi; 16.02.2018 hagi tagamise võimaluste analüüs pärast uute asjaolude selgumist 0,5 tundi; 16.02.2018 telefonikõne kliendiga seoses võimaliku täiendava hagi tagamise avalduse esitamisega 0,2 tundi; 19.02.2018 täiendava hagi tagamise taotluse jaoks tõendite kogumine – taotluse koostamine Migdalia Estonia OÜ poolt tehtud kinnisvaratehingute saamiseks 0,9 tundi; 19.02.2018 täiendava hagi tagamise taotluse jaoks tõendite kogumine – taotluse koostamine Maanteeametilt andmete saamiseks 0,7 tundi; 20.03.2018 korduva hagi tagamise avalduse koostamine 2,0 tundi; 28.03.2018 tutvumine Migdalia Estonia OÜ varalist seisu kajastava Maanteeameti vastuskirjaga; kliendi teavitamine Maanteeametile tehtud päringu tulemusest 0,1 tundi; 06.04.2018 nõupidamine kliendiga 0,3 tundi; 06.04.2018 kohtumise protokolli koostamine ja kliendile edastamine 0,1 tundi; 26.10.2018 kostja vastuse analüüsimine; telefoninõupidamine kliendiga asjaolude selgitamiseks 0,4 tundi; 31.10.2018 kostja 12.02.2018 vastuse suhtes seisukoha koostamine 3,6 tundi; 31.01.2019 päring kohtule menetluse seisu selgitamiseks 0,2 tundi; 02.02.2021 ettevalmistus kohtuistungiks, asja materjalide analüüs 3 tundi; 02.02.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund; 02.02.2021 esindus kohtuistungil – vastavalt istungi protokollitud kestvusele 14.13-14.20, st 0,12 tundi. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud oma õigusabikulude suuruse osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi, mis seondub hagiavalduse koostamisega. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust, hagiavalduse sisu ja mahtu (sisuline osa u 2 lehekülge), peab kohus nimetatud toimingule mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 5,5 tundi, mis seondub hagi tagamise avalduse koostamisega. Võttes arvesse hagi tagamise avalduse sisu ja mahtu (sisuline osa u 6 lehekülge), peab kohus nimetatud toimingule mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi, mis seondub korduva hagi tagamise avalduse koostamisega. Korduva hagi tagamise sisuline osa moodustas u 5 lk, millest omakorda üle 2 lk kattus täies ulatuses juba varasemas hagi tagamise avalduses esitatuga. Kohus peab nimetatud toimingule mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund.

2-18-783 Täielikult on põhjendamatud kulud perioodil 16.02.2018-28.03.2018, st 16.02.2018 hagi tagamise võimaluste analüüs pärast uute asjaolude selgumist 0,5 tundi; 16.02.2018 telefonikõne kliendiga seoses võimaliku täiendava hagi tagamise avalduse esitamisega 0,2 tundi; 19.02.2018 täiendava hagi tagamise taotluse jaoks tõendite kogumine – taotluse koostamine Migdalia Estonia OÜ poolt tehtud kinnisvaratehingute saamiseks 0,9 tundi; 19.02.2018 täiendava hagi tagamise taotluse jaoks tõendite kogumine – taotluse koostamine Maanteeametilt andmete saamiseks 0,7 tundi; 20.03.2018 korduva hagi tagamise avalduse koostamine 2,0 tundi; 28.03.2018 tutvumine Migdalia Estonia OÜ varalist seisu kajastava Maanteeameti vastuskirjaga; kliendi teavitamine Maanteeametile tehtud päringu tulemusest 0,1 tundi. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja oleks kohtule antud tsiviilasjas esitanud kolmandat korda hagi tagamise avalduse, mistõttu kõik hagi tagamise avalduse koostamisega seotud kulud on põhjendamatud ning ei kuulu kostjalt välja mõistmisele. Samuti ei kuulu kostjalt välja mõistmisele kulu Maanteeameti vastuskirjaga tutvumisele ja kliendi teavitamisele. Hageja võib teha erinevaid päringuid, kuid kui need ei ole seotud antud tsiviilasja menetlusega, ei kuulu need ka kostjalt välja mõistmisele. Samuti on täielikult põhjendamatud kulud 06.04.2018 nõupidamine kliendiga 0,3 tundi; 06.04.2018 kohtumise protokolli koostamine ja kliendile edastamine 0,1 tundi. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, mis teemal toimus 06.04.2018 nõupidamine, mistõttu ei pea kohus nimetatud kulu vajalikuks ja põhjendatuks. 06.04.2018 kohtumise protokolli koostamine ja kliendile edastamine ei ole kulu, mida peaks hüvitama kostja. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 3,6 tundi, mis seondub kostja 12.02.2018 vastuse suhtes seisukoha koostamisega. Võttes arvesse vastuse sisu ja mahtu (sisuline osa u 2 lehekülge), peab kohus nimetatud toimingule mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund, mis seondub 02.02.2021 menetluskulude nimekirja koostamisega. Võttes arvesse, et menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õigusteadmisi nõudev toiming, peab kohus nimetatud toimingule mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Ülejäänud osas on hageja menetluskulude nimekirjades kajastatud toimingute ajakulu kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hageja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatuks kokku 16,72 tundi (0,4 + 2,5 + 4 + 1,1 + 1 + 0,3 + 1,5 + 0,2 + 0,4 + 1,5 + 0,2 + 3 + 0,5 + 0,12). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust tasumääraga 130 eurot tund (käibemaksuta). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11514 tehtud otsuses märkinud, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või – maksuta. Käesoleva tsiviilasja näol ei olnud tegemist keskmisest keerukama ega mahukama vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohaldada käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja tunnitasu määrana 120 eurot tund. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 2006.40 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja taotlus õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata 1714.20 euro (3720.60 – 2006.40) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 3006.40 eurot käibemaksuta (1000 + 2006.40).

2-18-783

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.