A A hagi Haljala valla ja M P vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
Mittevaralises hagis 3 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A A (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), esindaja RÕA korras: Urmas Arumäe (e-post: [email protected]). Kostjad: 1) Haljala vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75013144, asukoht: Mere tn 6, Võsu alevik, 45501 Lääne-Virumaa) 2) M P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Kristiina [email protected]).
Lee
(e-post:
Istungi toimumise aeg
21. september 2021 kell 10.00
Istungil osalenud isikud
Hageja A A ja tema esindaja Urmas Arumäe; Kostja 1 vallavanem I L , kostja 2 M P ja kostjate lepinguline esindaja Kristiina Lee
Resolutsioon
1.Jätta kostjate taotlused hageja mittevaralise nõude TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmisest keeldumiseks või TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata jätmiseks või selles nõudes TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
Lõpetada menetlus hageja A A hagis kostja 1 Haljala valla vastu 789.96 eurot varalise kahju hüvitamise nõudes seoses selles osas hagist loobumisega.
3.Jätta hageja taotlus menetluses kostja 2 M P staatuse muutmiseks ja kostja 2 kolmanda isikuna kostja 1 poolel menetlusse kaasamiseks rahuldamata. 1 (15)
5.Jätta hageja hagi kostja 1 vastu mittevaralise kahju 3 000 eurot või kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
6.TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.06. mail 2019 esitas A A Viru Maakohtule hagi Haljala Vallavalitsuse, Haljala Raamatukogu ja M P vastu tööandja poolse laimamise, töökiusamise, sõnumi saladuse rikkumise tuvastamiseks ning tekitatud nii varalise kui mitterahalise kahju suuruse tuvastamise ja väljamõistmise nõudes.
2.11. novembril 2019 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja menetlusabi taotluse ning 23.12.2019.a hagiavalduse tervikteksti. Täiendatud hagis esitas hageja nõude Haljala Vallavalitsuse ja M P vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagi terviktekst
3.Hagiavalduse kohaselt 01.06.2016 asus hageja tööle Võsu raamatukogu direktori ametikohale. Pärast haldusreformi, kui liideti Vihula ja Haljala vallad, koondati kõik raamatukogud Haljala raamatukogu alla ning muudeti hageja ametikoht raamatukogu hoidja ametiks.
4.Kostjal 2 on isiklik vimm hageja vastu. 2017.a suvel avalikustas kostja 2 Facebooki grupis oma arvamuse hageja kohta, nimetades teda „joodikuks ja pummeldajaks“ ning „mõttetuks inimeseks, kes pummeldab toonase xxxx“. Selle tegevusega pani kostja 2 toime avaliku laimamise viha tekitamise eesmärgil.
5.Kohe pärast kostja 2 ametisse asumist esitas kostja 2 kirjaliku hoiatuse, kuhu on lisatud ka punkt ähvardusega alkoholi liigse tarbimise ja varastamise ja kohta ning ähvardus järgmise rikkumise korral kohese töölepingu lõpetamise kohta. Hageja esitas peale kättesaamist seletuskirja. Edasi on toimunud erinevaid tegevusi ja kirjavahetust, mis käesolevasse hagisse otseselt ei puutu, kuid on algselt hagiavaldusele lisatud ja on tänaseks kujunenud pigem kohtule tausta illustreerimiseks. Kuni veebruarini 2019 aastal saabus teatud töörahu, kuigi jätkus keskmisel tasemel verbaalsel teel hageja töökiusamine kostja 2 poolt.
6.18.02.2019-05.03.2019 viibis hageja puhkusel ja teda asendas kostja 2. Kui hageja kontrollis 05.03.2019 oma ametiarvutis veebibrauseri Google Chrome ajalugu, avastas ta, et 21.02.2019 on korduvalt sisse logitud hageja isiklikku e-maili kontole xxxx, millel puudub igasugune seos ametialaste asjaoludega või toimetustega. 13.03.2019 esitas hageja selle kohta suulise kuriteo kaebuse. Kuna hageja oli juhtunust piisavalt häiritud ja läbi elanud vaimse trauma selle näol, et tema privaatsust 2 (15)
2-19-6868 nii räigelt rikutud on, ei esitanud ta kuriteokaebuses piisavalt olulisi detaile ning sellest tulenevalt lõpetas 15.03.2019 PPA kuriteo kaebuse menetluse.
7.19.03.2019 pöördus hageja kostja 1 poole, mille tulemusena toimus vestlus 15.04.2019 ja arutati, kuidas tõestada, et kostja 2 sisenes hageja 1 isikliku e-posti postkasti. 16.04.2019 toimus hagejale teadaolevalt kohtumine vallavalitsusese samade esindajatega, kus teadaolevalt osales kostja 2. Hageja sellel kohtumisel ei osalenud, kuid hagejani on jõudnud informatsioon, et seal kohtumisel oli kostja 2 tunnistanud, et ta kogemata olevat sisenenud e-maili ja olevat endast väljas olnud.
8.29.04.2019 toimus kohtumine, kus osalesid hageja, kostja 2, Haljala vallavanem I L abivallavanem K A ja vallasekretär R M, kus ainus küsimus oli kostjal 2, kas hagejal on tõendeid.
9.29.04.2019 jäi hageja haiguslehele kuna tema tervislik seisund on saanud kannatada seoses tema eraellu sekkumisega ja töökiusamisega (stress ja vaimne seisund). Seega on tekkinud reaalne mitterahaline kahju.
10.Hagi alusena märkis hageja asjaolu, et kostja 2 kasutades ära oma ametialast positsiooni on ilma hageja loata loginud hageja meili kontole korduvalt, millega rikkus hageja õigust privaatsusele, Tööandja, ülemuse ja töötaja vahel peab kehtima usalduslik suhe, mille aluseks on mõlemapoolne heade tavade järgimine ja mõistlikkuse printsiibi järgimine. On rikutud sõnumi saladuse ja andmekaitse seadust. Rikkumise tagajärg on hageja hingeline ja emotsionaalne trauma. Tulenevalt mainitud faktidest on vähenenud hageja töövõime. Hagejale on tekitatud põhjendamatuid kannatusi ning kahju. Kostja 2 eesmärk oli leida informatsiooni hageja kohta et seda kasutada hageja vastu.
11.Kostja tegevusest on hagejale tekkinud tervisliku seisundi halvenemine. Hagejal on tekkinud kostja 2 tegevusest vaimne trauma, mis lõi hagejal välja juba haiguslehele 30.04.2019 jäädes. Hageja rõhutas, et hagi on suunatud kostja 2 vastu, kes töökohustusi täites rikkus hageja suhtes seadust. Sellepärast on hagi suunatud ka kostja 1 kui kostja 2 tööandja vastu. Hageja taotleb hagis varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist kostjatelt mõistliku rahasumma ulatuses. Hageja loobub rahalisest nõudest ja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaraline kahju korvamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
12.Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma kohtu äranägemisel. Samuti esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks, s.o Google Inc.-lt xxxx raamatukoguhoidja peaarvuti Google Chrome 21.02.2019 ja 28.02.2019.a tegutsemisajaloo väljavõtte nõudmiseks või alternatiivselt kaaluda kohtul Haljala Valla kohustamist ise vastav päring teha ja kohtule esitada. Samuti palus hageja nõuda Haljala Vallalt 29.04.2019 toimunud kohtumisel koostatud protokoll ja kuulata üle tunnistajad E S, L A ja I P.
MENETLUSE KÄIK
13.12.02.2020 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt, vabastati ta riigilõivu tasumisest summas 150 eurot, ülejäänud tasumisele kuuluv riigilõiv määrati tasuda osamaksetena.
14.02.04.2020 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.
KOSTJATE VASTUVÄITED
15.20.04.2020 esitatud seisukohas kostjad hagi ei tunnista. Kostjatel on vastuväide selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis, kuivõrd nende arvates esines TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud hagi 3 (15)
2-19-6868 menetlusse võtmisest keeldumise alus. Nimelt oli hageja ja kostja I kui tööandja vahel sõlmitud kompromissilepingu alusel töövaidluses jõustunud lahend kohtueelses menetluses – kompromissi kinnitav Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni määrus. Kuivõrd kohus on hagi menetlusse võtnud, tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel tsiviilasja nr 2-19-6868 menetlus lõpetada vähemalt kostja I suhtes, kuid kostjate hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks ka kostja II suhtes. Kui kohus ei lõpeta menetlust kostja II suhtes, esineb alus jätta kostja II vastu esitatud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
16.Kostja 2 vastuväidete kohaselt hageja väidab, et kostjal II on „isiklik vimm“ hageja vastu, mida hageja soovib tõendada väidetavalt 2017.a suvel ühes Facebook vestlusgrupis toimunud vestluse väljavõttega (vt hagi lisa 1). Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja nõude aluseks on 2019. veebruar sündmused seonduvalt hageja gmail elektronpostikontoga, millest lähtudes on asjasse puutumatu 2017. suvel toimunu. Hageja poolt lisana 1 esitatu ei ole kontrollitav tõend, sellest ei ole aru saada, kelle vahel ja millal on vestlus toimunud ning milline oli väidetava vestluse terviklik sisu, samuti puudub teave, kes, millal ja millisest allikast on vastava ekraanitõmmise teinud. Hageja poolt esitatust ei nähtu, et hagejat oleks kordagi nimeliselt mainitud, viide on „naabervalla joodikust raamatukoguhoidjale“, kes tahab kedagi „vallandada“. Ei ole arusaadav, millisel põhjusel samastab hageja ennast teadmata naabervalla joodikust raamatukoguhoidjaga, kes soovib kedagi vallandada.
17.Arvestades, et kostja I oli hageja tööandjaks ning kostja II oli hageja otseseks ülemuseks, siis on arusaamatu, kuidas seondub hagejale kui töötajale töölepingu seaduse alusel esitatud hoiatus hagejale mittevaralise kahju tekitamisega, arvestades seejuures, et töövaidlus on lahendatud jõustunud kompromissimäärusega. Hoiatuse tegemist töötajale reguleerib TLS § 88. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole nõuetekohaselt vaidlustanud temale esitatud hoiatust. Seega ei ole asjakohased hagiavalduse lisad 2 kuni 6, kuivõrd puudutavad hageja töösuhet, mis on lõppenud poolte kokkuleppel ning mille osas on hageja 20.09.2019 kinnitatud kompromissis avaldanud, et tal puuduvad mistahes töösuhtest tulenevad nõuded
18.Hagiavalduse p 9 väidab hageja, et on korduvalt sisse logitud hageja e-maili kontole. Hageja on enda väite põhistamiseks esitanud väljavõtte Google Chrome 21.02.2019 ajaloost. Samas ei nähtu vastavast ekraanitõmmisest muud, kui et hageja gmaili postkasti on olnud logimised 21.02.2019 kell
2.17.ja kell 11.56. Nimetatud ekraanitõmmis ei tõenda, et hageja postkasti sisuga oleks tutvutud. Ekraanitõmmisest nähtub, et koheselt, s.o kell 2.17 on logitud ka kostja II gmail kontole. Seega olukorras, milles kostja II soovis sisse logida enda gmail elektronposti aadressile ning avas arvutis vastava lehekülje, kuid hageja ei olnud enda arvutist eelnevalt enda gmail kontolt välja loginud, avaneski automaatselt hageja elektronpostkasti vaade.
19.Hageja kinnitab, et tema õiguste väidetav rikkumine leidis aset töösuhtes tööandja poolt, käsitledes kostjat II tööandjana. Ka hagiavalduse p-s 20 viitab hageja, et tema nõue puudutab töösuhet. Kostja II rõhutab, et hageja kui töötaja tööandja vahelistes suhetes on pooled sõlminud kompromissi ning kinnitanud, et vastastikused nõuded puuduvad. Seega puudub hagejal võimalus esitada mistahes nõudeid kostjate (ka kostja II) vastu, mis puudutavad hageja töösuhet ning tema töötamist Haljala valla haruraamatukogus Võsul.
20.Hageja poolt esitatud lisadest 8, 10, 11 nähtub, et 21.02.2019 hageja gmail konto logide põhjal kriminaalmenetlust ei alustatud ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatust on kinnitanud ka 10.04.2019 määrusega Viru Ringkonnaprokuratuur. Nii Ida Prefektuuri kui ka Viru 4 (15)
2-19-6868 Ringkonnaprokuratuuri seisukohad omavad käesolevas asjas tähendust. 15.03.2019 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest tuleneb, et kuivõrd hageja isiklikult jättis kasutajatunnuse ja paroolid (kaitsevahendid) enne puhkusele minekut oma töökohale põhjusel, et võimaldada teistel raamatukogu töötajatel siseneda töökoha arvutisse ja arvutiprogrammidesse, ei ole tegemist ebaseaduslikuks sisenemisega arvutisüsteemi (KarS § 217 mõttes). Seega on tuvastatud, et hageja ise jättis oma töökohale kasutajanimed ja paroolid, pidades sellega võimalikuks, et tema tööarvutit kasutavad isikud saavad siseneda tema töökoha arvutisse ja -programmidesse. Viru Ringkonnaprokuratuur on 10.04.2019 kaebuse rahuldamata jätmise määruses, mida hageja ei vaidlustanud, avaldanud, et hageja esitatud arvutilogist nähtub, et hageja e-posti ei ole sisuliselt läbi vaadatud, seda sirvitud, e-kirju pole järjest avatud ja loetud, samuti puuduvad andmed, et ainuüksi konto vaatamisega on saadud teavet ning lisaks sellele ka saadud teavet kuidagimoodi talletatud või töödeldud.
21.Hageja ei ole hagis õiguslikku alust välja toodud. Kui hageja väidaks, et ta nõuab kahju õigusvastasest põhjustamisest, peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta ka sellise rikkumise tõendama (vt nt RKTKo nr 3-2-1-88-10, p 10; nr 3-2-1-38-16 p 11). TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja, sh põhjusliku seose lepingurikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja ei ole tõendanud, et tal üleüldse mistahes kahju tekkis. Hageja väidab (hagiavalduses p-s 22), et talle on tekitatud „hingelist ja emotsionaalset traumat“, kuid hageja ei ole enda väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Nimetatut ei tõenda hageja poolt 26.05.2019 kohtule esitatud väljatrükid, mille kohaselt on hagejale 30.04.2019 välja kirjutatud xxxx ning xxxx. Puuduvad mistahes andmed, et hagejale ravimite väljakirjutamine on seotud kostjatega. Sarnaselt ravimeid puudutavad väljatrükiga ei tõenda hageja väidetud traumat asjaolu, et hageja on viibinud 30.04.-28.05.2019 töövõimetuslehel. Hageja väidetud töövõime langus ei ole mingil moel kostjatega seostatav. Hageja peab tõendama enda tervislikku seisundi halvenemist ning seda, kes ja millega konkreetselt on hageja tervislikku seisundit kahjustanud.
22.Kostjad ei nõustunud hageja taotlustega tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
HAGEJA SEISUKOHT
23.20.05.2020 esitas hageja vastuse kostjate 20.04.2020 esitatud seisukohale. Hageja jääb hagiavalduse juurde. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav ka TsMS § 423 lg 2 p 1. Käesolevas vaidluses esitati hagiavaldus 06.05.2019, kompromiss töövaidluses saavutati 20.09.2019. Kui pooled soovinuks kompromissis kokku leppida, et ka käesolevaga menetletav hagiavaldus e-maili konto osas tuleks kokkuleppel tagasi võtta, siis oleks nad nii ka kokku leppinud ja kostjatele oli see teada.
24.Hageja arvates, eluliselt ei ole usutav, et isik (kostja 2) logib teise isiku eramaili, aga sisu ei loe. Asjaolu, et teole ei ole teatud põhjustel võimalik või vajalik anda kriminaalõiguslikku hinnangut, ei välista sama teoga tekitatud kahjunõude esitamist. Hageja täpsustas, et käesolevas asjas on võlasuhte tekkimise aluseks VÕS § 3 p 2 ja § 1043. Kostja 2 sisenes hageja e-maili kontole ja on selles süüdi, põhjustades kannatanule moraalseid üleelamisi ja kannatusi seoses tema eraellu tungimisega. Lisaks tugines hageja VÕS § 1045 lg 1 p 4, 5 ja 8, VÕS § 1046 lg 1, VÕS § 1054 lg 1. Kostja 2 tegu seisneb ebaseaduslikus hageja erameili sisselogimises. Kostja 2 õigusvastase teo ja kannatanule tekkinud kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos. Kuna kostja 1 kasutab kostjat 2 oma majandus- või 5 (15)
2-19-6868 kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest.
KOHTUISTUNG
25.09.202 toimunud kohtuistungil hageja loobus hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punktis 4 toodud tõendite nõudmise ja punktis 7 toodud tunnistajate ülekuulamise taotlusest. Kostja 1 seaduslik esindaja kinnitas 29.04.2019 koosviibimisel hagejaga seotud küsimuse arutamist. Pooled nõustusid tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus tegi pooltele ettepaneku vaidluses kompromissi saavutamiseks. Kompromissi mittesaavutamisel võimaldas kohus hagejal esitada õiguslikult põhistatud nõue kostja 1 ja 2 vastu eraldi.
HAGI TÄPSUSTAMINE
26.01. novembril 2020 esitas täpsustatud hagis hageja teatas, et talle on seoses kostja 2 tegevusega kostja 1 töötajana tekkinud vaimse tervise rike, millega seoses on hagejal tulnud kanda psühholoogide teenuste (omaosaluse) ja ravimite kulud 789.96 eurot.
27.Kostja 2 ja seeläbi ka kostja 1 (asja ju arutati veel mitmel kostja 1 korraldatud koosolekul) sai teada hageja e-postis olnud informatsioonist/sisust. Nimetatuga rikkusid kostjad hageja eraelu puutumatust. Selline isiklike õiguste rikkumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 järgi. Kostjad pidid teadma, et töötaja e-posti sisenemisega saab nii kostja 2 kui tööandja teada e-posti sõnumite sisust ehk selliselt teadasaadu riivab hageja isikliku õigust e-posti saladusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 isikliku õiguse rikkumine kui delikt võib olla toime pandud tahtmatult.
28.Hageja on teadlik kohtupraktikast, mille järgi puudub kohtul õiguslik alus kohustada kostjaid vabandama. Vabandama kohustamiseks puudub õiguslik alus. See ei ole aga ainuke põhjus, miks vabandamist õiguskaitsevahendina ei ole sätestatud seadusega. Kuigi nii õiguslikule kui ka moraalsele kohustusele on omane normatiivsus, ei saa neid samastada täitmise tagamise aspektist. Vabandamine on moraalne kohustus, mille täitmist tagab üldjuhul tava või avalik arvamus, õigusliku kohustuse täitmine on aga tagatud riigi sunnijõuga. Seetõttu palus hageja kohtul teha ettepanek kostjale 2 moraalse kohustuse täitmiseks, ehk vabandamiseks.
29.Hageja on õigustatud saama hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isiku tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohtu lahendi 3-2-1-67-10 kohaselt VÕS § 134 lg 2 järgi hüvitise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust.
30.Kostjad kohtuistungil teo (st hageja gmaili postkasti sisselogimist) toimumise fakti ei eitanud ja on seega hagiavalduses esitatud hageja etteheited omaks võtnud. Haljala vallas on seda juhtumit korduvalt erinevatel koosolekutel arutatud. Viimast kinnitas istungil ka vallavanem I L. Hageja on kohtuistungil läbi oma esindaja asunud seisukohale, et õige on esitada varaline nõue tööandja, st kostja 1 vastu. Kostja 2 on teo toimeviija. Kostja 2 kui töötaja võiks kaasata 3. isikuna. Hageja ei ole kunagi kompromissist loobunud. Kuna kostja 2 on töötajana teo toimepanija, vastutades seega oma tööandja ees, siis leiab hageja, et õige on esitada varalise ja moraalse kahju korvamise nõue kostja 1 vastu ja moraalse kahju korvamise mõttes teha ettepanek kostjale 2 hageja ees vabandamiseks. 6 (15)
2-19-6868
31.Eraelu ja selle kaitset käsitletakse põhiseaduse § 26 jt, aga mitte ainult. EIÕK art 8 esimese lõike kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Isikliku ja perekonnaelu, samuti korteripuutumatuse, kirjavahetuse saladuse, au ja reputatsiooni kaitse on sätestatud ka kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art-s 17. Euroopa põhiõiguste hartas on perekonna- ja eraelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine ette nähtud art-s 7. Isikuandmete kaitsele on põhiõiguste hartas pühendatud eraldi art 8. Isiksuse kaitse on olnud PS § 19 lg 1 ja § 26 vahel jagatud. Praktikas võib PS § 26 kui sõnastuse poolest spetsiifilisemalt eraelu kaitsvat sätet ka kitsendavalt tõlgendada, mõistes eraelu all üksnes isiku erasfääri (nt päeviku märkmed, kirjavahetus, kehasfäär). Arvestades PS § 26 sõnastuslikku sarnasust EIÕK art-ga 8, oleks aga põhjendatud sisustada PS § 26 pigem avara kaitsealaga eraelu garantiina. Sellist lähenemist toetab ka Riigikohtu tõdemus, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega (RKPJKo 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16).
32.Sõnumi ja kirjavahetuse saladuse rikkumine on ühtlasi ka inimväärikuse riive ja see on mõjutanud hagejat negatiivselt, põhjustades talle moraalset kahju. Kostja 2 on istungil avaldanud, et ei ole millegi ees vabandada, sest /.../ tegu ei olnud tahtlik. Tahtlik või mitte, on teo subjektiivse külje teema, mis tsiviilõigusliku vastutuse instituudi puhul ei oma tähtsust, sest tsiviilõigusliku vastutuse puhul tuleb teo, tagajärje ja põhjusliku seose olemasolul, sõltumata süüst, tekitatud kahju täielikult hüvitada. Kostja 2 istungil esitatud väide, et ta ei ole tutvunud ühegi hageja kirjaga, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et riivatud on hageja õigus sõnumi/kirjavahetuse saladusele. Hageja soovib vabandust moraalse kohustuse täitmisena kompromissi osana.
33.Eluliselt ei oleks usutav, et isik, kes saab tervisekahjustuse, ei ela läbi teatud vaeva või valu. Käesolevas kaasuses ei ole otseselt tegemist valude üleelamisega, vaid vaevaga, mis on kaasnenud vaimse terviserikkega ja selle ravimisega. 29.04.2019 jäi hageja haigeks ja 30.04.2019 jäi haiguslehele kuna tema tervislik seisund on saanud kannatada seoses tema eraellu sekkumisega (sisenemine erameilidesse - stress ja vaimne seisund) kostja 2 poolt. Hagejal on tekkinud reaalne mitterahaline kahju. Vahepeal toimus mitu arstikülastust ja perearst suunas kliinilise psühholoogi vastuvõtule ( kuni 24.07.2019 diagnoositi hagejal ambulatoorse epikriisi järgi rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. Kostja 2 tegevus kahjustas hageja tervislikku seisundit. Stressi- ja pingeseisundis viibimine kahjustas hageja igapäevast elu ning töövõimet. Hageja on põhistanud mittevaralise kahju olemasolu. Olukord põhjustas hagejale ravikuuri vajaduse. Selline olukord on häirinud hagejat, mis on kaasa toonud ebakindluse tunde tuleviku suhtes, on olulisel määral kahjustanud hageja elukvaliteeti.
34.Hagi aluseks on hageja privaatsuse ja isikliku elu rikkumine. Kostja 2 M P on ilma hageja loata loginud hageja meili kontole korduvalt, rikkudes hageja õigust privaatsusele. On rikutud sõnumi saladuse ja andmekaitse seadust. Rikkumise tagajärg on hageja hingeline ja emotsionaalne trauma.. Hageja tunneb end ebaturvaliselt asjaolu tõttu, et võõras isik on tema isiklikul kontol viibinud ja omandanud tänaseni teadmata informatsiooni, mida võib tema vastu ära kasutada ning nii talle olulist kahju tekitada.Üheks agajärjeks on asjaolu, et tulenevalt eelnevalt mainitud faktidele on vähenenud hageja töövõime. . Kostja 2 eesmärk oli leida informatsiooni hageja kohta et seda kasutada hageja vastu.
35.Kuna kostja 2 on eelkirjeldatud kahju tekitanud oma töökohustuste täitmise ajal, tuleb esitada nõuded kostja 2 tööandja ehk kostja 1 vastu. Hageja leiab, et temale põhjustatud moraalse kahju suurus on suurusjärgus 3 000 eurot, selliselt väljendus hageja ka kohtuistungil. 7 (15)
2-19-6868
36.Hageja palus mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja ravikulude kompenseerimiseks 789.96 eurot (s.h 244.96 eurot kulud ravimitele) ja 545 eurot kulud psühholoogi jt arstide vastuvõttudele ning mittevaraline kahju summas 3 000 eurot või muus suuruses õiglase hüvitise summa kohtu äranägemisel samuti palus hageja teha ettepanek kostjale 2 hageja ees kirjalikult vabandamiseks, esitades hagejale kolme päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest vabanduse hagile lisatud sisuga.
KOSTJATE SEISUKOHT
37.23. novembril 2020 esitatud seisukohas kostjad järeldavad, et hageja on loobunud varalise ja mittevaralise kahju nõude esitamisest kostja II vastu. Hagist loobumist ning selle tagajärgi reguleerib TsMS § 429, millest kohtul tuleb käesoleval juhul juhinduda.
38.Hageja on esitanud 11.11.2019 menetlusdokumendi, et hageja loobub rahalisest nõudest ja sarnaselt on hageja avaldanud 23.12.2019 esitatud hagi terviktekstis ning seeläbi ei ole vastavaid nõudeid võimalik enam esitada.
39.11.11.2019 menetlusdokumendis teatab hageja esindaja p-s 12 rõhutatult (allajoonitult ning boldkirjas), et hageja loobub rahalisest nõudest ja palub kohtul kostjatelt (M P ja Haljala Vallavalitsus) solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju korvamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Seega loobus hageja rahalisest nõudest nii kostja I kui kostja II vastu. 10.12.2019 kohtumääruses, millega anti hagejale tähtaeg hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, toob ka kohus p-s 3 välja, et 11.11.2019 menetlusdokumendis on hageja loobunud rahalisest nõudest. 23.12.2019 esitatud hagiavalduse tervikteksti p-s 5 toob hageja veelkord rõhutatult välja, et hageja on 11.11.2019 kohtule esitatud täienduste põhjal loobunud rahalisest nõudest. Seega on hageja korduvalt kohtule tehtud avaldustes väljendanud, et loobub rahalise nõude esitamisest nii kostja I kui kostja II vastu. Sõltumata sellest, kas hageja nimetab enda varalist nõuet rahaliseks nõudeks või ainelise kahju nõudeks, on hageja loobunud kostjate vastu varalise nõude esitamisest alates 11.11.2019 ning seega ei ole võimalik hageja poolt 01.11.2020 esitatud nn ainelise kahju nõuet kostja I vastu menetleda. Seejuures omab tähendust, et esialgsest (06.05.2019) hagiavaldusest nähtuvalt seostas hageja varalise kahju nõuet samade asjaoludega, s.o töösuhtest tulenevad asjaolud, hageja elektronpostkastiga seonduv, millistel hageja on esitanud nõude uuesti 01.11.2020 kostja I vastu. Nimelt tõi hageja esialgses hagiavalduses välja, et hageja töövõime vähenemise tõttu (erinevad terviseprobleemid) hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel (s.o samad asjaolud, mis on välja toodud 23.12.2019 hagiavalduse terviktekstis) on hagejal rahaline kahju. 01.11.2020 käsitleb hageja terviserikkega seotud kulusid. Seega seostas ja seostab hageja ühemõtteliselt enda varalise kahju nõudega väidetavat terviseriket, mis on hagejal väidetavalt tekkinud töösuhtega seonduvalt, kuivõrd hageja toob selgelt välja, et tema väidetav vaimse tervise rike on tekkinud temal kui vallatöötajal töösuhtes.
40.Riigikohtu lahendi 2-14-18828 p 12.1kohaselt tuleb lähtuda sellest, et nõuded, millest loobumisest on hageja teatanud, ei ole enam menetluse esemeks. 41 Kostjad ei ole viidatud kohtuistungil ega mitte üheski kohtule esitatud avalduses omaks võtnud hageja etteheiteid kostjatele, sh asjaolu, et on sisse loginud hageja postkasti. Mitte ühegi asjas esitatud tõendiga ei ole tuvastatud, et kostjad oleksid tutvunud hageja kirjade, sõnumisaladusega. Ka 21.09.2020 kohtuistungil kirjeldas kostja II enda sõnadega, kuidas sai üldse võimalikuks, et talle avanes hageja tööarvutist hageja isikliku elektronpostikonto üldvaade (mitte kirjade sisud). Kostja II 8 (15)
2-19-6868 ei ole kunagi sisenenud hageja elektronpostkasti. Kostja II on kinnitanud, et ta ei ole vaadanud, lugenud mitte ühtegi hageja elektronkirja.
42.Hageja 01.11.2020 menetlusdokumendist on arusaadav, et hageja nõuab kostjalt I lepinguvälist kahju, s.o kahju õigusvastasest põhjustamisest. Seega peab hageja tõendama kostja I teo, kahju, põhjusliku seose kostja I teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud kostja I kahju põhjustavat tegu, hageja kahju ega põhjuslikku seost. Hageja menetlusdokumendi p-des 7, 8 avaldatu ei ole võrdsustatav kohustusliku tõendamiskoormise täitmisega. Lisaks väärib märkimist, et kuivõrd hageja ja kostja I kui tööandja vahel oli lepinguline (töölepingust tulenev) võlasuhe, siis on õiguslikult arusaamatu lepinguvälise kahju nõude esitamine kostja I vastu. Põhjendatud on seeläbi viidata ka TsMS § 423 lg 2 p-le 1, mis sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on lahendis kohtuasjas nr 2-16-10632/78 p 11.3. avaldanud, et kui hageja ei too kohtu ette nõude aluse olulisi asjaolusid, võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Lahendis kohtuasjas nr 2-17-7999 p 13.4. on Riigikohus leidnud, et õiguslikult perspektiivitud haginõuded võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 01.11.2020 menetlusdokumendis esitatud nõuet kostja I vastu saab muuhulgas käsitleda ka perspektiivitu nõudena.
43.Hageja ettepanek kostjale II vabandada hageja ees, ei ole õiguslikult põhjendatud ning vastav nõue tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kui täiesti perspektiivitu nõue. Puuduvad asjaolud, mille eest kostja II peaks hageja ees vabandama. Vastavat seisukohta avaldas kostja II isiklikult ka 21.09.2020 toimunud kohtuistungil.
HAGEJA SEISUKOHT
44 07. detsembril 2020 esitatud seisukohas selgitas hageja, et kuna kostja II sooritas talle etteheidetavaid tegusid kostja I töötajana, siis vastutab oma töötajate tegude eest tööandja tulenevalt TLS § 76 lg –lg 4. Tööandjal tuleb töötaja vastu nõude esitamisel arvestada TLS §-s 74 sätestatut. Muuhulgas tuleb arvesse võtta seal sätestatud põhimõtteid, et töötajapoolse tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest, kuid hooletusest tingitud rikkumise korral ei pruugi töötaja kogu kahju eest vastutada.
41.Hageja arvates pole ta kostja II osas hagist loobunud TsMS § 429 mõttes, sellist taotlust pole hageja esitanud. Hageja on kirjutanud vaid seda, et kuna kostja 2 on eelkirjeldatud kahju tekitanud oma töökohustuste täitmise ajal, tuleb esitada nõuded kostja 2 tööandja vastu, mis ei ole tõlgendatav hagist loobumisena.
45.Hageja palub kohtul kaaluda kostja II rolli muutmist ja TsMS § 213 lg 1 alusel kaasata ta menetlusse iseseisva nõudeta III isikuna kostja poolel.
KOSTJATE TÄIENDAV SEISUKOHT
46.12. detsembril 2020 esitatud seisukohas kostjad teatasid, et hageja taotlus kostja 2 nn rolli muutmise taotluse on arusaamatu ja õiguslikult põhjendamatu. Hageja menetlusdokumendist ei ole mõistetav, millise nõude võiks kostja II esitada hageja vastu või millised nõuded hagi rahuldamata jätmisel saaks hageja esitada täiendavalt kostja II vastu, arvestades, et kuni käesoleva ajani on kostja II menetluses kostjana. Kostjad viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-12 p-s 16 leidsid, et hagejal puudub õigus taotleda kostja II kolmanda isikuna kaasamist menetlusse kostja poolel. 9 (15)
2-19-6868
47.Kostjad rõhutasid, et hageja viidatud TLS § 76 reguleerib töötaja vastutust kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. On arusaamatu, mille alusel hageja käsitleb ennast nimetatud sätte kontekstis kolmanda isikuna. Asjakohatud on ka viited normidele, mis reguleerivad tööandja ja töötaja sisesuhet kahju hüvitamisel (TLS § 74).
MENETLUSE KÄIK
48.07. jaanuaril 20201 kohus teatas menetlusosalistele, et tsiviilasja menetluslik olukord on pärast asjas toimunud kohtuistungit oluliselt muutunud ja küsis, kas pooled endiselt on nõus tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega või TsMS § 403 lg 2 alusel võtavad varem asja kirjalikus menetluses lahendamiseks antud nõusolekud tagasi.
49.Hageja 07.01.2021 ja kostja 10.01.2021 esitatud e-kirjadega teatasid, et nad endiselt taotlevad tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamist.
50.22. jaanuaril 2021 teatas kohus pooltele, et teeb asjas lõpplahendi kirjalikus menetluses 03.02.2021 hiljemalt kell 16.30.
51.27.01.2021 esitasid kostjad menetluskulude nimekirja.
52.28.01.2021 esitas hageja esindaja riigi õigusabi tasu määramiseks ning taotluse tasu piirmäära tõstmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
53.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastustega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja, kostja 2 ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata ja varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada.
54.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millised nõuded ja kelle vastu on hageja menetluses tegelikult esitanud; 2) kas esinevad alused osaliselt või täielikult hagi läbivaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks; 3) kas ja millega on tõendatud hagejale kahju tekitamine; 4) kas ja kelle vastu kuulub hagi rahuldamisele. Menetluse lõpetamine varalise kahju nõudes
55.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 20.09.2019 määrusega töövaidlusasjas xxxx kinnitati töötaja A A ja tööandja xxxx valla vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt töösuhe töötajaga lõppes TLS § 79 alusel 14.06.2019 ja tööandja kohustus maksma töötajale hüvitist brutosummas 2 100 eurot. Pooled kinnitasid, et pärast määruse resolutsiooni punktides 1.2. ja 1.3 toodud kohustuste nõuetekohast täitmist neil puuduvad mistahes töösuhtest tulenevad kohustused (II kd, t.lk. 52-54). 20.04.2020 vastuses leiavad kostjad, et nende arvates esineb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus, sest olemas on töövaidluskomisjoni jõustunud kompromissimäärus. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega hagi menetlusse võtmisest keeldumise vajaduse kohta. Töövaidluskomisjoni määruse asjaolude kohaselt esitas töötaja tööandja vastu avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, diskrimineerimise tuvastamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja TLS § 109 10 (15)
2-19-6868 lg 1 alusel hüvitise nõudes alusel. Maakohus leiab, et töötaja avaldus töövaidluskomisjonile ja töövaidluskomisjonis saavutatud kompromiss ei välista töötaja õigust käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuigi kostja oli mittevaralise kahju hüvitamise nõude tööandja vastu töövaidluskomisjonile esitanud, ei ole nimetatud nõude näol tegemist nõudega, mida hageja töölepingu seaduse (TLS) alusel töövaidluskomisjonile lahendamiseks esitada saaks. Maakohtu arvates töötaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on pädev kohus, kes hüvitise suuruse saab tulenevalt TsMS § 366 määrata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et hageja ei ole töövaidlusasjas kompromissi saavutamisel heas usus käitunud. Jättes kompromissis mittevaralise nõude osas hagiavalduse esitamise õiguse reserveerimata, soodustas hageja kokkulepitud kompromissi kinnitamist. Nimetatud asjaolu ei välista käesolevas vaidluses hageja mittevaralise sisuliselt lahendamist. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab kostjate taotlused hageja mittevaralise nõude TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmisest keeldumiseks või TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata jätmiseks või TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
56.Esialgse hagi resolutsioonis nõudis hageja nii varalise kui mitterahalise kahju väljamõistmist (I kd, t.lk. 4). Töövaidlusasjas ja ka käesolevas menetluses osutati hagejale riigi õigusabi, mis oli talle määratud Viru Maakohtu 25.06.2019 kohtumäärusega. Riigi õigusabi anti isiku esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (I kd, t.lk. 102-104). Menetluses on kohus korduvalt nõudnud hagejalt nõude täpsustamist, hagihinna nimetamist ja riigilõivu tasumist. 11.11.2019 esitatud menetlusdokumendis on hageja teatanud, et hageja loobub rahalisest nõudest ja palus välja mõista kostjatelt mittevaralise kahju korvamiseks õiglane hüvitis (I kd, t.lk. 124). Seda sama kordas hageja 23.12.2019 esitatud hagiavalduse terviktekstis ja nõudis tervikteksti resolutsioonis kostjatelt hagejale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks mõisliku rahasumma väljamõistmist kohtu äranägemisel. TsMS § 429 lg 1 esimese lause kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt, kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et hageja on kahel korall loobunud hagist mõlema kostja vastu varalise kahju hüvitamise osas. Kohus võttis hagi menetlusse 02.04.2020. TsMS § 376 lg 1 järgi pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostjad ei ole haginõude muutmisega nõustunud. Kohus leiab, et hagiavalduste korduvalt täpsustamisest ja 23.12.2019 täpsustatud hagiavalduse menetlusse võtmisest alates ei ole hagejal enam esialgses hagis esitatud ning 01.11.2020 avalduses taasesitatud ja rahaliselt täpsustatud (II kd, t.lk. 96-103) varalise kahju hüvitamise nõuet summas 789.96 eurot. TsMS § 429 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab selle nõude osas menetluse.
Nõue kostja 2 vastu
57.Hagejal ei ole enam nõuet kostja 2 vastu, hageja on sisuliselt loobunud hagist kostja 2 vastu. 01.11.2020 esitatud hagi täpsustuses on hageja palunud mittevaraline kahju ja varaline kahju ravikulude kompenseerimiseks 789.96 eurot mõista kostjalt 1. Kostjale 2 aga palus hageja teha ettepanek hageja ees kirjalikult vabandamiseks, esitades hagejale kolme päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest järgmise sisuga vabanduse „Käesolevaga mina, M P, isikukood xxxx, palun vabandust A A’lt, isikukood xxxx, selle eest, et ma 21.02.2019, asendades puhkusel olevat A A’d, logisin korduvalt sisse A A isikliku e-posti kontole xxxx. Kahetsen, et rikkusin sellega A A sõnumi11 (15)
2-19-6868 ja kirjavahetuse saladust ja põhjustasin sellega A Ale stressi ja üleelamisi“ (II kd, t.lk.96-103). Kuigi hageja ei ole teatanud, et ta kostja 2 vastu hagist loobub, loeb kohus, et käesolevas menetluses tegelikult hagejal ei ole enam varalise või mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõuet kostja 2 vastu. Kohtu järelduse õigsust kinnitab ka hageja 07.12.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlus kaaluda kohtul kostja II rolli muutmist ja kostja 2 TsMS § 213 lg 1 alusel menetlusse iseseisva nõudeta III isikuna kostja poolel kaasamiseks (II kd, t.lk. 145-148). TsMS § 198 lg 1 p 1 alusel hagimenetluse menetlusosalised on pooled ja kolmas isik. TsMS § 338 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed. Tsiviilkohtumenetluses hagejal on vaba valik, kelle vastu ta hagi esitab. Hageja on esitanud hagi mõlema kostja vastu. Ka viimases menetlusdokumendis on hageja tegelikult märkinud M P kostjana 2 ja teatab, et ta ei ole kostja 2 vastu hagist loobunud. Seega on hageja nõudeks kostja 2 vastu ettepaneku tegemine hageja eest vabandamiseks. TsMS § 442 lg 5 alusel otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja 2 on seisukohal, et puuduvad asjaolud, millede eest peaks ta hageja ees vabandama (II kd, t.lk. 139). Maakohtu arvates ei ole menetluslikult võimalik kostjale 2 hageja ees vabandamiseks kohtuotsuse resolutsiooniga ettepanekut teha põhjusel, et kostja 2 vabandamisest vabatahtliku keeldumise korral ei ole võimalik kostja 2 suhtes otsust täita. Kostjad on palunud jätta hagi kostja 2 vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata kui perspektiivitu nõue. Kohus leiab, et nõue kostja 2 vastu ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata.
58.Eelmises punktis toodust tulenevalt tegelikult peab hageja kostjat 2 kaaskostjaks. TsMS § 213 lg 1 alusel kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. TsMS § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. TsMS § 216 lg 1 tulenevalt saaks kostja 1 taotleda M P menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel kaasamiseks. Hageja ei ole isik, kes kolmanda isiku kostja poolel kaasamist taotleda saaks. Isegi kui kolmanda isiku kaasamise vajadus menetluses oleks tekkinud, ei saa tulenevalt TsMS § 261 lg 11 sellise taotlusega enam nõustuda. Viidatud sätte kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Kostja 2 vastu hagist loobumata jätmise tõttu, ei ole võimalik kostja 2 staatust menetluses muuta ja teda kolmandaks isikuks lugeda. Kostjad ei ole kostja 2 staatuse muutmisega nõustunud. Ka kohus ei anna nõusolekut kostja 2 kolmandaks isikuks lugemiseks. Sellepärast jätab kohus taotluse rahuldamata. Nõue kostja 1 vastu
59.Kuni 01.11.2020 hageja on käsitlenud kostjad solidaarvõlgnikena. Edasises menetluses nõuab hageja kostjalt 2 (Haljala vallavalitsuselt) mittevaralise kahju hüvitamist ja varalise kahjuna ravikulude 12 (15)
2-19-6868 kompenseerimist 789.96 eurot (II kd, t.lk. 102). Käesoleva otsuse punktis 56 kohus on otsustanud lõpetada menetlus 789.96 eurot varalise kahju hüvitamise nõude osas.
60.A A (hageja) on menetluses tuginenud asjaoludele, et: 1) M P (kostja 2) on 2017.a suvel avalikustanud Facebooki grupis arvamuse hageja kohta; 2) 05.03.2019 ametiarvuti veebibrauseri Google Chrome ajaloo kontrollimisel avastas hageja, et 21.02.2019 on korduvalt sisse logitud hageja isiklikku e-maili kontole xxxx. Ajavahemikus 18.02.-05-03.2019 viibis hageja puhkusel. Hageja emaili kontol puudub igasugune seos ametialaste asjaoludega. Hageja leiab, et tema e-maili kontole on loginud kostja 2 ilma hageja loata, kasutades ära oma ametialast positsiooni. Hageja väidab, et kostja 2 eesmärk oli leida informatsiooni hageja kohta selleks, et seda kasutada hageja vastu ja hageja arvates rikkus kostja 2 hageja õigust privaatsusele, sõnumi saladust ja andmekaitse seadust, millega tekitas hagejale hingelist ja emotsionaalset traumat.
61.Hagiavalduse juurde lisatud kostja 2 klassi kommuun sotsiaalmeedias Facebook 2017 vestlustes 3 ja 4 (I kd, t.lk. 11) kirjutas kostja 2, et „... vastik. ma töötan raamatukogus, mul peaks olema mõnus ja hea, aga ei, ma pean mingi naabervalla (nüüd siis meie valla) joodiskust raamatkoguhoidja pärast muretsema, sest ta tahab mind vallandada. miks ja kuidas on täiesti arusaamatu, tean ainult, mõistusega ei hiilga, aga joogijanuga küll“. Kostja 2 on vastanud veel ühele sõnumile tekstiga „no ta pummeldab meie xxxx koos, ainult see, aga muidu ta on mõttetu inimene...“. Hageja on selle postituse esitanud tõendamaks, et kostjal 2 on viha hageja vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kuna eelkirjeldatud postitustes ei ole hagejat kordagi nimeliselt mainitud, siis ei ole arusaadav, millisel põhjusel samastab hageja ennast teadmata naabervalla joodikust raamatukoguhoidjaga, kes soovib kedagi vallandada. Kohtu arvates ei ole hageja esitatud tõendist võimalik järeldada, et väljendid „joodik ja pummeldaja“ ning „mõttetu inimene, kes pummeldab xxxx“ käivad hageja kohta. Kirjeldatud vestlus on leidnud aset aastal 2017. 23.12.2019 esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja teatanud, et edasi on toimunud erinevaid tegevusi ja kirjavahetust, mis käesolevasse hagisse otseselt ei puutu, algselt hagiavaldusele lisatud ja on tänaseks kujunenud pigem kohtule tausta illustreerimiseks. Kuni veebruarini 2019.a saabus teatud töörahu, kuigi jätkus keskmisel tasemel verbaalsel teel hageja töökiusamine kostja 2 poolt. Seega leiab kohus, et ei oma kostja 2 Facebookis avaldatud eeltoodud vestlus käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.
62.Hageja väidab, et kostja 2 kasutades ära oma ametialast positsiooni on ilma hageja loata 21.02.2019 korduvalt sisse loginud hageja isiklikku e-maili kontole. Selle tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte Google Chrome 21.02.2019 ajaloost (hagi lisa 9, I kd, t.lk. 24), mille kohaselt 21.02.2019 kell 11.56 (AM) ja kell 2.17 (PM) on toimunud sisselogimised hageja kontole xxxx ja kell 2.17 (PM) ka kostja 2 kontole xxxx. Väljavõtte järgi mõlemal logimise ajal oli hageja postkastis 1 404 kirja. Pooltel on tekkinud erinevad seisukohad nimetatud tõendi osas. Kostjad väidavad, et hageja ei olnud tööarvutist eelnevalt enda gmail kontolt välja loginud, mistõttu avaneski automaatselt hageja elektronpostkasti vaade ning kostja 2 ei ole hageja postikasti sisuga tutvunud.
63.Politsei-ja Piirivalveameti 15.03.2019 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta kohaselt politseile esitatud kuriteoteates teatas hageja, et ta kirjutas enne puhkusele minekut oma arvuti parooli, samuti tööprogrammi Urram kasutajatunnuse ja parooli paberi peale, milliseid jättis töökohale arvuti klaviatuuri kõrvale. Hageja kinnitas, et tema isiklikul meiliaadressil oli sama parool, mis tööprogrammis Urram. Politsei-ja Piirivalveamet jättis kriminaalmenetluste algatamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (I kd, t. lk. 25-28). 25.03.2019 esitas hageja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuurile (I kd, t.lk. 13 (15)
2-19-6868 28-30), mille Viru Ringkonnaprokuratuur 10.04.2019 määrusega jättis rahuldamata. Prokuratuuri määruse kohaselt arvutilogist nähtub, et hageja e-posti kontol on küll käidud, kuid e-posti ei ole sisuliselt läbi vaadatud ehk siis seda sirvitud, e-kirju pole järjest avatud ja loetud, samuti puuduvad andmed, et ainuüksi konto vaatamisega on saadud teavet ning lisaks sellele ka saadud teavet kuidagimoodi talletatud või töödeldud. Ei ole välistatud ka automaatne sisselogimine, seda eriti juhul kui parooli on kasutaja on eelnevalt salvestanud (I kd, t.lk. 31-34).
64.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.
65.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kohus leiab, et menetluses esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et kostja 2 on hageja ekirju avanud või nende sisu lugenud. Google Chrome 21.02.2019 väljavõtte järgi avanes üksnes viide hageja postkastile ja postkastis olevatele ilmselt lugematule 1 404 kirja arvule. Kohtu arvates ei ole sellises olukorras võimalik kostjate 2 ette heita hageja PS § 26 ls 1 tagatud õiguse eraelu puutumatusele või § 43 sätestatud õiguse sõnumite saladusele rikkumist. Kuna hageja ei ole esitanud vastuväiteid paroolide salvestamisele, siis ei ole välistatud, et hageja postkast avanes iga arvutisse sisselogimisel automaatselt. Sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja 2 tegevuses esineb VÕS § 104 lg 2 sätestatud raske hooletus ja tahtlus. Samas võib kostja 2 tegevuses esineda VÕS § 104 lg 2 ja lg 3 nimetatud hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostja 2 on olnud tegevusetuses, ta ei ole mitte midagi ette võtnud selleks, et tekkinust olukorrast ehk hageja e-posti konto pidevalt avanemisest hagejat või kostjat 1 teavitada. Tööandaja esindajana ja hageja otsese ülemusena oli kostjal 2 kohustus tekkinud olukorrast teatada ja hageja e-posti konto automaatselt avanemist lõpetada. Samas see ei tähenda, et selle tõttu tuleb hagi rahuldada.
66.Hageja käitumine samuti kinnitab, et ka tema oli hooletu ja ei järginud käibes vajalikku hoolt. Hagejal ei ole ühtegi põhjendust, miks ta, teades, et läheb puhkusele, kirjutas kasutajatunnuse ja parooli paberi peale ja jättis neid nähtavale kohale. Hageja on hooletu ka selles, et ta ühte ja sama parooli kasutas nii tööülesannete täitmiseks arvutise sisenemisel kui ka oma isikliku e-posti kasutamisel.
67.Hageja heidab kostjale 2 ette, et kostja 2 on rikkunud hageja sõnumi saladuse ja andmekaitse seadust ja on tekitanud kostjale hingelist ning emotsionaalset traumat ja et kostja 2 eesmärk oli leida informatsiooni hageja kohta et seda kasutada hageja vastu. Kohtule esitatu alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja 2 hageja sõnumi saladuse riikkus ja hagejale kahju tekitas. Isegi kui vastav kahju oleks tekkinud, tekkiks hagejal deliktivastutuse alusel õigus esitada nõue kahju tekitaja vastu. Käeolevas menetluses on hageja loobunud kostja 2 vastu hagist mittevaralise kahju nõudes. Hageja arvates vastutab kostja 1 kostja 2 tekitatud mittevaralise kahju eest tulenevalt TLS § 74 ja § 76. TLS § 76 reguleerib töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, mille lg 1 järgi, kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. Viidatud paragrahvist tulenevalt vastutab tööandja töötaja poolt tööandja majandustegevuses kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul väidetakse, et kostja 2 kui töötaja tekitas hagejale kahju süüliselt. Kohtu arvates ei vastuta tööandja töötaja deliktivastusega 14 (15)
2-19-6868 tekitatud kahju eest. Eeltoodu alusel jätab kohus mittevaralise hagi kostja 1 vastu summas 3 000 eurot või kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud
68.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
69.Kohus leiab, et käesolevas asjas hagiavalduse esitamine on tingitud kostjatest. See, et hageja nõue jäetakse tõendamata tõttu rahuldamata, ei ole piisavaks kostjate menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostja 2 on sisuliselt saanud hageja potskasti avanemisest teada (vt otsuse punkt 65). Hageja on Eesti Töötukassas arvel ja tema sissetulekuks seisuga 21.09.2020 oli 200 eurot (II kd, t.lk. 90). Hagejale on antud riigi õigusabi ja menetlusabi. Seni menetluses toimunu ning lisaks hageja ja kostja 2 vahelisi suhteid arvestades, ei pea kohus põhjendtuks jätta kostjate menetluskulud 4 860 euro (II kd, t.lk.55, 163-164), hageja kanda jätta. Kohus diskretsiooniõigust kasutades jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
70.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.