E S hagi AS TREV-2 Grupp vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 654,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E S (isikukood xxxx), elukoht xxxx Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Makarov, e-post: [email protected] Kostja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), asukoht Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn Kostja esindaja: [email protected]
Asja läbivaatamine
Vaike
Kargu,
e-post:
Istung 11.01.2021
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud E Si kanda.
Määrata AS TREV-2 Grupp rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.E S esitas kohtule hagi, milles palus mõista AS-ilt TREV-2 Grupp hageja kasuks välja kahjuhüvitis 2 907,64 eurot ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1).
2.Hagiavalduse kohaselt juhtis hageja 12.11.2018 orienteeruvalt kella 16:45 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Harjumaal, Tallinna Ringtee 9,5 km teelõigul suunaga Jürist Tallinna linna Lasnamäe linnaosa poole. Ta sõitis üle sõiduteel lamavas asendis olnud liiklusmärgist, mis jäi temale halva ilmastiku (pime, tugev vihm) tõttu valgustamata teelõigul märkamatuks. Nimetatud teel ei olnud ei sõidukiiruse ega muid hoiatavaid liiklusmärke, mis oleksid võinud sõidukijuhti hoiatada teel paiknevast ohust. Antud teelõigul on vastutavaks isikuks kostja. Hageja hinnangul rikkus kostja tee ohutuse tagamise nõudeid.
3.Liiklusmärgile otsasõidu tagajärjel said kahjustada teel lebanud liiklusmärk ja hageja sõiduk. Otsasõidu tagajärjel purunesid sõiduauto kate kaitseraud, võre kaitseraud, vasak võre kaitseraud, parem võre kaitseraud, raam kaitseraud, spoileri kaitseraud, iluvõre 4-sil, esiplekk, vasak õhusuunaja radiaator, parem õhusuunaja radiaator, põiktoru radiaatoritala, õlivann, mootori padi, radiaator, ventilaatormootori radiaator, radiaator AC, torud (kompressor-radiaator) AC. Hageja kutsus kohale politsei, kes on fikseerinud ja fotografeerinud sündmuskoha. Kuna jahutusvedelik voolas välja, pidi sõiduauto pukseerima Tallinna xxxx OÜ esindusse.
4.Hageja on juhtunu tõttu kandnud kahju 2 907,64 eurot, mis koosneb xxxx OÜ-le tasumisele kuuluvast arvest 2 833,645 eurot (arve summa moodustub sõiduautole kalkuleeritud remonttööde maksumusest) ja AS-ile Falck tasumisele kuuluvast arvest 74,00 eurot (arve summa moodustab pukseerimisteenus). Kostja ei ole kahju, vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, hagejale kohtuväliselt hüvitanud. Kostja seisukoht
Kostja vaidles hagile vastu.
6.Kostja ja Maanteeamet sõlmisid 09.08.2017 hankelepingu „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 6,0- 9,7 Lagedi-Karla teelõigu ehitus“. Hankelepingu alusel kohustus kostja teostama Lagedi-Karla teelõigul ehitustöid. Kostja oli ka ehitusega seonduva liikluskorralduse eest vastutav isik.
7.Liikluskorraldus Lagedi-Karla ehitusobjektil vastas õigusaktides esitatud nõuetele ja Maanteeameti poolt hankelepinguga kehtestatud nõuetele. Ehitusobjektil ajutise liikluskorralduse korraldamisel lähtus kostja muuhulgas järgmistest õigusaktidest ja juhendist: (i) majandus- ja taristuministri määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“; (ii) majandusja taristuministri määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded“; (iii) Maanteeameti peadirektori poolt 21.12.2016 käskkirjaga nr 0262 kinnitatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
8.Majandus- ja taristuministri määruse nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 4 kohaselt on teetööde tegemiseks vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. Korrashoiutööde ja muude liikuva iseloomuga tööde tegemiseks ei ole vaja liikluskorralduse projekti koostada, kui kasutatakse käesoleva määruse §-s 25 nimetatud liikluskorralduse näidisskeeme. Kostja lisab käesolevale vastusele Lagedi-Karla ehitusobjekti üldise liikluskorralduse projekti, mille vastavust õigusaktidele ja Maanteeameti poolt kehtestatud täiendavatele nõuetele on Maanteeameti esindaja, J V, enda allkirjaga kinnitanud.
9.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enda kohustusi rikkunud. Samuti on tõendamata, et liiklusmärk, millele kostja otsa sõitis, oli teel lamavas asendis. Õnnetuse toimumise hetkel oli
liiklusmärk Lagedi-Karla ehitusobjektil püstises asendis. Vaadates hagiavalduse lisa 3 ja hagiavalduse lisa 4, ei ole eluliselt usutav, et enne õnnetuse toimumist lamas liiklusmärk teel järelikult oli liiklusmärk enne õnnetust püstises asendis. Hagiavalduse lisas 3 on näha, et liiklusmärk on püstises asendis ja õnnetuse tagajärjel on kannatada saanud liiklusmärgi post. Hagiavalduse lisas 4 on näha, et sõiduki kahjustused on sellised, et sõiduk on sõitnud otsa postile, mitte lamavale liiklusmärgile. Kui liiklusmärk oleks enne õnnetust maas lamanud, siis sellisel juhul oleks õnnetus tekitanud sõidukile teistsugused kahjustused. Kivist alus, millel liiklusmärk asub, kaalub 80 kg, mistõttu ei saanud õnnetuse tagajärjel maas lamav liiklusmärk ühelgi juhul püstisesse asendisse tõusta.
10.Tõele mittevastav on väide, mille kohaselt ei olnud teel, kus õnnetus toimus, ei sõidukiirust piiravaid ega muid hoiatavaid liiklusmärke. Hagi lisast 2 nähtub, et teel, kus juhtus õnnetus, on pooleli Karla liiklussõlme ehitustööd. Samal lisal on näha pilt liikluskorraldusvahendist nr 158, mille tähendus on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p-s 21 järgmiselt: märk 158 „Teetööd” hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist. Ehitusobjektil olev liikluskorraldus vastas õigusaktides kehtestatud nõuetele, sest see oli korraldatud täpselt nende skeemide ja jooniste järgi, mille oli Maanteeameti esindaja eelnevalt enda allkirjaga heaks kiitnud. Kostja ei ole enda kohustusi rikkunud.
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
12.Kohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. VÕS §-s 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Õigusvastasusega seonduv on sätestatud VÕS § 1045 lg-s 1. Käesolevas asjas võiksid õigusvastuse osas kõne alla tulla VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5); seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Kohus selgitas pooltele nõude kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormist enda 28.10.2020 kirjas (tlk 55-56).
13.Alljärgnevalt analüüsib kohus hagi deliktistruktuuri järgides.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna ringtee km 6,0- 9,7 Lagedi-Karla teelõigul toimusid teeehitustööd, mida teostas kostja. Kostja oli sel teelõigul ka ehitusega seonduva liikluskorralduse eest vastutav isik.
15.Hageja märgib hagis, et 12.11.2018 orienteeruvalt kell 16:45 juhtis hageja mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Harjumaal, Tallinna Ringtee 9,5 km teelõigul suunaga Jürist Tallinna linna Lasnamäe linnaosa poole ning teel lebas liiklusmärk, mis jäi hagejale halvas ilmastikus (pime, tugev vihm) valgustamata teelõigul märkamatuks. Kohtu arusaama kohaselt väidab hageja, et kostja teoks oli liiklusmärgi jätmine teele pikali asendis ja liikluskorralduse nõuete rikkumine. Kohus on hagejale enda selgituskirjas selgitanud, et hageja väited vajavad tõendamist (tlk 55-56). Samas kirjas on kohus selgitanud, et kui hageja tugineb nõuet esitades VÕS § 1045 lg 1 p-le 5, tuleb hagejal lisaks kannatanu omandi kahjustamisele muu hulgas välja tuua, kas kostja rikkus käibekohustust ja millist. Kui hageja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, tuleb hagejal välja tuua konkreetne seadusest tulenev kohustus (koos viitega õigusaktile), mida kostja rikkus. Selle sätte kohaldamisel tuleb ühtlasi välja tuua, kas kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk oli
kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kohus selgitas, et nende asjaolude osas on tõendamiskoormis hagejal.
16.Hageja on viidanud kostja rikkumise sisustamisel teeseaduse rikkumisele. Kohus märgib, et teeseadus ei kehti alates 01.07.2015. Kuivõrd õnnetus toimus aastal 2018, ei ole viited teeseadusele käesolevas asjas asjakohased.
17.Hageja leiab, et kuivõrd sõiduauto sõitis üle sõiduteel lamavas asendis olnud liiklusmärgist, oli teelõigul ohtlik liigelda ja järelikult ei olnud tee nõuetele vastavas seisundis. Kohus selgitas asjas toimunud istungil, et hageja viited sellele, et tee peab olema ohutu, on liiga üldised – hageja peab välja tooma konkreetse rikkumise ja selgitama, mida oleks kostja pidanud tegema, et õnnetust ei oleks aset leidnud. Hageja seda ei teinud.
18.Hageja on viidanud üldsõnaliselt liiklusameti juhendist nr 39/2013 tulenevatele kohustustele. Asjas toimunud istungil selgitas hageja, et tegu on Soome Vabariigi liiklusameti kehtestatud juhendiga, mida tuleks kohaldada ka antud juhul, kuivõrd Eestis vastav samasisuline norm puudub. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Eesti Vabariigis kehtib Eesti õigus ja välisriigi õigus käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu (vaidluses puudub mistahes välisriigi element).
19.Hageja oli seisukohal, et töö- ja liiklusohutuse riskide tõttu ei tohi teha ka lihtsana tunduvat tööd elava liiklusega teel ilma sõiduraja sulgemiseta. Hageja märkis, et tööobjekti iganädalase korrashoiukontrolliga seoses tuleb kontrollida ka liikluse reguleerimise vastavust plaanile ning juhtimisseadmete seisukorda ja puhtust. Tööaegse liikluse reguleerimise toimivust tuleb kontrollida ka pimedal ajal. Teetöödel tuleb kasutada nõuetekohaseid liiklusmärke, mis on terved, puhtad, nõuetekohastes värvides ja õigete mõõtmetega. Tuul või sõidukite tekitatud õhuvool ei tohi seadmeid ümber paisata või kohalt liigutada. Kohus leiab, et hageja kirjeldab kostja kohustusi üldises plaanis, kuid ei ole välja toonud konkreetset kostja rikkumist. Hageja seisukoht, et sõidurada tulnuks tee-ehituse ajaks sulgeda ei tugine üheski õigusaktis sätestatul. Majandus- ja taristuministri 13.07.1015 määruse nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 46 lg 1 kohaselt peab tee sulgema mootorsõidukite liikluseks täielikult, kui läbisõidu laius on alla 3 meetri või kui sulgemine on vajalik tingituna tööde ohutusest ja tehnoloogiast või kui liiklemine on mingil muul põhjusel võimatu. Hageja ei ole tõendanud, et sellised tingimused oleksid esinenud. Täiendavalt oli kostja kohtu hinnangul kohustatud lähtuma „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 6,0 kuni 9,7 Lagedi-Karla teelõigu ehitus“ ajutise liikluskorralduse teostamisel Maanteeameti esindaja poolt kooskõlastatud ajutise liikluskorralduse projektist. Nimetatud dokumendi koosseisu kuuluvas dokumendis „Karla_üldjoonis+tahvlite_asukohad“ lk-l 1 oli sätestatud mh järgmine nõue: „5. Tagada läbi objekti sõiduraja laius vähemalt 3,5 m.“ (tlk 36). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja oleks seda nõuet rikkunud.
20.Täiendavalt on hageja seisukohal, et betoonalustega märkide kasutamine sõidurajal või teepeenral on keelatud. Sõidurajal või teepeenral ei saa nende kasutamist hageja hinnangul aktsepteerida. Kohus leiab, et see seisukoht ei tugine ühelgi õigusaktil ega tulene ka kostja ja teetööde tellija vahelisest kokkuleppest.
21.Hageja on teinud üldsõnalisi etteheiteid ka liiklusmärkide hooldamise ja puhastamisega seonduvalt. Liikluskorralduse projekti koosseisu kuuluva dokumendi „xxxx_projekt_seletuskiri“ lk-l 3 (tlk 42), on sätestatud kostjale järgmised kohustused: „Liikluskorraldusvahendeid käitlev isik on kohustatud: 1) viibima objektil olukordades, kus teostatakse lepingukohaseid töid; 2) paigaldama liikluskorraldusvahendid vastavalt kooskõlastatud projektile või joonisele; 3) kontrollima kehtestatud ajutist liikluskorraldust piirkonnas ja ümbersõiduteedel vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda. Kontroll tuleb teostada pärast iga olulist liikluskorralduse muudatust ja mitte harvem kui üks kord ööpäevas; 4) puuduste avastamisel koheselt viima liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus vastavusse projekti või joonisega. Nende puudumisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5) puuduste avastamisel tuleb hoiatus-,
eesõigus- ja keelumärgid korrastada 4 tunni jooksul, ümbersõitu tähistavad märgid 12 tunni jooksul ja muud märgid 24 tunni jooksul.“ Kostja on esitanud tõendina ehitustööde päeviku ja liikluskorralduse päeviku (tlk 86-92). Sellest nähtuvalt kontrollis kostja „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 6,0 kuni 9,7 Lagedi-Karla teelõigu ehitus“ ehitusobjektil liikluse reguleerimise vastavust ajutise liikluskorralduse projektile ja ehitusobjektil olevate liiklusmärkide seisukorda ja puhtust vähemalt ühel korral päevas ja 12.11.2018 (kuupäev, mil hageja väidetavalt sõitis liiklusmärgist üle) teostas kostja vastavat kontrolli kahel korral päevas - hommikul kell 8:00 ja päeval kell 15:00, mil kostja ka pesi liiklusmärke. Seega on kostja hageja väited ümber lükanud.
22.Ülal märgitu kokkuvõttes leiab kohus, et kostja rikkumine on sisustamata ja tõendamata. Kuivõrd kohus ei tuvastanud rikkumist, ei analüüsi kohus ka teisi deliktistruktuuri elemente.
23.Täiendavalt märgib kohus, et nii kostja kui kohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb tõendada enda väiteid liiklusõnnetuse toimumise asjaoludega seonduvalt. Hageja esitatud fotode (liiklusmärgi ja auto vigastused) alusel jääb pigem mulje, et auto on otsa sõitnud püsti seisnud märgile. Kuivõrd kohtul puuduvad aga selles valdkonnas eriteadmised, oli hagejal kohustus tõendada enda väiteid, et liiklusmärk oli teel lamavas asendis. Hageja enda väiteid ei tõendanud.
24.Kohus jätab eeltoodud kaalutlustel hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
26.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kostja on asjas toimunud istungil kohtule kinnitanud, et tal ei ole tekkinud seoses kohtuasjaga menetluskulusid. Kohus määrab seega hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
29.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.