Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohtu 11.08.2020 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima otsuse täitmist tagava abinõuna.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, mille kohaselt Sewa OÜ osutas BlueSky Viimsi OÜ-le märtsis 2020 rasketehnika renditeenust (täpsemalt dumperite ehk pinnase veoks mõeldud sõidukite rent). Kostja esindaja allkirjastas ka sõidukite kasutamist kinnitavad tunnilehed. 27.03.2020 väljastas hageja kostjale osutatud teenuse eest arve nr 20010 summas 25 026 eurot. Vaatamata kostja korduvatele lubadustele on arve jätkuvalt tasumata. Hageja täpsustas enda nõuet 18.01.2021 menetlusdokumendis, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg summas 25 026 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 575, 68 eurot; viivised alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (s.o 25 026 eurot) rahuldamiseni suuruses 8 % kalendriaastas kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kostja teatas 20.01.2021, et võtab hagi õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Antud juhul oli kostja asja materjalide kohaselt teadlik oma võlast, kuid ei ole seda tasunud. Kohus leiab, et kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Eelnevast tulenevalt peab kohus kohaldama üldsätet, TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 2 567,33 eurot. Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 1 050 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 10 h ja 49 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse, kohtumisi kliendiga, e-kirjavahetust kliendiga jmt. Kohus leiab sellekohasele Riigikohtu praktikale tuginedes, et sellised kulud on TsMS mõttes menetluskuludena põhjendamatud ja kohtu poolt kontrollimatud ning neid välja ei mõista. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 7 tundi (arvestades muu hulgas, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit). Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 7 * 140 = 980 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1 050 eurot (riigilõiv) + 980 eurot (õigusabi kulud) = 2 030 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi tagamisega seonduv TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus on hagi 11.08.2021 määrusega taganud. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jääb tagamise abinõu tagama lahendi täitmist ja kohus hagi tagamist ei tühista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.