Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-121361
Kohtuasi
WorkFor.EU OÜ hagi XX vastu võla 500 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
WorkFor.EU OÜ 20. novembri 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: WorkFor.EU OÜ (registrikood 14243385), seaduslik esindaja juhatuse liige MK Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud WorkFor.EU OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.WorkFor.EU OÜ (hageja) esitas 3. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 500 euro saamiseks. Kohus tegi 12. juunil 2020 makseettepaneku, mis
2-20-121361 toimetati aadressile XXX. Kostja esitas nõudele 10. juulil 2020 vastuväite ning 31. juulil 2020 anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25. augusti määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu. 29. septembril 2020 esitas hageja maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja 500 eurot. Hagiavalduses välja toodud asjaoludest nähtuvalt viibis kostja poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel hageja esindajana YIT Suomi Oy ehitusobjektil asukohaga Hankasalmen koulukeskus, Koulutie 14, 41520 Hankasalmi joobes ja ilma turvavarustuseta. Sellega tekitas kostja hagejale kahju, kuna YIT Suomi Oy tegi hagejale tema töötaja rikkumiste tõttu trahvi 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks YYY, Soome Vabariik. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja oma elukohaks märkinud LLL, Soome Vabariik. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 16. oktoobri 2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.
3.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei allu asi Eesti kohtule. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks OOO, Soome Vabariik. Sama aadress on kostja elukohana kantud ka rahvastikuregistrisse. Hageja hinnangul tuleb kostja elukohaks lugeda Eesti Vabariik, sest rahvastikuregistris kostja elukohana märgitud OOO, Soome Vabariik on kostja tegutsemise aadress ja hageja ei ole andnud kostjale luba nimetatud aadressi oma elukoha aadressina käsitleda. Samas ei ole hageja hagiavalduses välja toonud, millisel aadressil Eesti Vabariigis kostja temale teadaolevalt elab. Rahvastikuregistrist nähtuvalt elas kostja Eestis viimati 2016. a veebruaris. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja 10. juulil 2020 esitatud vastuväites oma elukohaks märkinud LLL, Soome Vabariik.
4.Asjakohatud on hageja väited, et kostja elukohaks tuleks lugeda Eesti Vabariik, sest maksekäsu kiirmenetluses ei ole tsiviilasja materjale kostjale Soomes kätte toimetatud. Maksekäsu kiirmenetluses on tsiviilasja materjalid kostjale edastatud e-posti kaudu.
5.Hageja väited, et kostja kasutab enda liiklusvahendina Eesti Vabariigi registris olevat sõiduautot Škoda riikliku registreerimisnumbriga NNNNNN, on tõendamata. Hageja selgituste kohaselt ei saaks kostja Soomes kasutada Eesti numbrimärgiga autot, sest see konfiskeeritaks ja nõutaks kostjalt tasumata makse. Oma väiteid on hageja soovinud tõendada väljavõttega Maanteeameti e-teenindusest. Selles tõendis puuduvad andmed sõiduki riikliku registreerimisnumbriga NNNNNN omaniku ja/või vastutava kasutaja kohta. Samast tõendist nähtuvalt on nimetatud sõiduk registrist 27. augustil 2020 ajutiselt kustutatud.
6.Hageja ei ole kohtualluvuse valiku selgitamisel tuginenud kohtualluvuse kokkuleppele. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
8.Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub selge teadmine sellest, kus kostja elab. Seetõttu tuleks lähtuda aadressist GGG, Viimsi. Kostja pole tõendanud, et elab välisriigis. Hageja pole andnud kostjale nõusolekut, et kostja võiks aadressi OOO märkida oma elukohana. Tegemist on aadressiga, kus hageja tegutseb.
9.Kaebaja väljendab rahulolematust sellega, et kohus on tsiviilasjas nr 2-20-10477 märkinud määrusesse aadressi AAA. Tegemist on kaubanduskeskusega.
2-20-121361
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
11.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Maakohus on kohtualluvuse aluseid kontrollinud ning asunud põhjendatult seisukohale, et kuivõrd pole tõendatud, et kostja elukoht on Eestis, ei saa asi Eesti kohtule alluda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja alaline elukoht on Soomes. Määruskaebuse lahendamise seisuga nähtub rahvastikuregistrist, et kostja elukoha aadress on Soome, KKK. Ka on kostja kohtule 30. novembri 2020 e-kirjas kinnitanud, et elab alaliselt Soomes.
12.Kaebusest ei selgu, miks tuleks lugeda, et kostja elukoht on aadressil GGG, Viimsi. Kaebaja ei ole väitnud ega põhistanud, et kostja sellel aadressil elab, vaid on märkinud, et selle kinnisasja omanik pole muutunud. Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu registriosa väljavõttest ei nähtu, et tegemist oleks kostjale kuuluva kinnisasjaga, kuid ka kinnisasja võimalik omand ei tõendaks, et kostja seal alaliselt elab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui hageja väidab, et kostja elukoht on Eestis mitte Soomes, nagu kostja on kohtule kinnitanud, tuleb hagejal oma väiteid tõendada ja põhistada (TsMS § 230 lg 1, § 235). Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.
13.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja etteheite, mis puudutab tsiviilasjas nr 2-2010477 tehtud maakohtu määrust ja selles märgitud aadressi. Vastavad etteheited tuleb kaebajal esitada tsiviilasjas nr 2-20-10477.
14.Kaebaja on taotlenud, et ringkonnakohus võtaks hagi menetlusse. Ringkonnakohtu pädevuses oleks vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlust ei ole ringkonnakohtul võimalik seetõttu rahuldada.
15.Eespool märgitud põhjustel puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Kaebus jääb rahuldamata.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
17.Kuigi menetluskulude nimekiri esitatakse TsMS § 176 lg 4 järgi igas kohtuastmes selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, ei ole maakohus nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Seetõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, kui pooled esitavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta nimekirja ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha maakohtus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
18.TsMS § 372 lg 5 ja TsMS § 390 lg 1 koosmõjus TsMS § 386 lg-ga 4 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse.
2-20-121361 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.