OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihalduri hagi OÜ Tartu mnt 56 ja osaühing Endover KVB vastu kohtuliku kompromissi tagasivõitmiseks ning võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 1 076 329,70 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Bauschmidt (pankrotis; registrikood 12243943) pankrotihaldur vandeadvokaat Andrias Palmits (Advokaadibüroo Paas & Partnerid; Tondi 51, 11316 Tallinn; epost [email protected]) Hageja lepingulised esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ, e-post [email protected]) Kostja I: OÜ Tartu mnt 56 (registrikood 12468145, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Kostja II: osaühing Endover KVB (registrikood 10308874, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Kostjate esindajad: vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post [email protected]) ja Ervin Nurmela (Nurmela & Co Law Firm; e-post [email protected]) Kohtuistungil 18. novembril 2020. a
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihalduri hagi OÜ Tartu mnt 56 ja osaühing Endover KVB vastu kohtuliku kompromissi tagasivõitmiseks ning võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ Bauschmidt (pankrotis) kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Bauschmidt (pankrotis) OÜ Tartu mnt 56 ja osaühing Endover KVB kasuks menetluskulud kokku summas 19 395,32 eurot.
3.Jätta rahuldamata OÜ Tartu mnt 56 ja osaühing Endover KVB kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) tasuma OÜ-le Tartu mnt 56 ja osaühingule Endover KVB hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 15.11.2019. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Bauschmidt (pankrotis) ja OÜ Tartu mnt 56 ehituslepingu äriruumidega korterelamu ehituseks asukohaga Tartu mnt 56, Tallinn. 14.04.2016 sõlmisid Bauschmidt ja kostja I kompromissilepingu (millele on edaspidi viidatud kui „tähtaegade pikendamise kokkulepe“, eristamaks seda tagasivõitmise hagi esemeks olevast kohtulikust kompromissist), millega kehtestati tööde valmimisele uued vahetähtajad ning uueks lõpptähtajaks ning lõppakti allkirjastamise tähtpäevaks lepiti kokku 25.07.2016 (senine tähtaeg oli 08.06.2016). Tähtaegade pikendamise kokkuleppe ps 2.2.4. leppisid Bauschmidt ja kostja I kokku muu hulgas järgnevas: (i) kui Bauschmidt ei saavuta ükskõik, millist kompromissis viidatud vahetähtaega, siis kokkuleppes kokkulepitud pikendatud tähtajad ei kuulu kohaldamisele ja kostjal I on õigus rakendada sanktsioone, mis tulenevad Ehituslepingust (sh leppetrahvid ja lepingu ülesütlemise õigus); (ii) tähtaegade pikendamise kokkuleppes kokkulepitud vahetähtaegade rikkumisel loetakse, et Bauschmidt on Ehituslepingu tähtaegade olulises rikkumises ja kostja I ei pea sanktsioonide rakendamiseks andma Bauschmidtile täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks ning võib sanktsioonide rakendamisel lähtuda Ehituslepingu esialgsetest tähtaegadest.
2.25.10.2016 esitas Bauschmidt Harju Maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt I kokku 744 228,44 euro tasumist, kuna kostja I keeldus Bauschmidti arvete nr 20160135, 20160133, 20160161 ja 20160176 tasumisest. Hagiavalduses tunnustas Bauschmidt kostja I leppetrahvinõudeid summas 160 153,24 eurot ning luges kostja I leppetrahvinõuded selles ulatuses tasaarvestatuks enda tasu maksmise nõuetega kostja I vastu. 25.10.2016
hagiavalduse lisana 34 lisas Bauschmidt hagile 10.10.2016 LHV poolt kostja I kasuks väljastatud garantiikirja nr GK-20140828BA-8 (nn garantiiaja tagatis). 25.10.2016 hagiavalduses taotles Bauschmidt hagi tagamiseks kohtulike hüpoteekide seadmist kostja I omandis olnud Tartu mnt 56 korterelamu korteriomanditele. 27.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-16120 jättis Harju Maakohus Bauschmidti hagi tagamise avalduse rahuldamata.
3.16.01.2017 sõlmisid Bauschmidt ja kostja I tsiviilasjas nr 2-16-16120 kompromissilepingu. 08.02.2017 jõustus tsiviilasja nr 2-16-16120 menetlust lõpetav Harju Maakohtu 06.02.2017 kohtumäärus ja selle 06.02.2017 parandusmäärus („Kompromissimäärus“), millega kohus kinnitas kostja I ja Bauschmidti vahel 16.01.2017 sõlmitud kompromissi alljärgnevatel põhilistel tingimustel: 1) Bauschmidt tunnistas Bauschmidti poolsest Ehituslepingu rikkumisest tulenevat kostja I leppetrahvinõuet summas 550 000 eurot (Kompromissimääruse p 5); Bauschmidt ja kostja I leppisid kokku vastastikuste nõuete tasaarvestamises selliselt, et tasaarvestuse järgselt oli kostja I kohustatud Bauschmidtile üle kandma 363 050,11 eurot (Kompromissimääruse p-d 7 ja 7.1) kolme tööpäeva jooksul arvates kompromissis ja selle lisas fikseeritud kõigi garantiitööde teostamisest; 3) kõik muud rahalised nõuded peale Kompromissimääruses märgitud tingimustel tekkiva Bauschmidti nõude kostja I vastu summas 363 050,11 eurot lugesid Bauschmidt ja kostja I lõppenuks (Kompromissimääruse p 8); 4) Bauschmidt ja kostja I leppisid kokku, et Bauschmidt oli täitnud lõppakti sõlmimise eeltingimused, ning lugesid lõppakti sõlmituks ja kõik tööd kostja I poolt vastuvõetuks selle kohta eraldi akti vormistamata.
4.Esinevad eeldused tsiviilasjas nr 2-16-16120 Bauschmidti ja kostja I vahel kinnitatud kompromissi tagasivõitmiseks. Kostja I on kohustatud tasuma Bauschmidti pankrotivarasse 618 327,63 eurot, millele lisanduvad viivised. Bauschmidt ja kostja I sõlmisid 16.01.2017 kompromissi tsiviilasjas nr 2-16-16120, mille kohus kinnitas 06.02.2017 määrusega, mis jõustus 08.02.2017 („Kompromiss“). Hageja on seisukohal, et täidetud on Kompromissi tagasivõitmise eeldused. Hageja määrati Bauschmidti ajutiseks halduriks 01.03.2017. Hageja on seisukohal, et Kompromiss kahjustab Bauschmidti võlausaldajate huve. Kompromissi sõlmimise tõttu jäi Bauschmidti võlausaldajatel sissenõutavaks muutunud tasunõuete täitmisena saamata 618 327,63 eurot, millele lisanduvad viivised.
5.Bauschmidt ja kostja 1 sõlmisid Kompromissi alljärgnevatel põhilistel tingimustel: 1) Bauschmidt tunnistas Bauschmidti poolsest Ehituslepingu rikkumisest tulenevat kostja I leppetrahvinõuet summas 550 000 eurot (Kompromissimääruse p 5); Bauschmidt ja kostja I leppisid kokku vastastikuste nõuete tasaarvestamises selliselt, et tasaarvestuse järgselt oli kostja I kohustatud Bauschmidtile üle kandma 363 050,11 eurot (Kompromissimääruse p-d 7 ja 7.1) kolme tööpäeva jooksul arvates kompromissis ja selle lisas fikseeritud kõigi garantiitööde teostamisest; kõik muud rahalised nõuded peale Kompromissimääruses märgitud tingimustel tekkiva Bauschmidti nõude kostja I vastu summas 363 050,11 eurot lugesid Bauschmidt ja kostja I lõppenuks (Kompromissimääruse p 8); Bauschmidt ja kostja I leppisid kokku, et Bauschmidt oli täitnud lõppakti sõlmimise eeltingimused, ning lugesid lõppakti sõlmituks ja kõik tööd
kostja I poolt vastuvõetuks selle kohta eraldi akti vormistamata. 08.02.2017 kandis kostja I Bauschmidtile Kompromissimääruse täitmisena üle 220 000,00 eurot. 16.02.2017 kandis kostja I Bauschmidtile Kompromissimääruse täitmisena üle 91 550,11 eurot. 18.04.2017 kandis kostja I Bauschmidtile Kompromissimääruse täitmisena üle 10 000,00 eurot. Kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja jõustumise ajal oli Bauschmidt maksejõuetu. Veidi enam kui kaks kuud pärast Kompromissimääruse jõustumist, s.o 17.04.2017, kuulutas kohus välja Bauschmidti pankroti.
6.Hageja on seisukohal, et Bauschmidti võlausaldajate nõuded võinuks saada rahuldatud suuremas ulatuses, kui Kompromissi ei oleks sõlmitud. Kui Kompromissi ei oleks sõlmitud, saanuks hageja astuda PankrS § 43 lg 1 alusel tsiviilasja nr 2-16-16120 menetlusse ja jätkata Bauschmidti nõuete sissenõudmist võlausaldajate huvides. Hageja ei oleks Kompromissi sellest nähtuvatel tingimustel sõlminud, sest Kompromissi tagajärjel laekus Bauschmidtile nõuetest kostja I vastu kõigest ca 50%. Kompromissi sõlmimise seisuga oli Bauschmidtil kostja I vastu nõudeid summas 644 427,85 eurot. 08.02.2017, 16.02.2017 ja 18.04.2017 maksetega laekus kostjalt I Bauschmidtile kokku 321 550,11 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjal I ei olnud leppetrahvinõudeid ulatuses, milles kostja I väitis neid endal olevat 16.09.2016 nõudekirjas. Hageja peab tõenäoliseks, et kui hageja oleks saanud PankrS § 43 lg 1 alusel astuda tsiviilasja nr 2-16-16120 menetlusse ja jätkata Bauschmidti nõuete sissenõudmist kostjalt I, oleks kostjalt I õnnestunud sisse nõuda enam kui 644 427,85 eurot, arvestades, et viivisearvestus oleks tsiviilasja nr 2-1616120 menetluse ajal jätkunud. Kostja I oli ja on maksejõuline äriühing, mida kostja I on ka ise läbivalt väitnud. Kostja I maksejõulisust kinnitab asjaolu, et kostja I tegeles 2016.2017. a. suuremahulise Tartu mnt 56 kinnisvaraprojekti realiseerimisega, samuti asjaolu, et kostja I tasus Bauschmidtile Kompromissi alusel kokku 321 550,11 eurot. Kui hageja oleks saanud jätkata Bauschmidti nõuete sissenõudmist kostjalt I tsiviilasjas nr 2-1616120, oleks hageja saanud kostjalt I sisse nõuda enam kui 644 427,85 eurot, mis oleks jaotatud Bauschmidti võlausaldajate vahel vastavalt pankrotiseaduses sätestatud põhimõtetele. Kuna Kompromiss sõlmiti ajutise halduri nimetamisele eelnenud kuue kuu jooksul, peab kostja I hageja tagasivõitmise nõude tõrjumiseks tõendama, et kostja I ei teadnud ega pidanudki teadma, et Kompromiss kahjustab Bauschmidti võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 2).
7.Kostja II vastutab Bauschmidti nõuete täitmise eest tulenevalt ettevõtte üleminekust. Tsiviilasjas nr 2-16-16120 menetletud hagiavalduses taotles Bauschmidt hagi tagamiseks kohtulike hüpoteekide seadmist kostja I omandis olnud Tartu mnt 56 korterelamu korteriomanditele. 08.11.2016 sõlmisid kostja I, kostja II, LHV ja Bigbank notariaalse lepingu, millega kostja I võõrandas kostjale II kõik kostja I omandis olnud korteriomandid, sh need, millele Bauschmidt oli taotlenud hagi tagamise korras kohtulike hüpoteekide seadmist. 08.11.2016 notariaalse lepinguga sõlmiti kostja I ja kostja II vahel veel täiendavad kokkulepped: 1) notariaalse lepingu p-s 4 lepiti kokku, et kostjale II antakse üle kõik kostja I ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingud, mida notariaalse lepingu mõttes tähistati Võlaõiguslike Lepingutena ja mille all mõeldi notariaalse lepingu p 1.10.9. kohaselt teatavate üleantavate korteriomandite suhtes juba sõlmitud võlaõiguslikke müügilepinguid, sh nendest lepingutest taganemisest tulenevad õigused ja kohustused; 2) notariaalse lepingu p-s 6.3. lepiti kokku, et kostja II täidab kõik kostja I laenukohustused LHV ees summas 1 167 624,82 eurot, LHV loovutab seetõttu korteriomanditele seatud ja kinnistu arendamise
pangafinantseerimist taganud ühishüpoteegi Bigbank’ile (notariaalse lepingu p 6.1.) ning kostja II ja Bigbank leppisid kokku, et ühishüpoteek jääb edaspidi tagama kõiki kostja II ja Bigbank’i vahel samal päeval ehk 08.11.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi kuni summas 11 596 000 eurot (notariaalse lepingu p 6.5.). 11.11.2016 ehk 3 päeva pärast notariaalse lepingu sõlmimist tagas Harju Maakohus korduva Bauschmidti hagi tagamise taotluse alusel hagi ning määras hagi tagamiseks seada kohtulikud hüpoteegid osale kostjale I kuulunud korteriomanditest Tartu mnt 56 korterelamus (lisa 29). Kohtulike hüpoteekide kandmine kinnistusraamatusse ebaõnnestus, kuna 08.11.2016 notariaalse võõrandamistehingu alusel tehti kostja II kui korteriomandite uue omaniku kohta kanded kinnistusraamatusse enne 11.11.2016 hagi tagamise määruse alusel kohtulike hüpoteekide kinnistamise lahendamist. 28.11.2016 seisuga oli kostja II kantud 08.11.2016 sõlmitud notariaalse lepingu alusel kostja I asemel Tartu mnt 56 korteriomandite omanikuna kinnistusraamatusse. 19.12.2016 seisuga ei kuulunud kostjale I ühtegi kinnisasja. Ülaltoodud asjaoludest nähtuvalt võõrandas kostja I tsiviilasja nr 2-16-16120 menetluse ajal kostja I majandustegevuseks olnud kinnisvaraarenduse asukohaga Tartu mnt 56, Tallinn kostjale II ilmse eesmärgiga vältida Bauschmidti poolt hagi tagamise korras kohtulike hüpoteekide seadmist osale Tartu mnt 56, Tallinn asuvatest korteriomanditest. Kostjal I õnnestuski seda teha, sest ehkki Harju Maakohus oma 11.11.2016 määrusega hagi osaliselt tagas ja määras hagi tagamise abinõuna kohtulike hüpoteekide seadmise kostjale I kuuluvatele korteriomanditele, ei olnud hüpoteeke 3 päeva varem toimunud omanikuvahetuse tõttu enam võimalik kinnistusraamatusse kanda. Hageja on seisukohal, et 08.11.2016 notariaalse tehingu sõlmimise ja täitmisega toimus kostja I ettevõtte üleminek kostjale II VÕS § 180 lg 1 ja lg 2 mõttes. Seega juhul, kui kohus rahuldab haginõude Kompromissi tagasivõitmiseks ja sellega seoses rahuldab hageja rahalised nõuded kostja I vastu, vastutab kostja II VÕS §-st 180 ja § 183 lg-st 1 tulenevalt nende rahaliste nõuete täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Samas ka juhul, kui Kompromiss tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele ei kuulu, vastutab kostja II ettevõtte üleminekust tulenevalt kostja I täitmata rahaliste kohustuste eest. Seda tulenevalt asjaolust, et VÕS § 66 lg 1 kohaselt ei mõjuta osaline või täielik nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku suhtes teise solidaarvõlgniku vastutust.
8.Bauschmidti rahalised nõuded kostja I ja kostja II vastu ning tagasitäitmisvõlasuhte teised elemendid. PankrS § 119 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kuna aga Kompromissi alusel nõuetest loobumisega ei andnud Bauschmidt kostjale I midagi üle, vaid loobus nõuetest, on Kompromissi tagasivõitmise õiguslik tagajärg nende nõuete taastumine algusest peale.
9.Bauschmidti põhinõue kostja I ja kostja II vastu on solidaarselt 618 327,63 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja I ja kostja II vastu solidaarselt 345 157,28 eurot, samuti on Bauschmidtil õigus nõuda viivist edasiulatuvalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostjate vastus
10.Kohtule 23.12.2019. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. On oluline, et
Kostja I oli võlgniku tasunõuded tasaarvestanud enne Kohtuliku kompromissi sõlmimist (seega ei mõjuta Kohtuliku kompromissi kehtetuks tunnistamine leppetrahvi nõudeid ega tasaarvestuse toimumist). Kostja I esitas võlgnikule leppetrahvinõude summas 1 255 305,19 eurot 16.09.2016 ja esitas sama nõudega ka tasaarvestuse avalduse. Lisaks esitas kostja I võlgnikule 07.10.2016 täiendava leppetrahvinõude ja tasaarvestuse avalduse. Kostjad on seisukohal, et 16.09.2016 ja 07.10.2016 esitatud leppetrahvi ja tasaarvestuse avalduse vaidlustamise nõue on aegunud. Hageja rahaline nõue ja viivisnõue tugineb järgnevale: arve 20160135 (maksetähtaeg 15.09.2016), arve 20160133 (maksetähtaeg 19.09.2016), arve 20160161 (maksetähtaeg 25.10.2016) ja arve 20160176 (maksetähtaeg 14.11.2016). Kostjad on seisukohal, et arvete tasumise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat ning hageja nõuded sh viivisnõuded on seega aegunud (hagi esitati 15.11.2019).
11.Hageja tugineb kostja II solidaarse vastutuse alusena kostja I ja kostja II vahel 08.11.2016 sõlmitud korteriomandite müügilepingule. Hageja leiab, et müügilepingu sõlmimisega toimus kostja I ettevõtte üleminek kostjale II, mis tekitas kostja II solidaarse vastutuse kostjaga I. Kostja II märgib, et Harju Maakohus on 27.06.2019 kohtuotsusega (tsiviilasi 219-2245) tuvastanud et hageja viidatud müügileping on tühine. Kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja nõude alusena toodud leping on tühine ja sellele ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis on ilmne, et hagejal puudub kostja II vastu nõude esitamiseks mistahes alus.
12.Kohtuliku kompromissi sõlmimine ei kahjustanud hageja võlausaldajate huve. Kostjad leiavad, et hageja võlausaldajate huvid ei saanud kohtuliku kompromissi sõlmimisega kahjustada, hoopis vastupidi. Esiteks, hageja on jätnud oma põhinõude (618 327,53 eurot) arvestuses arvestamata, et võlgnik sai Kohtuliku Kompromissi järgselt kostjalt I ehitusarvete tasumiseks makseid kokku summas 321 550,11 eurot. Teiseks, Kohtuliku kompromissiga vähendas kostja I oma leppetrahvinõuet võlgniku vastu olulises ulatuses. Kohtulikust kompromissist (punkt 4) nähtub, et võlgniku poolt kostjale I tasumata leppetrahvi nõuded, arvestades juba toimunud tasaarveldusi on seisuga 19.12.2016 1 314 006,43 EUR. Eelnevalt oli kostja I tasaarvestanud leppetrahvinõudeid 16.09.2016 summas 597 049,86 EUR (hagiavalduse lisa 14) ja 07.10.2016 summas 28 504,73 EUR. Seega oli kostjal I kokku leppetrahvinõudeid summas 1 939 561,02 eurot. Kohtuliku Kompromissiga vähendati võlgniku leppetrahvi kohustust summani 550 000 eurot ehk leppetrahvi vähendati 71,6% ning kostja I tasus võlgnikule ehitusarveid täiendavalt 321 550,11 eurot. Kolmandaks, lisaks faktile, et kostja I oli tasaarvestanud leppetrahvinõudeid 16.09.2016 summas 597 049,86 EUR ja 07.10.2016 summas 28 504,73 EUR oleks kostja I võinud Kohtuliku kompromissi mitte sõlmimisel ja seega leppetrahvi mitte vähendamise korral summani 550 000 eurot vastavalt PankrS § 99 lg 1 tasaarvestada ka kogu ülejäänud leppetrahvinõude võlgniku ülejäänud ehitusarvetega (kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist).
13.Kostjate hinnangul on Kohtuliku kompromissi tagasivõitmise seisukohast võtmeküsimuseks, kas kostjal I oli võlgniku vastu olemas leppetrahvinõue vähemalt summas 550 000 eurot. Seejuures on oluline märkida, et võlgniku pankrotihaldur tunnistab
ise hagiavalduses, et leppetrahvinõuded vähemalt summas 286 054,05 eurot olid olemas ja tasaarvestatud (hagiavalduse punkt 79 – 125 900,81 eurot, hagiavalduse punkt 86 – 81 465,23 eurot, hagiavalduse punkt 93 – 78 688,01 eurot). Vaidluse seisukohast on oluline, et hageja võlgniku esindajana tunnistab hagiavalduses olulises osas Ehituslepingu täitmise tähtaegade rikkumist. Kostja I esitas võlgnikule 16.09.2016 leppetrahvinõude (hagiavalduse lisa 14) ja 07.10.2016 täiendava leppetrahvinõude (Lisa 2) ning teostanud leppetrahvinõuete ja võlgniku arvetega tasaarvestuse. Hageja on vastava leppetrahvi ja tasaarvestuse võtnud osaliselt õigeks summas 81 465,23 eurot (hagiavalduse punkt 86) ning ülejäänud osas vaidlustab trahvi. Hageja ei eita oma hagiavalduses, et võlgnik viidatud töödega hilines (hagiavalduse punktid 82-86). Hageja vastuväide seisneb selles, et pooled (võlgnik ja kostja I) olid hageja hinnangul muutnud 14.04.2016 sõlmitud Kompromisslepinguga (hagiavalduse lisa 6) Ehituslepingu punkti 10.1.5 sisu ning vahetähtaja sisuks jäi üksnes Hoone küttes (aknad ees, katus peal ja küttesüsteemid põhimahus valmis), mitte Hoone küttes ja Tartu mnt poolse fassaadi põhimahus valmimine. Hageja leiab, et hoone oli küttes 05.05.2016 ning leppetrahvi on õigus nõuda seega perioodi 08.02.2016-05.05.2016 eest (hagiavalduse punkt 86).
14.Kohtulik kompromiss sõlmiti 16.01.2017. Kompromissi läbirääkimistel ja selle sõlmimisel pidas võlgniku juhatuse liige M S seda mõistlikuks kokkuleppeks, mis aitab lahendada võlgniku ajutised raskused. Võlgniku juhatuse avalikud sõnavõtud andsid kostjale I kindlust, et võlgniku raskused on ajutise iseloomuga ning võlgnik ei ole maksejõuetu. Lisaks sätetati Kohtulikus kompromissis võlgniku kohustused seoses jätkuvalt tegemata vaegtöödega. Kui kostja I oleks teadnud, et võlgnik on tegelikult maksejõuetu ja ei suuda Kohtuliku kompromissiga võetavaid kohustusi täita, ei oleks ükski kostjaga I samaväärne mõistlik isik Kohtulikku kompromissi sõlminud. Hageja (kes oli ka võlgniku saneerimisnõustaja) ei ole tõendanud, et võlgnik oli Kohtuliku kompromissi sõlmimise hetkel tegelikult maksejõuetu. Võlgniku saneerimismenetlus lõpetati alles märtsis 2017. 09.03.2017 st 2 kuud peale Kohtuliku kompromissi sõlmimist ütles hageja (kes oli ka võlgniku saneerimisnõustaja) meediale: K on kindel, et saneerimiskava läinuks läbi, kui polnuks lepingutest taganemist. „See vääris proovimist. M S tõesti väga-väga püüdis,“ ütles K Bauschmidti päästmise kohta. „Pankrotti andnuks ära hoida, aga kuna oli põgenemine ja sellega sisuliselt rahavood kaovad, siis lõpuks ongi pankrot ukse ees“. Eelnevast järeldub üheselt, et võlgnik ei olnud 16.01.2017 maksejõuetu (maksejõuetu võlgniku korral ei oleks saanud võlgniku saneerida) ning maksejõuetus tekkis hiljem. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest leiavad kostjad, et hageja haginõue on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
15.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
16.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 06.02.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1616120 kinnitas kohus OÜ Bauschmidt (pankrotis) ja OÜ Tartu mnt 56 vahel 16.01.2017. a sõlmitud kompromisslepingu (tl 153-169). Kompromissi täitmisena tasus OÜ Tartu mnt 56 OÜ-le Bauschmidt (pankrotis) 08.02.2017. a 220 000 eurot, 16.02.2017. a 91 550,11 eurot ja 18.04.2017. a 10 000 eurot, s.o. kokku 321 550,11 eurot. 20.12.2016. a määrusega
algatas kohus OÜ Bauschmidt (pankrotis) saneerimismenetluse. 17.02.2017. a esitas OÜ Bauschmidt (pankrotis) kohtule avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks (II kd tl 162). Harju Maakohtu 01.03.2017. a määrusega lõpetati saneerimismenetlus ja nimetati OÜ Bauschmidt (pankrotis) ajutine pankrotihaldur (II kd tl 175). 17.04.2017. a kuulutas kohus tsiviilasjas 2-16-18963 välja OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankroti (II kd tl 177).
17.Hagiavalduse kohaselt kahjustab 16.01.2017. a kompromiss OÜ Bauschmidt (pankrotis) võlausaldajate huve. Kompromissi sõlmimise tõttu jäi OÜ Bauschmidt (pankrotis) võlausaldajatel saamata sissenõutavaks muutunud tasunõuete täitmisena 618 327,63 eurot. Hagi rahuldamise korral oleks pankrotivarasse laekunud vähemalt 300 000 eurot rohkem võrreldes kompromissi alusel laekunud summaga.
18.Kostjate vastuväite kohaselt ei ole kompromissi sõlmimisega võlausaldajate huve kahjustatud. Kompromissi tulemusel ei tasunud OÜ Bauschmidt (pankrotis) kostjale I midagi, samas sai OÜ Bauschmidt (pankrotis) kostjalt I kompromissi täitmisena 321 550,11 eurot. Kompromissi tühistamise korral ei oleks kostjal I kohustust Bauschmidt (pankrotis) pankrotivarasse midagi tagastada.
19.Kohus on seisukohal, et võlausaldajate huve saab iseenesest kahjustada ka sellise tehinguga, kus võlgnik ei vii pankrotivara pankrotimenetlusest välja. Kohustuste alusetu suurendamine teeb samuti võimatuks või vähendab teiste võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamisel. Kohtu hinnangul ei saanud aga 16.01.2017. a kompromissi sõlmimine Bauschmidt OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve negatiivselt mõjutada. 20. PankrS § 109 lõige 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lõige 1 punkt 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtutud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 01.03.2017. a määrusega nimetati OÜ Bauschmidt (pankrotis) ajutine pankrotihaldur, vaidlusalune kompromiss sõlmiti 16.01.2017. a, seega vähem kui aasta enne Bauschmidt OÜ (pankrotis) ajutise halduri nimetamist. Kohtu hinnangul on PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenev ajaline eeldus kompromissi kehtetuks tunnistamiseks täidetud. PankrS § 110 lg 2 tulenevalt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve.
21.Riigikohus on selgitanud, et kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (Riigikohtu 03.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 13). Kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise (Riigikohtu 03.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 12). Riigikohus on 21. mai 2012. a lahendis 3-2-1-62-12 p 10 leidnud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on
kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus.
22.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et tsiviilasjas 21616120 ei sõlmitud kompromissi eesmärgiga teha Bauschmidt OÜ (pankrotis) võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või raskemaks, samuti ei muutunud Bauschmidt OÜ (pankrotis) tehingu tulemusel maksejõuetuks. Kohus on seisukohal, et kostjad ei teadnud ega pidanud teadma, et kompromissi sõlmimine võiks kahjustada Bauschmidt OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei pidanud kostjad ka ette nägema, et Bauschmidt OÜ (pankrotis) saneerimismenetlus ebaõnnestub. Kostjad oleksid lähenevast pankrotimenetlusest saanud teadlikuks üksnes siis kui hageja või võlgnik oleksid kostjaid sellest informeerinud. Sellist tõendit käesolevas menetluses esitatud ei ole. Küll aga on Bauschmidt OÜ (pankrotis) kompromissi lisaks olevas pressiteates avaldanud, et kokkuleppe sõlmimine oli vajalik City Residence objekti edukaks valmimiseks ning City Residence ostjaid Bauschmidt saneerimine ei mõjuta (I kd tl 156).
23.Hageja väited selle kohta, et kompromissi tühistamise korral saaksid Bauschmidt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses rahuldatud, on kohtu hinnangul vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Hageja on ise kinnitanud kostjal I nõude olemasolu võlgniku vastu, kuid hageja hinnangul peaks kostja I oma nõude maksma panema pankrotimenetluse võlausaldajana (II kd tl 155). Hageja on selgitanud, et kompromissi täitmisena saadud 321 550,11 eurot ei laekunud pankrotivarasse võlausaldajate vahel jagamiseks, vaid selle summa abil täitis võlgnik hädavajalikke majandustegevusega seotud kohustusi kuni pankroti väljakuulutamiseni (II kd tl 96-97). Kohus nõustub kostjatega selles, et kompromissi tulemusel ei saanud võlgnik enda kasutusse mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid vabanes ka võimalikest rahalistest kohustustest tasaarvestatud leppetrahvinõuete näol ning kohtumenetluse kuludest. 24. Kohus leiab, et vaidlusaluse kompromissi sõlmimine ei välju tavalise majandustegevuse piirest ning seda ei saa pidada teadlikuks võlausaldajate kahjustamiseks. Kuivõrd võlgnikul puudusid piisavad rahalised vahendid enda jaoks oluliste majandustegevusega seotud kohustuste täitmiseks oleks kompromissi sõlmimata jätmine toonud kaasa olukorra, kus võlgniku jaoks oluliste võlausaldajatega oleksid lepingud ilmselt lõppenud. Võlgik ise on kompromissi lisaks olevas pressiteates kinnitanud, et ka kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu objekti lõpetamine oli võlgniku jaoks majanduslikult oluline. Kohus nõustub kostjatega (II kd tl 191), et juhul kui kostja I oleks teadlik olnud võlgniku püsivast maksejõuetusest, ei oleks kostjal I olnud põhjust kompromissi sõlmidagi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd hagi ei ole õiguslikult põhjendatud kostja I suhtes ei kuulu see rahuldamisele ka kostja II suhtes.
25.Hageja on esitanud kostjate vastu rahalise nõude summas 618 327,63 eurot, millele lisanduvad viivised. Kohtu hinnangul sellise nõude esitamiseks käesolevas menetluses
õiguslik alus puudub. Kompromissi kehtetuks tunnistamine tagasivõitmise korras ei mõjuta tsiviilasja 2-16-16120 tehtud kohtulahendi kehtivust ega õigusjõudu. Riigikohus on lahendis 2-16-7541 leidnud, et kui tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud, ei ole õigustatud sellise kohtuotsuse sundtäitmine, sest selle alus - kohtule esitatud avaldus hageja nõude tunnustamise kohta - on ära langenud ning tunnustamistehingut ennast õiguslikus mõttes enam ei eksisteeri (vt ka Riigikohtu 13. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-06, p 15). Seega saaks käesoleval juhul kompromissi kehtetuks tunnistamise puhul rääkida üksnes selle aluseks oleva tehingu ära langemisest, mitte menetlust lõpetava lahendi kehtetuks muutumisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka rahalise nõude esitamine kostja II suhtes õiguslikult põhjendatud. Harju Maakohus on 27.06.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-19-2245 tuvastanud et 08.11.2016. a korteriomandite müügileping on tühine. Kohtuotsus on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud tühise tehingu alusel toimuda ka kostja I ettevõtte üleminekut kostjale II.
26.Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja poolt esitatud rahaline oleks TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt ka aegunud. Leppetrahvinõude ja tasaarvestuse avalduse vaidlustamise aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kostja I esitas võlgnikule leppetrahvinõude summas 1 255 305,19 eurot 16.09.2016 ja esitas sama nõudega ka tasaarvestuse avalduse. Lisaks esitas kostja I võlgnikule 07.10.2016 täiendava leppetrahvinõude ja tasaarvestuse avalduse. Arve nr 20160135 maksetähtaeg oli 15.09.2016, arve nr 20160133 maksetähtaeg oi 19.09.2016, arve nr 20160161 maksetähtaeg oli 25.10.2016 ja arve nr 20160176 maksetähtaeg oli 14.11.2016. Hageja pöördus kohtusse 15.11.2019. a, seega aegumise vältimiseks kohtu hinnangul hilinenult. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses OÜ-lt Bauschmidt (pankrotis) kanda.
28.Kostjad paluvad hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 19 395,32 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutasid kostjad esindajate teenust kokku 138,57 tunni ulatuses (III kd tl 18-21). Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kostjate esindajate toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas.
29.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 160 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Esindaja Ervin Nurmela on osutanud teenust 120 eurot tunnis (käibemaksuta).
30.PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb haldur pankrotivaraga seonduvad tehingud ja muud toimingud ning haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel poolena kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on kostjate põhjendatud menetluskulu kokku summas 19 395,32 eurot, mis tuleb OÜ-lt Bauschmidt (pankrotis) kostjate kasuks välja mõista.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad vastavad taotlused esitanud.
32.Kohus jätab kostjate taotluse OÜ-lt Bauschmidt (pankrotis) kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta osadele võlausaldajatele tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13. Lisaks sätestab PankrS § 35 lg 1 p 6, et pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt (vt. 08.12.2017 Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-14-8672 punkt 15).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.