(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-7978
Kohtuasi
XX võlgade ümberkujundamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.juuni 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Tatjana Dobolina (e-post:XXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad/vastustajad): OK Incure OÜ (endine võlausaldaja TF Bank AB) (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post:XXX) IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137, aadress Lõõtsa tn 5, 11415 Tallinn) Bondora AS (mh Bondora Servicer OÜ õigusjärglane) (registrikood 11483929, aadress A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) AS Inbank (registrikood 12001988, aadress Niine tn 11, 10414 Tallinn) Bigbank AS (registrikood 10183757, aadress Riia tn 2, 51004, Tartu linn) VLK Trading OÜ (registrikood 14298954, aadress Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn) Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285, aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn), seaduslik esindaja KA (epost:XXX)
2-20-7978 Krediidikaitse Grupp OÜ (endine võlausaldaja Credit Invest OÜ) (registrikood 11693223, aadress Ahtri tn 6, 10151 Tallinn) OÜ Kodukolde Kinnisvara (registrikood 11350915, aadress Jõerahu tn 9, 61411, Tartu linn), seaduslik esindaja ÜJ (e-post:XXX) Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964, aadress Pärnu mnt 160h, 13418 Tallinn) Eesti Inkasso OÜ (endine võlausaldaja BestCredit OÜ) (registrikood 12438291, aadress Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn) Crowdestate Collateral Agent OÜ (registrikood 12952326, aadress Müürivahe tn 17-2, 10140 Tallinn) AS Finora Capital (registrikood 12324050, aadress Tartu mnt 10, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Krista Raudsepp (e-post:XXX) Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245, aadress Oru tn 21, 71003 Viljandi linn) Menetluse liik
1.Harju Maakohtu 04.juuni 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-20-7978
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja/võlgnik) esitas 02.juunil 2020.a Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse, millega palus algatada võlgade ümberkujundamise menetlus ja peatada täitemenetluse täiteasjas 014/2020/623.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud seonduvalt töö kaotusega 2019.a detsembris, haiglaravil viibimisega 2020.a jaanuaris ja abikaasa surmaga 27.märtsil 2020.a. Võlgnik otsib tööd ning võimalusi oma kohustuste täitmiseks, kuid antud hetkel ei ole võlausaldajad talle vastu tulnud. Võlgnik on kohtuväliselt pöördunud võlanõustaja poole, mida palub käsitleda vajaliku sammu astumisena võla ümberkujundamiseks kohtuväliselt. Selgituseks maksejõuetuse edasise vältimise kohta pärast ümberkujundamiskava kinnitamist on võlgnik märkinud tööle asumist, vajadusel lisatöö hankimist, enda kvalifikatsiooni tõstmist ja kulude vähendamist. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat last. Võlgnik on lõpetanud 2000 aastal Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimise eriala diplomiõppes. Võlgniku varasem töökogemus on: M OÜ juhataja 2 aastat, töösuhe lõppes firma müümisega; S AS juhiabi 5 aastat, töösuhe lõppes firma pankrotiga; H OÜ juhataja 4 aastat, töösuhe lõppes firma pankrotiga. Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust (nõuete suurused 3350,52 eurot ja 5402,64 eurot).
3.Avalduse lisaks oleva võlgade ümberkujundamise kava kohaselt moodustavad sissenõutavaks muutunud kohustused kokku 936 013,02 eurot. Võlgnik soovib võla tasumise perioodi pikendada 120 kuu võrra kuni 31.detsembrini 2030.a ja võlgade vähendamist 95% ulatuses.
4.Avalduse lisade ja füüsilise isiku menetlusabi taotluse kohaselt puudub võlgnikul vara, AS SEB Pank arvelduskonto jääk on 0,03 eurot. Võlgniku omandis olev H osa väärtus on 0 eurot (omakapital negatiivne). Võlgniku sissetulekuks 1100 eurot, alates juunist 2020.a 600 eurot. Võlgniku ja tema ülalpeetavate jooksvad püsikulutused ühe kuu kohta on 1100 eurot, lisanduvad kulud laste koolikohustuse täitmisele summas 50 eurot. Avaldaja kannab eelnimetatud kulud üksi. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab VÕVS § 17 lg 2 p 1, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest.
7.Kohtu hinnangul ei nähtu avaldusest ja selle lisadest, et avaldaja oleks suuteline ümberkujundamiskava täitma. Ümberkujundamiskava järgi tuleks võlgnevused tasuda 120 kuu (10 aasta) jooksul ning seejuures soovib võlgnik võlgade vähendamist 95% ulatuses. Võlgniku sissetulek on alates juunikuust 600 eurot kuus ning võlgniku ülalpidamisel on kaks koolikohustust täitvat last.
2-20-7978
8.Menetlusabi saamiseks esitatud avaldaja ja tema perekonnaliikmete isikliku ning majandusliku seisundi teatisest nähtub, et avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on 1100 eurot (eluasemekulud 500 eurot, transpordikulud 100 eurot, kulutused toidule 500 eurot), mis ületab avaldaja sissetulekut pea kahekordselt. Lisaks on ilmne, et täiendavalt nimetatud kuludele tuleb osta ka riideid/jalanõusid jmt. Arvestades võlgniku veelgi vähenenud sissetulekut (varasema 1100 euro asemel 600 eurot) ja ainuüksi võlgniku ning tema pereliikmete igakuiseid kulusid, ei ole võlgnikul võimalik oma sissetulekust 14-le võlausaldajale igakuiselt võlgnevust tasuda ka võlgade ümberkujundamiskavas märgitud osamaksetena. Avaldaja ei ole esile toonud, et ta oleks enda poolt väljapakutud summades hakanud võlga vähendama ja see on talle jõukohane. Võlgniku pangakonto jääk on 0,03 eurot seisuga 10.mai 2020.a. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik taotleb menetlusabi avalduse esitamisel tasutava riigilõivu 10 eurot maksmiseks. Öeldu viitab samuti sellele, et võlgnik ei ole reaalselt suuteline ümberkujundamiskava täitma ega kandma ootamatult tekkida võivaid lisakulusid.
9.Nendel asjaoludel leidis kohus, et võlgnik ei ole suuteline ümberkujundamiskava täitma. Sellest tulenevalt ei ole kohus kontrollinud avalduse vastavust seaduses sätestatud vorminõuetele ega lahenda sisuliselt ka avaldaja menetlusabi taotlust ja taotlust täitemenetluse peatamiseks.
10.Täiendavalt märkis kohus, et käesoleva menetluse läbiviimine ei oleks ilmselt otstarbekas ka siis, kui täidetud oleks tingimused avalduse menetlusse võtmiseks, sest võlgniku huvide kõrval tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega. Kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla võlgniku pankrotiavalduse esitamine. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avalduse menetlusse võtta.
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus diskretsioone piire sellega, et asus avalduse menetlusse võtmisel andma hinnangut sellele, kas pakutud võlgade ümberkujundamiskava on kooskõlas võlausaldajate huvidega. Seega asus kohus sisuliselt hindama tõendeid, märkides sealjuures, et kohus ei ole kontrollinud avalduse vastavust seaduses sätestatud vorminõuetele. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid ning kohtupraktikast tulenevalt on leitud, et kui võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud. Mitme meetme üheaegset lubatavust on jaatatud ka Riigikohtu praktikas. Võlausaldaja seisukoht tuleb välja selgitada menetluse käigus, mitte teha avalduse menetluse vastuvõtmise otsustamisel kohtu poolt ennatlikke järeldusi.
13.Avaldaja on seisukohal, et kohus on määrus tehes sisuliselt otsustanud võlgadest vabastamise lõpptulemuse, võtmata sealjuures avaldust menetlussegi. Võlgniku makseraskused on ületatavad ning pankrotimenetluseks puudub alus. Kohus tegi eksitava järelduse, et kuna avaldaja ei tasunud 10 eurot riigilõivu, siis ei suuda ta täita ka ümberkujundamiskava. Antud seisukoht ei arvesta aga elulisi asjaolusid, nimelt avalduse esitamisel ajal oli avaldaja suhtes algatatud täitemenetluse raames isiklik arvelduskonto arestitud, mistõttu ei saanud avaldaja oma kontot käsutada. Avalduse eesmärgiks on muuhulgas ka käimasolevate täitemenetluste peatamine. Võlgniku pakutud ümberkujundamiskava on realistlik. Võlgnikul on võimalik oma kulutusi kärpida ning arvestades võlgniku töökogemust, vanust ning haridust ei ole hästi
2-20-7978 tasustava töö leidmine võimatu. Võlgnik on ajutisi makseraskusi põhjendanud, kuid leiab, et nende ületamine on lähitulevikus realistlik. Menetlusosaliste seisukohad
14.Võlausaldaja OK Incure OÜ teatas, et ei nõustu kavas märgitud summaga. Nõue on seisuga 29.juuli 2020.a kokku 1832,89 eurot. Antud olukorras ei ole võimalik vältida võlgade ümberkujundamisega pankrotimenetlust, kuivõrd võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning avaldus menetlusse võtmata. On ebatõenäoline, et võlgnik on suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma.
15.Võlausaldaja Kodukolde Kinnisvara OÜ teatas, et ei soovi kohtuasjas sissenõudjana osaleda. Vastuväited seoses avaldaja võlgade ümberkujundamisega/pankrotiga puuduvad.
16.Võlausaldaja Kodumaa Laenud OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgniku avaldusest nähtub üheselt, et ta elab pea kahekordselt üle oma rahalise võimekuse juba ilma võlausaldajatele võlgnevuse makseid tegemata. Võlgnik ei märkinud kohtule esitatud andmetes, et on abikaasa üleelanud pärija ega avaldanud eeldatava pärandvara seisu. Võlgnik ei ole mitte kordagi võlausaldajaga kontakteerunud ja seega on vale võlgniku võide, et võlausaldaja ei ole temale vastu tulnud. Võlgnik on hoopis hoidunud võlausaldajaga kontaktist. Võlgnik ei ole tasunud võlgnevusest ühtegi eurot, et näidata üles tahet võlgnevust vähendada. Kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt.
17.Võlausaldaja Finora Capital OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses on võlgnik elukohaks märkinud XXX, mille puhul on tegu küllaltki suure eramuga, mille üüriraha ei saa olla väike. Jääb selgusetuks, milliste vahendite arvelt võlgnik omale maja rendib. Ei ole välistatud, et võlgnik teenib tulu varjatult. Võlgnik on töötanud vaid ettevõtete juhina, millede tegevused on ebaõnnestunud. Võlgnik on elanud pillavat eluviisi, mida kinnitab arvelduskonto analüüs. Käesoleval juhul tuleks läbi viia hoopis pankrotimenetlus.
18.Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse resolutsiooni tühistamiseks alust. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 21 muudab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles vaidlustatud määrust ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
21.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt selles, et maakohus on avalduse menetlusse võtmata jätmisel ületanud diskretsioonipiire, mis ei anna siiski alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuna maakohtu vea saab ringkonnakohus parandada määruskaebusmenetluses.
2-20-7978
22.Maakohus tugines VÕVS § 17 lg 2 p-le 1, mis võimaldab jätta avalduse menetlusse võtmata, kui kohtu hinnangul on võlgniku väljapakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine ebatõenäoline. Kuigi võlausaldajate arvamuse ärakuulamine enne avalduse menetlusse võtmist on lubatav VÕVS § 15 lg 1 alusel, ei tulene VÕVS §-st 17 iseseisva keeldumise alusena asjaolu, et ümberkujundamiskava ei arvesta võlausaldajate huvidega. Võlausaldajate ja võlgniku huve kaaludes otsustab kohus kava kinnitamise või kinnitamata jätmise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.aprilli 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta seisukoht selle kohta, et võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei oleks ilmselt otstarbekas ka siis, kui täidetud oleks tingimused avalduse menetlusse võtmiseks, sest võlgniku huvide kõrval tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega.
23.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheitega, et maakohus on sisuliselt otsustanud lõpptulemuse, võtmata avaldust menetlussegi. Kohtul on VÕVS § 17 lg-s 1 sätestatud absoluutsete ja lg-s 2 sätestatud täiendavate aluste olemasolul õigus keelduda võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. VÕVS § 17 lg 2 p 1 tulenevalt võis maakohus otsustuda avaldust mitte menetleda, eeldusel, et avaldaja väljapakutud võlgade ümberkujundamiskava täitmine on ebatõenäoline.
24.Maakohus ei keeldunud avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldajal ei olnud riigilõivu tasumiseks rahalisi vahendeid, nagu määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud on. Maakohus tugines avaldaja poolt esitatud menetlusabi taotluses toodud andmetele ning tegi nende põhjal õiged järeldused kava täitmise võimatuse osas. Avaldaja on ise maakohtule esitanud andmed, et tema sissetulekud vähenevad alates 2020.a juunist 1100 eurolt 600 eurole (II kd, tlk 99 pöördel), igakuiste püsikulutuste hulk on 1150 eurot ning neid kannab avaldaja ainuisikuliselt (II kd, tlk 100 ja 100 pöördel). Eelnevast tulenevalt ei ole ainuüksi avaldaja vähenenud sissetulekut ning igakuiseid püsikulutusi arvestades võimalik järeldada, et ta suudab ümberkujundamiskavas märgitud osamakseid tasuda. Märgitud seisukohta ei muuda ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et määruskaebusmenetluses teatas võlausaldaja Kodukolde Kinnisvara OÜ oma otsusest sissenõudjana mitte osaleda. Kuigi selle tulemusena võib avaldaja võlgade hulk väheneda, ei ole tema sissetulekud ikkagi piisavad isegi selleks, et oma igakuiseid püsikulutusi katta.
25.Õige on ka see maakohtu järeldust, et avaldaja püsikulutustele lisanduvad ilmselt täiendavad kulud riietele ja jalanõudele. Kuigi maakohus on nõudnud andmete täpsustamist (II kd, tlk 108 pöördel), ei ole avaldaja kohtule midagi vastanud. Avaldaja ei ole maakohtu eeldust määruskaebusega ka ümber lükanud. Samuti ei ole avaldaja määruskaebusmenetluse jooksul vaidlustanud võlausaldaja Finora Capital OÜ väidet, et avaldaja uue elukoha üürimaksed ei saa olla väiksed. Kuigi avaldaja ja tema perekonnaliikmete tegelike kulutuste suurus on jäänudki ebaselgeks, puudub ringkonnakohtul alus lähtuda sellest, et avaldajal on kulutuste kärpimine võimalik, kuivõrd see väide on põhistamata. TsMS § 662 lg-st 4 tulenevalt võis avaldaja määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
26.Määruskaebuses on avaldaja võlgade ümberkujundamiskava täitmist pidanud realistlikuks põhjusel, et tema senist töökogemust, vanust ja haridust arvestades ei ole hästi tasustatava töö leidmine võimatu. Ringkonnakohtul puudub alus ka selle väitega arvestamiseks. Maakohtule avalduse esitamisest arvates on avaldajal olnud piisavalt aega (üle poole aasta) nii tulusa töö otsimiseks kui ka leidmiseks. Oma sissetulekute hulga suurendamine oligi põhiline, mida avaldajal määruskaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks teha tuli. Võttes arvesse, et avaldaja ei ole sellekohaseid tõendeid ringkonnakohtule esitanud, ei ole ta suutnud ustutavaks teha seda, et maakohtule esitatud ümberkujundamiskava täitmine on tõenäoline.
2-20-7978 Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
27.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt VÕVS § 17 lg-st 4 ja TsMS § 178 lg-st 1.