lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-18819/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-18819/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Balti Kinnisvara10152946

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-18819

Tsiviilasi

OÜ Balti Kinnisvara hagi Tartu linna vastu ebaõige kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. detsembri 2020 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik OÜ Balti Kinnisvara määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Balti Kinnisvara (registrikood 10152946), esindajad vandeadvokaat Andres Kalm ja vandeadvokaat Triin Kaurov

esindajad

Vastustaja (kostja): Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu), esindaja Anneli Apuhtin

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2020 määrus muutmata.
2.Jätta OÜ Balti Kinnisvara määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud OÜ Balti Kinnisvara kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.OÜ Balti Kinnisvara (hageja) esitas 21. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu; kostja) vastu kinnistusraamatus ebaõige kande parandamiseks. Ühtlasi taotles hageja hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnistule kinnistusraamatusse vastuväite kandmist ebaõige omanikukande parandamise nõude tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks (alternatiivselt OÜ Balti Kinnisvara kasuks). Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Tartu linnas, Narva mnt 2 kinnistu, kus asub Atlantise hoone, mille postidele toetuv osa ulatub Narva mnt 2 kinnistuga piirnevate maaüksuste Emajõe ja Narva mnt 2 vahel (Narva mnt 2g). Nii hageja kui kostja on soovinud hageja hoone alust ja seda teenindavat maad enda omandisse. Varasemalt on Maa-amet leidnud, et hageja hoone alust maad ei saa kostja omandisse anda. 15. septembri 2020 korraldusega nr 1-17/20/2136 andis Maa-amet Narva mnt 2g katastriüksuse katastritunnusega 79301:001:0787 Tartu linna munitsipaalomandisse ja linn on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja esitas 15. septembri 2020 korralduse peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Hageja esitas 21. detsembril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti peadirektori 15. septembri 2020 korralduse nr 1-17/20/2136 ning 20. novembri 2020 korralduse nr 1-17/20/2716 (vaideotsus) tühistamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hageja ei ole kohtu ette toonud hagis esitatud nõude alust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 112 lg 3 täpsustab ebaõige kande parandamisnõude sisu juhtudel, kus ebaõige kande aluseks on maa munitsipaalomandisse andmise otsus. Viidatud säte näeb ette, et kui maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagi esitamise hetkel ei ole veel selge, kas kinnistu esmakinnistamise aluseks olev otsus tühistatakse. Kohus on seisukohal, et hagi esitamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud, sest AÕSRS §-s 112 lg 3 sätestatud asjaolu (kinnistusraamatu kanne on ebaõige) ei eksisteeri ja selle tekkimine sõltub haldusasja 3-20-2557 tulemusest. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud ennatlikult ning hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus märkis täiendavalt, et juhul kui haldusakti vaidlustamine halduskohtus osutub hageja jaoks edukaks, on võimalik, et kostja annab nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult (kohtuväliselt) ning puudub vajadus kinnistusraamatu kande parandamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kuna hagi jääb menetlusse võtmata, ei lahendanud maakohus hagi tagamise taotlust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks.

Hageja leiab, et esitatud hagi on hageja eesmärgi saavutamise seisukohast õiguslikult sobiv. Isegi kui pidada hagi esitatuks ennatlikult (millega hageja ei nõustu), siis maakohtu hinnang, nagu ei oleks hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, on ebatäpne. Hageja eesmärgiks haldusasjas on saavutada haldusakti tühistamine ning käesolevas tsiviilasjas kostja kohta tehtud omanikukande muutmine ja kinnistu omanikuna Eesti Vabariigi sisse kandmine, et jätkata kõnealuse maa omandiõiguse taotlemist endale. Maakohus ei ole nõuetekohaselt kindlaks teinud ühtki hagi menetlusse võtmisest keeldumise alust. Hagi ennatlikkus ei ole TsMS § 371 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud aluseks jätta hagi menetlusse võtmata. Hageja on enne hagi esitamist vaidlustanud kinnistusraamatu kande aluseks oleva haldusakti – seega võib kinnistusraamatu kanne olla ebaõige ja hagi on perspektiivne. Asjaolu, et haldusakti tühistamise nõudes esitatud halduskohtumenetlus võtab aega, ei ole hageja mõjualas. Asjaolud, millele tuginedes hageja väidab haldusakti õigusvastasust, on olemas juba praegu. Hageja võib algatada oma eesmärgi saavutamiseks vajaliku tsiviilkohtumenetluse ajal, kui halduskohtumenetlus veel käib. Kuivõrd sellises vaidluses sõltub tsiviilasja tulemus halduskohtumenetluses tehtavast lõpplahendist, on tsiviilasjas võimalik menetlus kuni halduskohtumenetluse lõpuni TsMS § 356 lg 1 alusel peatada. Hagejal ei ole halduskohtus efektiivset menetluslikku võimalust vaidluse ajal kindlustada eesmärgi saavutamine endale eduka menetluse korral – s.o säilitada olemasolev olukord ning välistada vaidluse ajal heausksete kolmandate isikute õiguste teke vaidlusalusele kinnistule. Vastuväidet on AÕS § 63 lg 1 p 2 järgi kinnistusraamatusse võimalik kanda ainult ebaõige kande parandamise nõude tagamiseks, mis on tsiviilkohtu pädevuses.

4.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse tühistamata. Kostja hinnangul on maakohus tuvastanud õigesti, et puudub materiaalõiguslik alus hagiavalduse rahuldamiseks ning hagiavaldus on esitatud ennatlikult. Ebaõige on hageja seisukoht justkui oleks hagiavaldus jäetud menetlusse võtmata põhjusel, et hageja on esitanud õiguslikult ebasobiva hagi. Väär on hageja seisukoht, et juhul, kui hagiavaldust menetlusse ei võeta, siis võivad saada hageja võimalikud õigused kahjustatud. Hageja on märkinud, et hagiavalduse eesmärgiks on õigusvastase haldusakti alusel kinnistusraamatusse tehtud omanikukande kustutamine, mille järel on hagejal võimalik jätkata vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse taotlemist endale. Kostja hinnangul ei ole võimalik välja toodud hagiavalduse eesmärki saavutada. Kinnistusraamatusse tehtud omanikukandest ei sõltu hageja võimalik õigus vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse taotlemiseks. Hageja võimalik õigus taotleda hoone aluse maa erastamist saab tekkida vaid haldusajas nr 3-20-2557 tehtava otsuse tagajärjel, juhul, kui halduskohus peaks vaidlustatud Maa-ameti peadirektori 15. septembri 2020 korralduse tühistama ja kohustama Maa-ametit asja uuesti otsustama. Kummastav on hageja seisukoht, mille kohaselt saab vaid tsiviilkohus kanda kinnistusraamatuse vastuväite AÕS § 63 lg p 2 alusel ebaõige kande parandamise nõude tagamiseks, kuivõrd hageja on esitanud vastavasisulise taotluse esialgse õiguskaitse raames ka haldusasjas. Kostja hinnangul on ka halduskohtul pädevus esialgse õiguskaitse korras kanda kinnistusraamatusse vastuväide. Kostja ei nõustu, et hageja peab eesmärgi saavutamiseks läbima nii haldus- kui tsiviilkohtumenetluse. Kinnistusraamatu kande muutmiseks ei pea olema igal juhul läbitud tsiviilkohtumenetlus, eriti olukorras, kus Tartu linn on valmis andma vabatahtlikult nõusoleku kande muutmiseks ja vaidlusaluse kinnistu omanikuna Eesti Vabariigi sisse kandmiseks, juhul kui haldusasja nr 3-20-2557 raames peaks Maa-ameti peadirektori 15. septembri 2020 korraldus nr 1-17/20/2136 tühistatama ja kohtuotsus jõustub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
6.Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg 2 järgi saab eristada nelja võimalikku hagi menetlusse võtmisest keeldumise alust: -

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (p 1); hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (p 2 esimene alternatiiv); hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (p 2 teine alternatiiv); hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (lg 2 kolmas alternatiiv).

Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on ebatäpselt leidnud, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmas alternatiiv). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavaldus on esitatud ennatlikult. Hageja nõuab kostjalt ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist (AÕS § 65 lg 1 ja AÕSRS § 112 lg 3). AÕSRS § 112 lg 3 eelduseks on maa munitsipaalomandisse andmise otsuse tühistamine ning kinnistusraamatu kande ebaõigeks muutumine. Vaidlust ei ole selles, et saabunud ei ole olukord, millega oleks tuvastatud, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Vastavat haldusakti, mis tooks kaasa kande ebaõigsuse, ei ole tühistatud. Järelikult ei ole hageja õiguskaitsevajadus veel selgunud (TsMS § 371 lg 2 p 2 esimene alternatiiv). Hageja õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ei ole ühtlasi hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole käesoleval ajal veel toimunud ja seda ei saa ka eeldada. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

7.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagi tuleks menetlusse võtta ning menetlus peatada seniks, kuni selgub hageja õiguste rikkumine. See ei oleks menetluslikult ökonoomne ning koormaks põhjendamatult kostjat, kes hagi esitamise ajal ei ole hageja õigusi rikkunud.
8.Ebaõige on ka hageja väide, et hagi tuleb menetlusse võtta põhjusel, et hageja õigused oleksid halduskohtumenetluse ajal kaitstud vastuväite kandmisega kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 1 p 2). Hagejal on võimalik esialgse õiguskaitse korras oma õigusi halduskohtumenetluse ajal kaitsta ka halduskohtus (HKMS § 249 jj). Seda kinnitab asjaolu, et hageja on taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist (vastuväite kandmisega kinnistusraamatusse). Halduskohus jättis 22. detsembri 2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, põhjendades seda taotluse sisulise põhjendamatusega, mitte asjaoluga, et halduskohus sellist taotlust rahuldada ei saa. Hageja on halduskohtu määruse esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise osas vaidlustanud. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks saanud tekkida menetluskulusid – kostja ei ole tasunud riigilõivu ega kasutanud lepingulist esindajat. Järelikult kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja