Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. august 2025
Tsiviilasja number
2-23-635
Tsiviilasi
Arvet Lõokese hagi osaühingu Uhtna Puit vastu kohustamaks osaühingut Uhtna Puit eemaldama Arvet Lõokese territooriumilt küttepuud koos alustega ning 1100 euro ja kahju hüvitise 350 euro väljamõistmiseks
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata Arvet Lõokese nõude kohustada Osaühingut Uhtna Puit eemaldama Arvet Lõokese territooriumilt müügilepingu esemeks olevad küttepuud koos alustega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning rahuldamata Arvet Lõokese nõude 1100 euro saamiseks, eelnevaga seoses tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas samale maakohule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Jätta Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata Arvet Lõokese nõude 350 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Arvet Lõoke (hageja) esitas 13. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule osaühingu Uhtna Puit (kostja) vastu hagiavalduse, milles, arvestades hilisemaid täpsustusi, palus kohustada kostjat eemaldama hageja territooriumilt küttepuud koos alustega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja küttepuude eest tasutud 1100 eurot ja kahjuhüvitise 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja, lähtudes ajalehekuulutusest, kostjalt telefoni teel küttepuid. Kuulutuse kohaselt müüs kostja küttepuid alustel, puude kogus 5 m3 aluse kohta. Hageja tellis kaks alust, s.o 10 m3. Küttepuud toimetas 12. augustil 2022 kohale autojuht, kes ei andnud hagejale puude eest tšekki, vaid käskis selleks pöörduda puude omaniku poole. Hageja avastas järgmisel päeval pärast puude kohaletoimetamist, et igal alusel on 4,5 m3 puitu, s.o kokku oli 1 m3 lubatust vähem. Hageja helistas kostjale korduvalt tšeki saamiseks ja puude koguse asjus, kuid tulutult. Hageja taganes telefoni teel lepingust 14 päeva jooksul. Hagejal oli õigus seda teha põhjusi esitamata. Hageja soovib, et kostja viiks puud hageja hoovis ära ja tagastaks hagejale puude eest makstud 1100 eurot. Hageja soovib lisaks kahju 350 euro hüvitamist, kuna ta tervis halvenes kostja lepingurikkumise tõttu ja hagejal kulub nüüd ravimitele rohkem raha. Samuti pidi hageja müüdud puude koguse fikseerimiseks tasuma fotograafile. Fotograafile kulus 50 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja tellis 2022. a augustis kostjalt telefoni teel küttepuid, lähtudes ilmselt ajalehekuulutusest. Kostja toimetas hagejale küttepuud laotuna 5 m3 suurustele alustele, nagu ajalehekuulutuses lubatud. Aluse mõõtmed olid 2×2,5×1 meetrit. Alus oli seega 5 m 3. Kostja toimetas hagejale vastavalt tellimusele kaks alust. Alused olid puid täis laotud. Kui hageja nägi, et alused ei ole puid täis laotud, oleks ta pidanud esitama puude vastuvõtmisel pretensioone, ent ta ei teinud seda. Kostja ei rikkunud lepingut. Hageja ei saa seega lepingust taganeda. Samuti on lepingust taganemise mõistlik tähtaeg möödunud. Hageja sai 2
puud 2022. a augustis, ent avaldas lepingust taganemiseks soovi kohtumenetluses 2023. a mais. Hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on tõendamata. Hageja ei tõendanud, et kostja tegevus põhjustas hagejale kahju. Poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärk ei olnud kaitsta hagejat mittevaralise kahju eest. Kohustuse rikkumise asjaoludest ei tulene, et kostja oleks pidanud aru saama, et rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralist kahju. Hageja ei saa seega nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 6. märtsi 2025. a otsusega hageja nõude kohustamaks kostjat eemaldama hageja territooriumilt küttepuud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ning hageja nõuded 1100 euro ja kahju hüvitise 350 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kostja telefonikõnede väljavõtte väljanõudmiseks. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lõikest 1 ja § 223 lõikest 7 tulenevad üleantu ning vastusoorituse tagastamise tingimused. Hagejal on õigus ostetud küttepuude tagastamiseks müüja kulul. Müüjat ei ole vaja nende äraviimiseks kohustada. Hageja palus nõuda kostjalt välja tema telefonikõnede väljavõtted. Hageja esitas enda tehtud telefonikõnede väljavõtted, millelt nähtub helistamise aeg ja telefoninumber. Helistamise kinnitamiseks ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda. Hageja poolt kostjale helistamise üle ei ole vaidlust. Kohus jättis hageja kõnealuse taotluse TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Pooled sõlmisid suulise müügilepingu hagejale kui tarbijale küttepuude müümiseks vastavalt ajalehes avaldatud kuulutusele, s.o saetudlõhutud küttepuud laotuna 5 m3 alustele. Hageja ostis kostjalt küttepuid kahel 5kuupmeetrisel alusel. Küttepuud anti hagejale üle augustis 2022 ja hageja tasus nende eest kokku 1100 eurot. Tegemist on tarbijamüügilepinguga. Asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb seega lähtuda VÕS §-st 2171. Hageja ei tõendanud, et hagejale tarnitud küttepuude kogus ei vastanud lepingu tingimustele. Hagejale puude eest tšeki esitamata jätmine ei ole VÕS § 2171 lg 2 järgi asja lepingutingimustele mittevastavus. Kostja ei rikkunud seega lepingust tulenevaid kohustusi. Tarbija õigus põhjust avaldamata 14 päeva jooksul lepingust taganeda kehtib väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute korral (VÕS § 49 lg 1). Pooled ei sõlminud VÕS § 46 tähenduses lepingut väljaspool äriruume. Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda. Nõue lepingu alusel tasutud 1100 euro saamiseks jääb rahuldamata. Hageja soovib fotograafi teenuse tellimisega tekkinud kulu ja vaidluse tõttu halvenenud tervisest tingitud suurenenud ravimite kulu hüvitamist kokku 350 eurot. Hageja ei tõendanud kohtu selgitustele vaatamata kahju hüvitamise nõude eeldusi. Nõue jääb seega rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses hagi rahuldada ning kohustada kostjat eemaldama hageja territooriumilt küttepuud koos alustega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja küttepuude eest tasutud 1100 eurot ja kahjuhüvitis 350 eurot. Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks üksnes kostja väited. Hageja väited jäeti tähelepanuta. Aluse mõõdud on 2,5×1. Alusel on sõrestik puude pakendamiseks. Aluse kõrgus on 1,9 m. Alus ei saanud seega olla 5 m 3. Kostja tunnistas ajalehes, et puid oli tegelikult vähem. Alus oli kaetud kilega, mille ääred langesid alla. Kile varjas puude puudujääki. Alusel oli puurida kõrgus üksnes 1,8 m. Puid oli alusel seega 4,5 m3. Puuhalgude pikkus oli 0,33 cm. Halud olid kolmes virnas. Puude laius oli seega 99 cm aluse kohta. Alus kuulus müüja tingimustel tagastamisele. See oli müüja lehel välja toodud. Kostja rikkus Euroopa Liidu seadusi seoses kauba tagastamisega. Hageja helistas kostjale täpselt 14-ndal päeval. Puude puudused ei ole Euroopa Liidu õiguse järgi tegelikult olulised.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Kohus arvestas mõlema poole väidetega. Kostja müüs hagejale puitu laotuna 5 m3 alustele. Hageja ei vaidle, et aluse laius ja pikkus oli vastavalt 1 ja 2,5 meetrit. Hageja väitis maakohtus, et aluse kõrgus on 2 meetrit. Hageja väidab apellatsioonkaebuses aga, et aluse kõrgus on 1,9 meetrit. Hageja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses, miks ta ei saanud maakohtus aluse madalamale kõrgusele tugineda. Hageja ei saa apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tugineda. Hageja väide, et aluse kõrgus on 1,9 m, on vastuolus ka hageja poolt maakohtus esitatud tõenditega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt tühistada osas, milles kohus jättis menetlusse võtmata hageja nõude kohustada kostjat eemaldama hageja territooriumilt müügilepingu esemeks olevad küttepuud koos alustega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning rahuldamata nõude 1100 euro saamiseks. Eelnevaga seoses tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saadab ringkonnakohus asja maakohule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja 350 euro suuruse kahjunõude. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub apellatsioonkaebuses hagi rahuldada ja kohustada kostjat eemaldama hageja territooriumilt küttepuud koos alustega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja küttepuude eest tasutud 1100 eurot ja kahjuhüvitis 350 eurot. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse seega tervikuna.
8.Asja lahendamisel TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses saab maakohus teha samas sättes loetletud menetluslikke lihtsustusi, mh loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist (TsMS § 405 lg 1 p 7). Samuti võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses TsMS § 444 lg 2 kohaselt piirduda otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski saab kohus ka lihtmenetluses TsMS § 435 lg 1 järgi otsuse langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 4
kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus eelmenetluse ülesanded, mh selgitamis- ja arutamiskohustuse (TsMS § 351 lg-d 1 ja 2, § 392 lg 1 p 3), olulises osas täitmata, samuti jättis kohus tuvastamata osad asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ning jagas tõendamiskoormuse osaliselt ebaõigesti. Need minetused võisid viia osaliselt hagi ebaõige rahuldamata jätmiseni.
9.Maakohus leidis kohtu ette toodud asjaolude põhjal ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et pooltevaheline leping on tarbijalemüügileping VÕS § 208 lg-te 1 ja 4 tähenduses – hagejale kui tarbijale müüs küttepuud kostja, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Samuti on maakohus asjakohaselt märkinud, et tarbijalemüügi puhul tuleb asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda VÕS §-st 217 1 ning selle paragrahvi lõike 2 punti 1 kohaselt loetakse asi muu hulgas lepingutingimustele vastavaks siis, kui selle kogus vastab kokkulepitud tingimustele.
10.Maakohus luges tuvastatuks, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgi ostis hageja kostjalt saetud ja lõhutud küttepuid laotuna kahele 5 m3-le alusele (müügileping sõlmiti vastavalt ajalehes avaldatud müügikuulutusele), küttepuud anti hagejale üle 2022. a augustis ning hageja on tasunud kostjale puude eest kokku 1100 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt pooled nende asjaolude üle ka ei vaidle. Maakohus leidis müügilepingut tõlgendades, et kuigi müügikuulutuse sõnastuse põhjal pakkus kostja müügiks küttepuid laotuna 5 m3 alustele, s.o mitte sõnaselgelt 5 m3 puid, võis hageja nii kuulutuse juures oleva foto põhjal (tl 8) kui ka küttepuude müümise tavalist praktikat arvestades mõistlikult eeldada, et ta saab kokkuleppe kohaselt küttepuid ühel alusel mahus 5 m3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle tõlgendusega. Ringkonnakohus ei tähelda asja materjalide pinnalt, et pooltel oleks vaidlus selle üle, et üks alus pidi kokkuleppe kohaselt mahutama 5 m 3 küttepuid.
11.Samuti on hageja väidete põhjal põhjendatud maakohtu järeldus, et 1100 euro tagastamist nõudes tugineb hageja õiguskaitsevahendina lepingust taganemisele (VÕS § 188) ning taganemisavalduse kostjale on hageja esitanud kohtumenetluse ajal (25. mai 2023. a menetlusdokumendis, tl 35 pöördel). Selleks, et taganemisavaldus tooks kaasa sellega soovitud õiguslikud tagajärjed, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed eeldused (taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus) kui ka formaalsed eeldused (eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigeaegselt taganemisavaldus).
12.Ostja võib tarbijalemüügilepingust asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu taganeda VÕS § 223 lg-s 1 sätestatud alustel, mh võib ostja lepingust taganeda, kui müüja ei ole asja asendamist või parandamist kohaselt lõpule viinud (VÕS § 223 lg 1 p 1) või kui ostja on esitanud müüja vastu täitmisnõude ning müüja on sellest keeldunud põhjusel, et asja ei ole võimalik ei parandada ega asendada või see põhjustaks talle ebamõistlikult suuri kulusid (VÕS § 223 lg 1 p 2).
13.Maakohus on jätnud hageja 1100 euro tagastamise nõude rahuldamata põhjusel, et hageja pole tõendanud oma väiteid ostetud küttepuude koguse lepingutingimustele mittevastavuse osas. Seetõttu ei ole kostja maakohtu hinnangul hageja väidetud viisil müügilepingut rikkunud ning lepingust taganemise üks vajalikest materiaalsetest eeldustest on järelikult täitmata.
1.Maakohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt analüüsinud küttepuude koguse vastavust poolte kokkuleppele ainult selles, kas kostja poolt hagejale tarnitud alused olid küttepuid lõpuni täis laotud või mitte. Maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid selle kohta, et temale 5
üle antud aluste kõrgus oli üksnes 1,9 meetrit, mitte kostja poolt lubatud 2 meetrit. Maakohus jättis aluse kõrguse (kui asjaolu) otsuses tuvastamata. Samas, kui ühe aluse põhja mõõdud olid 2,5 × 1 meetrit (mille üle ei ole pooled menetluses seni vaielnud), siis sai ühel alusel olla küttepuid 5 m3 ainult juhul, kui alus oli 2 meetrit kõrge (sõltumata sellest, kas alus on täielikult täis laotud). Juhul kui aluse kõrgus oli 1,9 meetrit, oli sellel puid kokkulepitust vähemalt 0,25 m3 võrra vähem, kahel alusel kokku järelikult vähemalt 0,5 m3 vähem. Seega on aluste kõrguse tuvastamine asja lahendamise seisukohalt oluline.
2.TsMS § 652 piirab uutele asjaoludele tuginemist apellatsioonimenetluses. Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel, st mõjuval põhjusel, mida tuleb kohtule põhjendada ja vajadusel põhistada (nt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 24). Samas ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et praeguses asjas väitis hageja maakohtus, et aluste kõrgus on 2 meetrit, ega tuginenud sellele, et kõrgus on 1,9 meetrit. Hageja on tuginenud nii 16. jaanuaril 2024 toimunud ärakuulamisel (tl 52) kui ka 3. aprilli 2024. a menetlusdokumendis (tl 58) mh sellele, et aluste raamid on 10 cm nõutavast madalamad.
3.VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja VÕS § 218 lg 2 kohaselt ka sellise asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. VÕS § 218 lg 22 järgi eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega piisab ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul ostjale (tarbijale) üldjuhul üksnes mittevastavuse tõendamisest. Seda, et asja üleandmisel mittevastavust ei esinenud, peab reeglina tõendama müüja. Eelmärgitust lähtudes peaks eelkõige kostja tõendama, et hagejale toodud küttepuude aluste mõõdud vastasid kokkulepitule (mahutades kumbki 5 m3 küttepuid) ning et alused olid täielikult täis laotud. Maakohus ei ole sellist tõendamiskoormise jaotust pooltega arutanud ega teinud kostjale ettepanekut oma vastuväidete tõendamiseks. Kostja poolt kohtule esitanud fotolt (tl 26 pöördel) ei ole võimalik teha järeldusi aluste mõõtude kohta. Ajalehe Postimees artikli juures olevad fotod (tl 27, 29) on tehtud kostja territooriumil seisvatest kütepuude alustest. Kostja ei ole väitnud, et nendelt fotodelt oleks näha hagejale tarnitud aluseid. Seda arvestades ei ole artikli juures olevad fotod tõendina asjakohased. Hageja 7. veebruari 2023. a menetlusdokumendile lisatud fotodelt nähtub, et vähemalt üks temale tarnitud puude aluste raamidest on vähem kui 2 meetrit kõrge. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 218 lg-st 22 tulenev eeldus võib olla mõnel juhul vastuolus asja või mittevastavuse olemusega, kuid praeguses menetluses selliseid asjaolusid aga seni esitatud ei ole. Kui kostja väidab, et hageja poolt välja toodud puudused on tekkinud hageja kui tarbija tegevuse või ilmselge välismõju tulemusel (pärast asja üleandmist tarbijale), peab kostja neid väiteid ringkonnakohtu arvates tõendama (TsMS § 230 lg 1). Kostjal kui küttepuid oma majandustegevuses müüval isikul oleks mõistlik puude ostjale üleandmisel nende kogus ja muud müügilepingu täitmise seisukohalt olulised asjaolud sellekohases aktis või muul taasesitamist võimaldaval viisil fikseerida. See võimaldaks tõenäoliselt vältida paljusid praegusega asjaga sarnaseid hilisemaid vaidlusi.
4.VÕS § 220 lg 1 teisest lausest tulenevalt peab tarbija tarbijalemüügi puhul teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Selle kohustuse rikkumise korral kaotab ostja (tarbija) VÕS § 220 lg 3 järgi õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine 6
on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, kas ja millal on hageja enne lepingust taganemist kostjale väidetavast mittevastavusest teatanud. Tõendamiskoormus puudustest õigeaegse teatamise osas on TsMS § 230 lg 1 järgi ostjal (hagejal). Hageja väidete kohaselt helistas ta kostjale korduvalt, mh puude koguse asjus, kuid tagajärjetult. Hageja on esitanud selle kohta ka kõneeristuse (tl 37). Maakohtu järelduste kohaselt on kõnede tegemine kostjale (kõige pikemalt 1 minut 56 sekundit) küll tõendatud, kuid teadmata on kõnede sisu (nt et kostja oleks tunnistanud rikkumist). Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 221 lg 1 p 2 kohaselt võib ostja mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt müüjale ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kostja poolt küttepuude tarnimiseks mõeldud aluste (raamide) puudulik kõrgus võib ringkonnakohtu hinnangul olla asjaolu, millest küttepuude müüja vähemalt peab teadlik olema.
14.Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul ise asja sisuliselt tervikuna lahendada, kuna maakohus on eelmärgitust nähtuvalt jätnud hageja taganemisavaldust puudutavalt mitmed eelmenetluse ülesanded täitmata. Mitmete ülalviidatud õigusnormide kohaldamisega seonduvaid asjaolusid ei ole maakohus pooltega arutanud. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (nt RKTKo 8.12.2021, 2-18-4181, p 19). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistab, tuleb maakohtul asi läbi vaadata ja lahendada käesolevas otsuses esitatud seisukohtadest lähtudes, mh teha otsuses viidatud eelmenetluse toimingud.
15.Seonduvalt kostja vastuväidetega lisab ringkonnakohus, et tarbijalemüügi puhul VÕS §-s 116 sätestatu ei kohaldu (VÕS § 223 lg 4) ning kehtib eeldus, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline (VÕS § 223 lg 5 teine lause). Samuti ei kohaldu VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud taganemise piirangud (VÕS § 223 lg 6).
16.Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel, et VÕS §-de 46 ja 49 normid põhinevad iseenesest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2011/83/EL. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus aga hageja ise küttepuude ostmiseks telefoni teel kostja poole. Järelikult ei sõlminud pooled lepingut (müügilepingut) väljaspool ettevõtja (kostja) äriruume VÕS § 46 tähenduses, nagu on õigesti järeldanud ka maakohus. Seega ei olnud hagejal VÕS §-st 49 tulenevat õigust taganeda müügilepingust põhjust avaldamata.
17.Maakohus keeldus menetlemast hageja taotlust kohustada kostjat eemaldama hageja territooriumilt müügilepingu esemeks olevad küttepuud koos alustega. Ringkonnakohtu hinnangul pidas maakohus seda ebaõigesti või vähemalt ennatlikult hageja nõudeks TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses (millelt hagejal tuleks mh tasuda ka riigilõivu). Ringkonnakohtu hinnangul võib tegu olla hageja taotlusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Juhul kui asjas leiab tuvastamist, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda, peab hageja VÕS § 223 lg 7 järgi saadud küttepuud kostjale viimase kulul tagastama. Sama sätte järgi muutub ka hageja ostuhinna tagasisaamise nõue sissenõutavaks alles alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Seega võib vajada puude äraviimisega seonduv kohtuotsuse selguse ja täidetavuse seisukohalt täpsustamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja esitatud taotluse eesmärki selgitada. Täpsustamist võib vajada ka taotlus sisu (küttepuude äraviimise aeg; aadress, kus puud hetkel asuvad jms). 7
18.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 350 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Maakohus leidis kokkuvõttes, et hageja ei ole tõendanud kostja väidetava lepingurikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimist. Kõnealuse nõude rahuldamata jätmise osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus järgib vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes oli eelkõige hagejal kohustus tõendada enda kahjunõudega seotud asjaolusid. Maakohus on seda hagejale menetluses ka korduvalt selgitanud. Maakohtul ei olnud kohustust asuda hagi lahendamisel tõendeid omal algatusel koguma.
19.Ringkonnakohus märgib, et eelkõige hagihinda ja vaidlusalust puude kogust (maksimaalselt ca 1 m3) arvestades oleks pooltel mõistlik, mh majanduslikult otstarbekas, lahendada vaidlus kompromissiga, mille alusel kostja hüvitab hagejale osaliselt või täielikult hagis väidetud puuduva küttepuude koguse väärtuse ja hageja omakorda loobub juba tarnitud puude äraviimise taotlusest. Kokkuleppeliselt on võimalik vaidlus lahendada ka selliselt, et kostja tarnib hagejale puuduoleva koguse küttepuid, kui see on kostjal võimalik.
20.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.