Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Angelina Abol 6. märts 2025, Rakvere 2-23-635 A. L. hagi Osaühingu Uhtna Puit vastu võlgnevuse ja kahju nõudes Tsiviilasja hind 1450 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: A. L. (IK XXX, elukoht XXX) esindajad: Kostja: Osaühing Uhtna Puit (RK 11290656, asukoht Jõeääre 7, Uhtna alevik, Rakvere vald 44202, Lääne-Viru maakond); lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson (e-post XXX) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A. L. taotlus välja nõuda Osaühingult Uhtna Puit tema sissetulevate telefonikõnede väljavõte august 2022 kohta.
2.Jätta menetlusse võtmata A. L. nõue Osaühingu Uhtna Puit kohustamiseks hageja territooriumilt müügilepingust taganemisega seonduvalt müügilepingu esemeks olevate küttepuude koos alustega eemaldamiseks.
3.Jätta rahuldamata A. L. nõuded Osaühingu Uhtna Puit vastu müügilepingust taganemisega seotud võlgnevuse 1 100 eurot ja kahju 350 eurot nõudes.
4.Jätta menetluskulud A. L. kanda.
5.Määrata TsMS § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva 1 (8)
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõue
1.A. L. (hageja) esitas Viru Maakohtule (16.01.2024 ärakuulamisel täpsustatud haginõudena) hagi Osaühingu Uhtna Puit (kostja) vastu lepingust taganemisest tulenevalt võlgnevuse 1100 eurot ja kahju 350 eurot nõudes. Hageja esitatu põhjal sõlmis hageja telefoni teel ajalehes „Kuulutaja“ avaldatud kostja kuulutuse põhjal suulise lepingu küttepuude ostmiseks. Müügikuulutuse sisuks oli: „Saetudlõhutud küttepuud laotuna 5 m3 alustele. Kõik puuliigid eraldi. Telli riida puud koju. Tel XXX“. Küttepuude 1 m3 hinnaks oli 110 eurot. Hageja tellis 10 m3, s.o kaks alusetäit. Küttepuud toimetati kohale 12.08.2022. Raha tasumisel tšeki küsimisel (esitamiseks vallale hüvitise saamiseks) autojuht ütles, et saab selle puude omanikult. Hageja avastas järgmisel päeval puid kuuri laduma hakates, et igal alusel on 4,5 m3 puid, s.o kokku 1 m3 puid vähem. Alused olid vajalikust suurusest väiksemad 10 cm kõrguselt ja küttepuid oli samuti aluse kõrgusest vähem ladustatud 10 cm võrra, kokku 20 cm. Küttepuude kogus oli 0,5 m 3 vähem kummalgi alusel. Peale puuduste avastamist hageja helistas koheselt kostja esindajale M. V. puudujäägi ja tšeki kohta, viimane kõne oli 26.08.2022, kuid sai ainult lubadusi kohaletulemiseks. Hageja kutsus kohale politsei esindaja, kellega mõõtis küttepuude koguse, sai tehtud telefoniga pilt küttepuudest ning kellelt hageja sai puudemüüja nime ja kontaktid, kuid kes ei kutsunud puude omanikku kohale. Internetist leitud vana kuulutuse järgi võtab puudemüüja pretensioone vastu 14 päeva peale ostu-müügi tehingut, mida hageja ka tegi, kuid tulutult. Hageja leiab viitega Euroopa Liidu tarbija õigustele (garantiid ja kauba tagastamine), et tal oli õigus pretensiooni esitamiseks 14-päevase tagastamise tähtajaga põhjendusi esitamata ning garantiiaeg on 2 aastat tagastamiseks, millist nõuet kostja rikkus. Hageja pöördus Kuuuurija poole, kes andis tema tellimuse üle ajalehele Elu24, kelle artikkel kostja tegevuse kohta ilmus 01.10.2022. Hageja nõuab kostja augustikuu 2022 telefonikõnede (sissetulnud) väljatrükke. Hageja leiab, et kostja saadetud küttepuude alused kuuluvad tagastamisele, kuna need ei vasta ajalehes esitatud nõuetele ning kostjal tuleb tagastada küttepuude eest saadud 1100 eurot. Hagejal on tekkinud moraalne ja majanduslik kahju 350 eurot. Kahjusumma moodustab 50 eurot fotode tegemise eest ja suurenenud ravimikulud, kuna suure stressi tõttu tõusis hagejal vererõhk ning kui enne kulus ravimitele 5-10 eurot, praegu iga kuu 15-20 eurot ja rohkemgi. Kostja vastuväited
2.Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja kinnitab, et hageja tellis kostjalt küttepuid ning eelduslikult ajalehekuulutuses ilmunud kuulutuse alusel ja kostja telefoninumbril XXX. Tellimine toimus 2022 augustis. Tellimuse täitmiseks toimetati kohale alustel riita laotud puud. Lisatud fotolt nähtub, et alused on lõpuni puid täis laotud. Mingeid pretensioone ei esitatud. Hageja poolt 07.02.2023 esitatud fotode põhjal puudub vaidlus, et üks alus on 5 m 3 (2,5 X 2 X 1) ja et hagejale on toimetatud kaks alust mahutavusega 5 m 3. Hageja väitel ei olevat alused lõpuni, s.o 2 meetri kõrguseni täis laotud. Hageja esitatud foto järgi on sellel puid ca 1,8 meetrit, s.o aluse ülemise osa alumise lauani. Kostja leiab, et kui see nii olnuks, oleks see koheselt olnud märgatav. Samuti on praktikas sellise pooliku aluse transportimine väga problemaatiline, kuivõrd lõpuni täisladumata alustelt võivad puud hakata välja pudenema ja transporditeenuse pakkujad ei soovi selliseid aluseid transportida. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et alused oleksid olnud lõpuni ladumata. Esitatud fotod on neilt nähtuvalt tehtud 03.02.2023 ehk ca pool aastat hiljem. Puude riida pealt eemaldamine võtab vaid loetud minutid. Kui puud on pretensioonideta vastu võetud, siis on hilisemalt sisuliselt võimatu 2 (8)
tõendada, kes need puud sealt ära on võtnud. Nii nagu saadud sularaha tuleb viivitamatult kontrollida, tulnuks seda teha ka saabunud puude osas. Antud juhul saabusid puud konkreetse mõõduga alustel. Kostja juhatuse liige selgitas ka ajakirjanikule, et just vaidluste vältimiseks müübki äriühing puid riidas 5 m3 aluse peal, et kohe kohapeal vastu võttes võiks tellija veenduda, et puid on kokku lepitud kogus. Kostja leiab, et lepingust taganemiseks ei ole täidetud selle materiaalsed ega formaalsed eeldused. Kostja ei ole lepingut rikkunud, selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Kuna pole rikkumist, ei saa olla ka olulist rikkumist. Vaieldav on ka see, kas hageja, kelle ettekujutusel on kostja lepingurikkumises, on kostjale andnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja – tõendid selles osas puuduvad. Lisaks oleks lepingust taganemine hilinenud, kuna ei ole tehtud mõistliku aja jooksul (VÕS § 118 lg 1). Hageja sai küttepuud kätte 2022 augustis, aga esmakordselt alles 05.05.2023 vastuses kohtule palub hageja kohtul kohustada kostjat küttepuude äraviimiseks tema territooriumilt ja hagejale küttepuude eest saadud 1100 eurot tagastamist. Aasta ja üheksa kuud on ilmselgelt ebamõistlik aeg. Isegi kui õiged oleks hageja väited, et ta on varasemalt nõudnud kostjalt olukorra lahendamist, siis needki kõnelused (mida kostja esindaja küll otseselt ei mäleta), jäid vahetult puude tarnimise järgsesse aega. Seega on taganemistahet avaldatud hilinenult. Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitist 350 eurot, mis on hageja väidete põhjal tekkinud muuhulgas seoses kulutustega pildistamisele ja ravimitele (varaline kahju) ja seoses tervise halvenemisega (mittevaraline kahju). Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väidetava kahju kohta. Isegi juhul, kui väited oleksid tõendatud ja vererõhu tõusmise fakt seeläbi võrrelduna varasemaga selge, siis põhjuslik seos väidetavate etteheidetega kostjale on ikkagi tõendamata. Kostjaga sõlmitud lepingu eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest, samuti ei tulene kohustuse rikkumise asjaoludest, et kostja sai aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
4.A. L. (hageja) on menetluses esitanud (25.05.2023 menetlusdokumendis) nõude, et Osaühing Uhtna Puit (kostja) viiks tema toodud küttepuud hageja territooriumilt ära ja tagastaks 1100 eurot, kuna küttepuud ei vasta väljakuulutatud nõuetele. Samuti on hageja 16.01.2024 ärakuulamisel ja hilisemates menetlusdokumentides esitanud nõudena küttepuude alustel tagastamise. Kohus saab aru, et hageja nõue küttepuude äraviimiseks on ühelt poolt esitatud kostjale esitatava taganemise avalduse nõudena ning selle raames, samas saab küttepuude äraviimise nõuet käsitleda ka iseseisva haginõudena. Kuivõrd kohus ei ole menetluses selle nõude kohta eraldi seisukohta võtnud, kohus menetleb üksnes rahalisi nõudeid kogusummas 1450 eurot, on asja õigeks lahendamiseks vajalik käesolevas lahendis lahendada selgelt ka hageja kohustamisnõue. Kohus leiab, et hageja nõue lepingust taganemise tulemusena kostja kohustamiseks puuriitade hageja territooriumilt äraviimiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, s.o hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 esimese ja teise aluse kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut (VÕS § 189 lg 1 esimene ja teine lause). Tarbijalemüügi 3 (8)
kohta kehtestatud erinormi kohaselt tarbija tagastab müüjale asja müüja kulul ning tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest (VÕS § 223 lg 7). Seega tulenevad juba seadusest vahetult üleantu ja vastusoorituse tagastamise tingimused, sh hagejal võimalus ostetud küttepuude tagastamiseks müüja kulul, ilma vajaduseta eraldi teda nende äraviimiseks kohustada. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kuivõrd kohus ei ole hagejalt antud nõudelt (mittevaraline, hagihind eelduslikult 3500 eurot, kui kohus ei määra teisiti) riigilõivu küsinud ja hageja ei ole seda ka tasunud, puudub hagejale tagastamisele kuuluv riigilõiv.
5.Hageja on menetluses (25.05.2023, 03.04.2024) avaldanud, et nõuab kostjalt nende telefoni sissetulevate kõnede nimistut hageja tehtud kõnede võrdlemiseks. Kohtu hinnangul on esitatud nõue käsitatav tõendi kogumise taotlusena TsMS § 236 lg 2 alusel. Kostja ei ole 10.05.2024 vastuses hageja nõude kohta seisukohta esitanud. TsMS § 238 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus leiab, et hageja taotlus tõendi kogumiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja on juba kohtule esitanud tema enda tehtud kõnede väljavõtte, millest nähtub nii kõne tegemise aeg kui telefoninumber, seega puudub vajadus kõnede tegemise fakti kinnitamiseks täiendavate tõendite kogumine. Samuti ei ole kohtule esitatu põhjal hageja poolt kostjale kõnede tegemine vaidluse all. Eelnevalt tulenevalt kohus jätab hageja taotluse kostjalt telefonikõnede väljavõtte nõudmiseks rahuldamata.
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte selgituste ja esitatud tõenditega, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
7.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja rahalise nõude hagihind on 1450 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel loobuda kohtuistungist (TsMS § 405 lg 1 p 7). Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3 teine lause). Kohus on enne hagi menetlusse võtmist hageja suuliselt ära kuulanud, kostja teatas, et ei soovi enda ärakuulamist suuliselt, samuti on pooled saanud kohtule esitada kirjalikult oma seisukohad.
8.Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus ning hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul (TsMS § 4 lg 3 teine lause). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). 4 (8)
9.Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid suulise müügilepingu hagejale küttepuude müümiseks vastavalt ajalehes avaldatud müügikuulutusele, s.o saetud-lõhutud küttepuud laotuna 5 m3 alustele; - hageja ostis kostjalt küttepuid kahel 5 m3-l alusel; - küttepuud on hagejale üle antud augustis 2022 ja hageja tasus puude eest kokku 1100 eurot. Kohtu hinnangul puudub ka vaidlus selles, et hageja on lepingu sõlminud tarbijana VÕS § 6 tähenduses, s.o füüsilise isikuna, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
10.Pooled vaidlevad selles, kas kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud ja hageja on lepingust õiguspäraselt taganenud, samuti kas hagejal on tekkinud kahju, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kohus käsitleb järgnevalt esiteks lepingust taganemisega seonduvat, seejärel kahju hüvitamise nõuet.
11.Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Pooltevahelise tehingu näol oli tegemist tarbijalemüügiga, s.o asja müügiga müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 208). Nimetatud asjaolu omab käesoleval juhul tähendust põhjusel, et seadus näeb selliste lepingute puhul ette mitmeid erisusi tarbija kui tehingu nõrgema poole huvide tagamiseks. Tarbijalemüügi puhul tuleb asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tugineda VÕS §-s 2171 toodud tingimustele. Viidatud paragahvi lõike 1 kohaselt peab asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 2171 lg 2 kohaselt loetakse asi muu hulgas lepingutingimustele vastavaks, kui see vastab kõigile siin esitatud tingimustele, mh kogus vastab kokkulepitud tingimustele (p 1). Kohus selgitab siinkohal, et VÕS § 2171 lg 2 p-i 3 järgi peab asja lepingutingimustele vastavaks lugemiseks olema üle antud ka juhised. Kuivõrd hagis viidatud tšeki (müügihinna tasumise kohta) näol ei ole tegemist (asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks vajaliku) juhendiga, ei ole tšeki esitamata jätmine käsitatav asja lepingutingimustele mittevastavusena VÕS § 2171 lg 2 järgi ja seega ka müüjapoolse müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisena. Hageja väitel on kostja toonud talle küttepuid kokkulepitust väiksemas koguses, kummalgi alusel oli 4,5 m3 küttepuid kuulutuses märgitud 5 m3 asemel. Müügikuulutuse sõnastuse põhjal pakuti müügiks küttepuid laotuna 5 m 3 alustele, s.o mitte sõnaselgelt, et koguses 5 m3 puid. Kohus leiab siiski, et nii kuulutuse juures oleva foto põhjal (dtl 9) kui küttepuude müümise tavalist praktikat arvestades võis hageja mõistlikult eeldada, et ta saab kokkuleppe kohaselt küttepuid mahus 5 m 3. Poolte vahel puudub ka vaidlus selle asjaolu üle. Hageja tugineb oma nõudes õiguskaitsevahendina lepingust taganemisele, mis hageja esitatu põhjal ei ole toimunud varem kui alles kohtumenetluse kestel (25.05.2023 menetlusdokumendis) avalduse esitamisega teisele poolele. Poole lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise sisulised ehk materiaalsed eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine, kui ka formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal 5 (8)
taganemisavaldus. Kohus selgitab, et müügilepingu esemeks oleva asja lepingutingimustele mittevastavuse korral saab ostja kasutada müüja vastu seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui müüja vastutab lepingu rikkumise eest. Müüja vastu nõuet esitada sooviv ostja peab seega esmalt tõendama lepingu rikkumise. Müüja vastutust hinnatakse VÕS § 218 lg-s 1 sisalduva erinormi alusel. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus selgitab, et asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku hetkeks loetakse üldjuhul (s.o eelkõige teistsuguse kokkuleppe puudumisel) müüdud asja ostjale üleandmise hetke, mis hageja selgituse põhjal toimus 12.08.2022. Tarbijalemüügi puhul seejuures eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 22). Asjal esimese aasta jooksul ilmnenud puuduste korral müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija peab seega tõendama üksnes VÕS §-s 2171 väljatoodud tunnustele vastava puuduse olemasolu asjal. Käesoleval juhul peab hageja seega tõendama, et küttepuude kogus ei vastanud lepingutingimustele. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja poolt hagejale tarnitud küttepuid oli kokkulepitust vähem. Kohus nõustub kostjaga selles, et tulenevalt etteheidetava puuduse olemusest (s.o kauba kogus) ei saa 03.02.2023, s.o pool aastat hiljem tehtud fotodega (dtl 10-14) lugeda tõendatuks asjaolu, et juba küttepuude üleandmise hetkel 12.08.2022 (hageja viidatud Postimehe 01.10.2022 artiklis kostja juhatuse liikme antud selgituse järgi juba 10.08.2022) oli puid alusel samavõrra vähem, nagu fotodelt nähtub. Kuivõrd küttepuid on võimalik aluselt lihtsalt eemaldada, ei saa mõne aja möödumisel pärast puude vastuvõtmist tehtud fotode ja mõõtmiste pinnalt tõsikindlalt väita, et kostja on lepingut rikkudes tarninudki väiksema koguse puid. Kostja on omalt poolt kohtule esitanud fotod hagejale puude toimetamisest (dtl 31) selle tõendamiseks, et alused olid lõpuni puid täis laotud. Samuti nähtub eelviidatud Postimehe artiklis esitatud fotodelt (dtl 32, 36), et platsil olevad küttepuude alused on tihedalt halgusid täis laotud. Kohtu hinnangul kostja selgitused selle kohta, et juba küttepuude alustel vedamiseks on vajalik, et need oleksid täielikult täis laotud, on veenvad ja asjakohased. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kuigi hagejal tarbijana ei ole seadusest tulenevalt kohustust ostetud asi viivitamatult üle vaadata, siis antud juhul olukorras, kus kauba ostmisel on oluliseks tingimuseks ka kogus, oleks see olnud mõistlik ja põhjendatud järgnevate vaidluste vältimiseks, mil on juba keeruline või lausa võimatu tagantjärele tõendada üleantud kauba kogust. Kohtule esitatu põhjal viibis hageja puude üleandmise juures, seega oli tal võimalus juba küttepuude üleandmisel ja vedaja juuresolekul fikseerida saadud kogus, tegemist ei olnud ka varjatud või raskesti tuvastatava puudusega. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et ta esitaski oma pretensioonid kohe kauba vastuvõtmisel. Siinkohal kohus selgitab hagejale (vastuseks hageja lõplikus seisukohas esitatule), et tarbija õigus lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul kehtib vaid väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute korral (vt VÕS § 49 lg 1), nt levinud viisina finants- või kindlustusteenuste lepingute sõlmimise pakkumiste tegemisel ostukeskustes. Antud juhul ei sõlminud pooled väljaspool äriruume sõlmitavat lepingut VÕS § 46 tähenduses. Kohus leiab, et hageja esitatud kõnede väljavõte kostja müügikuulutustel märgitud telefoninumbritel XXX ja XXX (dtl 49, 51) perioodil 10.08-26.08.2022 tõendab küll hageja 6 (8)
poolt kõnede (kõige pikemalt 1 minut 56 sekundit) tegemist kostjale, kuid mitte nende kõnede sisu (mh näiteks et kostja oleks tunnistanud rikkumist), samuti isegi mitte kaudselt kostjale etteheidetavat lepingu rikkumist. Kohus märgib, et kõnede toimumisele ei ole kostja hagivastuses ka otseselt vastu vaielnud, märkides samas, et ei mäleta neid otseselt. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja poolt müügilepingu rikkumist ja et asi ei vasta lepingutingimustele kokkulepitud koguse osas, siis ei ole täidetud ostja poolt õiguskaitsevahendi – lepingust taganemine - materiaalne ehk sisuline eeldus. Kuivõrd lepingust taganemise kehtivus eeldab nii materiaalse kui formaalse eelduse täidetust, ei hinda kohus järgnevalt, kas formaalse eelduse täitmiseks oli taganemise avaldus tehtud ka õigeaegselt. Kohus märgib, et kostja poolt lepingu rikkumise tõendamiseks ei piisa vaid hageja hinnangust olukorrale ega tema selgitustest väidetava rikkumise tuvastamise või kaebustega erinevate isikute või asutuste poole pöördumise asjaolude kohta. Kohus ei saa ilma asjakohaste tõenditeta ja nende koostoimes anda hageja selgitustele enam kaalu kui vastaspoole vastupidistele selgitustele ja väidetele. Kohus jätab seega hageja nõude lepingust taganemise tagasitäitmisena võlgnevuse 1100 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata, kuna taganemise avaldus ei ole kehtiv.
12.Hageja taotleb kostjalt talle seoses fotograafi teenuse tellimisega tekkinud kulu (50 eurot) ja käesoleva vaidluse tõttu (kostja poolt pretensioonide mittetäitmisega tekitatud) halvenenud tervise tõttu suurenenud ravimitekulu hüvitamist, kahjuhüvitisena kogusummas 350 euro. Kohus on hagejale menetluses selgitanud, et hagejal tuleb selgitada ja põhjendada, kuidas on konkreetne kahju seotud just kostja tegevusega (põhjuslik seos) ning teinud hagejale ettepaneku esitada hagiavalduse juurde ka tõendid kahjunõude olemasolu kohta (13.03.2024 kohtunõue). Kohus selgitas ka, et kui hageja ei suuda oma väiteid ära tõendada ja kostja vaidleb neile vastu, siis jääb hagi rahuldamata (16.01.2024 ärakuulamine). Samuti kui poolel pole endal võimalik tõendit kätte saada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist (§ 236 lg 2), aga kohus ei saa seda teha omal algatusel (22.04.2024 määrus). Kostja vaidles vastuses hagile kahjunõudele vastu ja tõi välja, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava kahju tekkimise ega selle põhjusliku seose kohta etteheidetega kostjale. Hageja ei ole seejärel ka järgnevale vastusele lisanud tõendeid oma kahjunõude olemasolu ja kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise kinnitamiseks. Kohus leiab, et kostja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu selgitusele, mille kohaselt tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist, mille eest peaks kostja vastutama. Kohus jätab seega ka hageja kahjuhüvitise nõude 350 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad poolte menetluskulude hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude 7 (8)
rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2025 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata A. L. nõude kohustada Osaühingut Uhtna Puit eemaldama A. L. territooriumilt müügilepingu esemeks olevad küttepuud koos alustega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning rahuldamata A. L. nõude 1100 euro saamiseks, eelnevaga seoses tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas samale maakohule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Jätta Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata A. L. nõude 350 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks.