Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-3860
Tsiviilasi
V A hagi K Ne vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 3780 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V A (isikukood xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Parda 8, Tallinn 10151, epost [email protected]); Kostja: K N (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Meeli Rondel (Advokaadibüroo HETA, Ülemiste Ärimaja, Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tähelepanuta hageja 28.12.2020 seisukohad ning seisukohtadele lisatud tõendid (toimiku lk 117-135).
2.Hagi rahuldada ja mõista kostjalt K Nelt (isikukood xxx) hageja V A (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 (kakssada) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise sellelt hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 997 eurot ja viivise menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja kohta neli laimavat kommentaari. Kostja õigusvastane tegevus oli järjepidev ja intensiivne. Kostja avaldas 29. augustil 2019 kell 19:55:08 Delfi Ärilehes asuva artikli „K nõunik süüdistab EASist lahkuvat juhti „majasiseste kuritegude kinnimätsimises““1 kommenteerimise alal kommentaari: „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega...“
3.Kostja avaldas 30. augustil 2019 kell 18.18.55 Delfi Ärilehes asuva artikli „EAS sai ringkonnakohtus K nõuniku üle võidu“ kommenteerimise alal kommentaari: „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha onniisama tulnud“. Kostja avaldas
15.oktoobril 2019 kell 07.37.50 Delfi Ärilehes asuva artikli „V A selgitab ametist lahkumist: lootsin, et K lööb oma asutuses korra majja. Seni ei kippu ega kõppu“ juures kommentaari: „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“. Kostja avaldas 15. oktoobril 2019 kell 14.47.19 Delfi Ekspressi lehel asuva artikli „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ juures kommentaari: „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...“.
4.Kommentaaridega kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamises. Kostja väitis, et hagejal on enesereklaami vajadus; hageja võiks oma pooleliolevate kohtuasjadega tegeleda; keegi ei tea hageja tehtud töödest midagi ning hageja on reetur. Kostja on kommentaarides läbivalt viidanud, et hageja ei oska ega taha reaalselt tööd teha ning on siiamaani ilma tööd tegemata palka saanud. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust.
5.Hagejal õnnestus eeltõendamismenetluses tuvastada, et postitus ja kommentaarid kirjutati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. Järelikult tuleb lugeda, et kostja on laimava teksti autor. Hageja edastas kostjale 31. detsembril 2019 nõudekirja kahju hüvitamiseks, andes kostjale vastamiseks kümne päeva pikkuse tähtaja. Kostja vastas nõudekirjale, kuid keeldus kohtueelsest kokkuleppest.
6.Hageja tõi välja need kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud, millel baseerub hageja mittevaralise kahju nõue. Kostja avaldas väärtushinnangu, nagu oleks hagejal vajadus ennast reklaamida. Kostja avaldatud väärtushinnang on ebaadekvaatne, kuna hagejal ei ole enda reklaamimise vajadust. Hageja on pika kogemusega suhtekorraldaja ning tal ei ole vaja ennast ega oma ettevõtet reklaamida. Hageja tehtud töö on piisav reklaam. Kostja ei ole tõendanud ega saagi tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust, kuna tegemist on väärtushinnanguga. Ei esine faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid sellist hinnangut anda, mistõttu on väärtushinnang ebakohane. Kostja eesmärk oli hagejat kahjustada. Eesti Keele Instituudi välja töötatud
Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud väärtushinnang endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Järelikult oli hinnang au teotav.
7.Kostja avaldatud väärtushinnang oli hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi). Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Laimuga tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi. Hageja on avalikkuse ees tuntud isik. Kostja avaldatud au teotavat teavet tuleb analüüsida hageja suhtes toimunud kajastuse kontekstis. Kostja avaldatud ebakohane väärtushinnang on pannud ohtu hageja ametialased väljavaated ning võimaluse töötada soovitud valdkonnas. Kostja avaldatud laim ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele või inimeste informeerimisele, vaid see on hageja isiku suhtes halvustav. Selle eesmärgiks on lõpetada hageja väljavaated tulevikus sarnastel kõrget ametialast usaldusväärsust nõudvatel positsioonidel töötamiseks. Hageja kannatas ka ettevõtjana. Mitmed hageja suhtekorraldusbüroo koostööpartnerid on kostja avaldatud laimu tõttu loobunud lepingulistest suhetest hageja ettevõttega.
8.Väärtushinnangus „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ avaldas kostja hinnangu nagu sõimaks hageja alusetult K Kt, olles ise samuti milleski süüdi. Kostja avaldatud väärtushinnang oli ebaadekvaatne, kuna hageja ei ole milleski süüdi. Hageja on pika kogemusega suhtekorraldaja ning avalikkuses aktiivne korruptsiooni vastu sõnavõtja. Kostja ei ole tõendanud ega saagi tõendada avaldatud andmete tõele vastavust, kuna tegemist on väärtushinnanguga. Ei esine selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaksid kostjale aluse või õiguse hageja kohta hinnangut anda. Kostja on avaldanud ebakohase väärtushinnangu, mille eesmärgiks oli hageja kahjustamine.
9.Väärtushinnang oli hageja au teotav. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet talle omistatud tegevuse tõttu, mida tegelikkuses aset leidnud ei ole. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Laimuga tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi. Kostja väärtushinnang on seadnud ohtu hageja ametialased tulevikuväljavaated. Eesti Keele Instituudi välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud väärtushinnang endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Kostja avaldatud väärtushinnang, nagu oleksid hageja ja K K ühesugused, on ebakohane.
10.Kostja avaldas väärtushinnangu, et keegi ei tea midagi hageja tehtud töödest. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kursis hageja töödega, ei tähenda, et keegi ei tea hageja tehtud töödest midagi. Hageja on pikaajaline ettevõtja suhtekorralduse alal ja tema ettevõttel on palju rahvusvahelisi ja kodumaiseid koostööpartnereid ning kliente, kellega töö laabub sujuvalt. Hagejal ei ole vajadust igast töövõidust avalikkust teavitada. Kostja ei ole tõendanud ega saagi tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Tegu on ebakohase väärtushinnanguga. Kostja eesmärk oli hagejat kahjustada. Väärtushinnang oli hageja au teotav.
11.Hageja on avalikkuse ees tuntud isik. Kostja avaldatud ebakohane väärtushinnang on pannud ohtu hageja ametialased väljavaated. Tugevalt kannatas hageja tõsiseltvõetavus ettevõtjana. Mitmed hageja suhtekorraldusbüroo koostööpartnerid on kostja avaldatud laimu tõttu loobunud lepingulistest suhetest hageja ettevõttega. Eesti Keele Instituudi Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni.
12.Kostja avaldas väärtushinnangu, mille järgi peaks hageja tegelema oma pooleliolevate kohtuasjadega. Kommentaar on halvustav ja selles on avaldatud, et kohtus oma õiguste kaitsmine on häbiväärne ja ebasünnis. Isikul on õigus kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldasid sellise hinnangu avaldamist. Tegu on ebakohase ja hageja au teotava hinnanguga. Eesti Keele Instituudi välja töötatud
Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud väärtushinnang endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni.
13.Kostja avaldas väärtushinnangu, nagu oleks hageja lootnud jätkata soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist. Kostja avaldatud väärtushinnang on ebaadekvaatne, kuna hageja ei ole kunagi lootnud pelgalt istumise eest raha saada. Hageja on pika kogemusega ettevõtja ning teab väga hästi, et mitte millegi tegemise eest raha ei saa. Kostja puudub teadmine, millised olid hageja tööülesanded nõunikuna. Avaldatud väärtushinnang on ebakohane ja au teotav. Eesti Keele Instituudi Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud väärtushinnang endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni.
14.Lisaks avaldas kostja ebaõigeid faktiväiteid. Kostja avaldas faktiväite, et hageja on „tibin“, kes pole harjunud töötama ja kellele raha on niisama tulnud. Hageja ei ole „tibin“ ja ta ei ole niisama raha saanud. Hageja on edukas ettevõtja. Vastupidist ei ole kostja tõendanud ja kostja avaldatud faktiväide tuleb lugeda ebaõigeks. Kostja jättis avalikkusele mulje, et talle on teada asjaolud, millest lähtuvalt ei ole hageja tööd teinud. Kostja ebaõige väide võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Tegu oli au teotava faktiväitega.
15.Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „tibin“ kas vihmatibade tasase langemise heli või väikelaste kergete sammudega liikumisviisi. Eesti Esimese Slängi Sõnaraamatu andmetel tähendab „tibin“ blondi, õhuliste ajudega noort ja ilusat neidu. Kostja kasutas sõna „tibin“ blondi neiu tähenduses. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi kostja avaldatud faktiväitest mulje, nagu oleks hageja lihtsalt rumal blondiin. Eesti Keele Instituudi Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Avaldatud faktiväide on hageja au teotav.
16.Kostja avaldas faktiväide, nagu oleks hageja reetur, kellest tulebki lahti saada. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige. Hageja ei ole reetur. Hageja on edukas ettevõtja, kes pakub teenust välismaistele ja kodumaistele äriühingutele. Välismaiste ettevõtetega koostöö tegemine või teenuse osutamine ei tähenda, et hageja on reetur. Tegu on ebaõige faktiväitega, mis on hageja au teotav.
17.Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab sõna „reetur“ kedagi või midagi reetvat isikut, reetjat. Kostja jättis avalikkusele mulje, et hageja on äraandja. Eesti Keele Instituudi välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni.
18.Kostja avaldas faktiväite, et hageja on saanud sule sappa. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja lahkus ametist omal soovil. Kostja ei ole ebaõiget faktiväidet tõendanud. Kostja ei kontrollinud andmeid enne nende avaldamist. Inimene vallandatakse, kui ta ei tule oma tööülesannete täimisega toime. Kostja avaldatud ebaõige väide võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt, justkui ei oleks hageja oma tööga hakkama saanud. Tegemist on hageja au teotava faktiväitega. Väljend „sulge sappa saama“ tähendab vallandamist, töölt lahti laskmist. Keskmisele lugejale jääb mulje, et hageja vallandati töölt. Eesti Keele Instituudi Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni.
19.Kostja avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jääb kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks ebakompetentne, laisk ning ahne inimene. Kostja avaldatu
tõttu on hageja mainet kahjustatud. Hageja laimamine oli alusetu ja ulatuslik. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus televisioonis üles astunud inimene, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki.
20.Kõige ilmekamalt avaldub kostja ja teiste laimajate tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises. Kui sisestada hageja nimi Interneti otsingumootorisse, siis praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat, au teotavat. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes. Kostjalt tuleb välja mõista rahaline hüvitis.
21.Hüvitise suuruse hindamisel tuleb arvestada, et kostja ei teinud mõistlikke pingutusi tõe välja selgitamiseks: ta ei pöördunud hageja poole ega uurinud teemat ise. Faktide kontrollimata jätmine tekitas hagejale kahju. Hüvitis peab väljendama ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole. Mittevaralise kahju hüvitise suurust hageja tõendada ei saa. Kuna kostja avaldas andmeid Internetis ehk Delfi portaalis, mis on üks populaarsemaid uudisteportaale, tuleb lugeda, et kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Kohtud on juba aastaid välja mõistnud hüvitisi, mis ei ole andnud loodetud tulemust. Laimajad jätkavad ebaõigete andmete avaldamist ja mõnitamist. Hageja pidas õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.
22.Lisaks tõi hageja välja, et hagiavalduse koostamiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus esindajal 4 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis. Hageja lepingulise esindaja kulud olid 672 eurot koos käibemaksuga.
23.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väidab, et hageja vallandati, kuid see väide ei ole hagi alust arvestades asjakohane ega vasta tõele, sest hageja tööleping lõppes poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Kostja avaldas, et hageja sai „sule sappa“ ehk ta vallandati. Kostja kasutatud väljend viitab, et hageja tegi midagi niivõrd valesti, et ta vääris vallandamist. Tavaliselt lõpevad vallandamisega joobes töökohal viibimised, vargused, ekstreemsed juhtumid tööandja usalduse kaotuses töötaja vastu või tööülesannetega pikema aja jooksul toime tulemata jätmine. Kostja avaldatust jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, nagu oleks hageja teinud just midagi sellist.
24.Kostja ei ole esitanud oma faktiväiteid tõendavaid tõendeid. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja kommentaarid kokku nelja erineva artikli juures, mis kõik olid avaldatud Delfi uudiseportaali kommentaariumis. Delfi on Eesti üks juhtivaid ning loetavamaid väljaandeid ning neil neljal uudisel on sadu kommentaare ning Facebookis jagamisi. Järelikult tuleb lähtuda eeldusest, et kostja avaldatud laim on jõudnud üldsuseni ning sellega on saanud tutvuda kogu Eesti rahvas. Kostja avaldatud laim jõudis kogu eesti keelt kõneleva rahvani.
25.Ebaõige on kostja väide, et ta avaldas üksnes faktiväiteid, mitte väärtushinnanguid. Kui kostja nimetas hagejat reeturiks, sisaldus avaldatus faktiväide, et kostjale on teada mõni hageja tegu. Samas väljendus selles väärtushinnang, sest ühiskonnas kuuluvad reeturid hukkamõistmisele. Väljendid võivad korraga olla faktiväited ja ka väärtushinnangud. Samas leidis hageja, et vahet ei ole, kas kostja avaldas faktiväiteid või väärtushinnanguid, sest mõlemad olid õigusvastased.
26.Kõik kostja avaldatud väited olid hageja au teotavad. Lausetes „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega...“ kasutas kostja sõnu „seda“, „kisama siin“ „mingi“, „...vajadus“, „või?“ ning „tegelegu“. Kõik need sõnad kannavad endas üleoleva suhtumise ja alavääristamise
konnotatsiooni. Kostja avaldatu ei olnud neutraalne. Kostja avaldatu oli hageja au teotav, sest kostja alavääristas hagejat.
27.Lauses „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha on niisama tulnud“ nimetas kostja hagejat „tibinaks“, mis mõjus negatiivselt. Hageja „tibinaks“ nimetamine on tajutav kui hageja professionaalsust vähendav solvang. Lausetes „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on juttu.“ kasutas hageja halvustavat ja isiklikku sõnastust. Keskmine mõistlik inimene saab kommentaarist aru, et hageja võtab avalikkuse ees sõna üksnes seetõttu, et tal lõppes tööandja juures töösuhe. Hageja vanuses naisterahva kohta „tibina“ kasutamine on halvustav.
28.Lauses „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...“ jättis kostja hagejast väga negatiivse mulje. Kostja nimetab hagejat tähtsusetuks inimeseks ning ütleb, et hageja on „istunud soojadel kohtadel“. Sellega viitab kostja, nagu poleks hageja elus tööd teinud ning talle on kõik tulnud kätte justkui niisama. Tippspetsialisti selline alavääristamine avalikkuse ees on lubamatu, kuna see ründab tema elutööd. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on reetur.
29.Kostja esitatud tõenditele vaidles hageja vastu. Hageja e-kiri oma lepingulisele esindajale ei tõenda hageja bravuurikat käitumist. Alusetu on pidada kostja ründamiseks seda, et hageja nimetas kostjat oma e-kirjas „lugupeetud nahaarstiks“. Ajakirjas xxx avaldatud artikkel ei tõenda kostja väiteid. Vaidluse all ei ole, et enda reklaamimiseks tulebki meedias sõna võtta. Tõend on asjakohatu. Ebavajalik on EKI sõnastiku väljavõte, sest tähtsust ei oma sõna „tibin“ tähendus, vaid kontekst, milles see avaldati. Selles seisneb väljendi au teotav iseloom.
30.Kuvatõmmis väljaande „xxx“ uudise pealkirjast tõendab vaid seda, et tegemist on ühe näitega pealkirja kasutamisest. Kostja ei ole tõendanud, et tegu on laialdaselt kasutatava väljendiga. Alusetu on kostja väide, et tema näited emotsioonidetektorist tõendaksid, et tegu on ebausaldusväärse tõendi allikaga.
31.Eestis kohtute seni väljamõistetud hüvitiste valguses ei ole hageja jaoks lõppjärgus soodne kohtulahend tõenäoliselt piisav, et hüvitada täielikult talle tekkinud mittevaraline kahju. Kostja tegevuse negatiivsed tagajärjed saadavad hagejat terve tema elu. Keskmine hüvitise summa on Eestis laimujuhtumite puhul umbes 3000 eurot. Eestiga sarnase elatustasemega Euroopa riikides on keskmised hüvitise summad kordades kõrgemad. Näiteks on keskmine hüvitise summa Hispaanias 25 000 eurot, Portugalis 26 000 eurot. Isegi Poolas, mille elatustase jääb Eestile tugevalt alla, on keskmiseks hüvitise suuruseks 12 000 eurot, mis on ligi 4 korda kõrgem, kui Eestis. Sama kehtib Bulgaaria ja Slovakkia kohta, kus keskmine hüvitise suurus on 10 000 eurot. Eesti kohtute hüvitised on n-ö „ajale jalgu jäänud“ ning võrreldes teiste riikidega pea tähtsusetud.
32.Maakohus mõistis xxx presidendi S P kasuks välja petiseks nimetamise eest 2000 eurot (tsiviilasi nr 2-18-17361). Tartu Ringkonnakohus jättis hüvitise suuruse muutmata, sest hüvitis oli rikkumist arvestades põhjendatud. Hageja leidis, et tema nõue on eeltooduga võrreldav. Portaal xxx on kordades väiksema lugejaskonnaga veebisait kui Delfi, kus kostja oma laimavad kommentaarid postitas ning S P asjas oli tegemist vaid ühe väitega. S P peaks avaliku elu tegelasena olema justkui harjunud suurema kriitikaga. Võrreldes hagejaga on S P üldsusele märksa enamtuntud. Järelikult on hageja soovitud hüvitis 5000 eurot isegi väike.
33.Lõplikes seisukohtades 07.12.2020 palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 2240 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja avaldas nõude aluseks
olevad kommentaarid, mis olid avaldatud hageja kohta. Kostja avaldas hageja kohta tekste kokku neljal korral ning iga kord oli kommentaari sisu ja eesmärk hagejat inimesena ja spetsialistina alandada.
34.Au teotamine ja eneseväärikuse alandamine ei toimu alati vulgaarsete väljenditega. Pigem vastupidi – tavalist sajatust või sõimamist on tihti lihtsam taluda, kui n-ö läbi lillede öeldud solvangut, mis erinevalt sõimust tõeliselt hinge läheb. Kohtul tuleb asja lahendades analüüsida, millise mulje jätsid kommentaarid tervikuna, analüüsimata üksikuid sõnu või fraase. Hageja enda hinnang kommentaaride õiguslikule kvalifikatsioonile ei oma tähtsust. Väidete õigsuse tõendamiskoormus lasub kostjal. Kostjal tuleb tõendada, miks ta peab enda avaldatut õigeks ja kohaseks.
35.Kõik kostja kommentaarid olid seotud artikli peakirjaga ning igas artikli pealkirjas oli hageja nimi kajastatud. Artiklite sisu ei ole kostja avaldatud laimu analüüsimisel oluline, piisab vaid teadmisest, et artikkel käis hageja kohta. Lause „pada sõimab katelt“ avaldati 15. oktoobril 2019 artikli „V A selgitab ametist lahkumist: lootsin, et K lööb oma asutuses korra majja. Seni ei kippu ega kõppu“ juures. Kommentaar ei olnud kirjutatud ühegi teise kommentaari vastuseks. Kommentaar seostub otseselt artikli pealkirjaga, kus hageja heidab endisele ministrile ette teatud tegevusi.
36.Kostja juhatab kommentaari mõtte lugejale sisse eeldusega, et pada sõimab katelt, st et kuigi hageja heidab endisele ministrile midagi ette, ei ole ta ise süüst puhas. Kogu sellele lausele järgnev on sisult põhjendus, mida kostja esitab hagejat alandaval viisil, nimetades hageja sõnavõttu linnu kombel säutsumiseks ning lõpetades kommentaari väitega, et hageja on konfliktne inimene. Kommentaari tervikuna lugedes ei saa jääda teistsugust muljet, kui et kogu kommentaar on seotud hagejaga.
37.Lause „reeturitest tulebki lahti saada“ avaldati 15. oktoobril 2019 Delfi Ekspressi lehel asuva artikli „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ juures. Kommentaar avaldati seoses artikli pealkirjaga, milles sisaldus viide hageja lahkumisele seniselt töökohalt. Kostja kommentaarist jääb lugejale mulje, et hageja oli reetur, kes lootis jätkata soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saa jääda muljet, nagu poleks kostja hagejat reeturiks nimetanud. Hinnang on avaldatud hageja nimega samas lauses ning lause teine pool põhjendab, miks hageja on reetur. Kohus peab arvestama kommentaaride üldmuljet.
38.Kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitisnõude kaalumisel hinnata, kas kostja avaldatud kommentaarid kahjustavad hageja mainet ja/või eneseväärikust. Kohus peab tuvastama, et kommentaaride tekst jätab hagejast mõistlikule lugejale negatiivse kuvandi. Emotsioonidetektori hinnangud tõendavadki seda.
39.Mittevaralise kahju tõendamine ei ole hageja kohustus, vaid kostja kohustus on tõendada mittevaralise kahju mitteesinemist. Hagejat ei saa kohustada tõendama asjaolusid, mida pole võimalik hagejal objektiivselt tõendada. Kohtu selgitused on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Hageja peab üksnes tõendama, et tema kohta avaldati tekst, mille alusel ta kahju nõuab. Kohus eksib, kui leiab, et kommentaaride eemaldamine ja kostja vabandamine on piisavad. VÕS § 134 ei võimalda vähendada kahju suurust nullini. Kohus peab kohaldama VÕS § 134 lg 5.
40.Kostja isiku välja selgitamiseks pidi hageja esitama avalduse tsiviilasjas nr 2-19-16869 eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Seoses sellega tekkisid hagejal menetluskulud 228 eurot (koos käibemaksuga). Eeltõendamismenetluse menetluskulud koosnesid muu hulgas nõupidamisest hagejaga, tõendite kogumisest, õiguslikust analüüsist, eeltõendamismenetluse avalduse koostamisest, kohtuga suhtlemisest. Õigusabi osutati 4 tundi ja 20 minutit ja hageja
tasus riigilõivu 50 eurot. TsMS § 170 lg 3 alusel soovib hageja nende menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist kostjalt. Hagimenetluse kulud on 2021 eurot, millest 1696 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 325 eurot kulud riigilõivule.
41.28.12.2020 esitas hageja ise täiendavad seisukohad koos uute tõenditega. Hageja leidis, et tal on õigus esitada uusi seisukohti, kuna talle ei olnud nähtavaks tehtud e-toimikut. Kostja küll vabandas, kuid see vabandus ei olnud siiras ja kostja jätkas hageja maine rikkumist. Hageja kirjutas 18.08.2020 Postimehes arvamusloo „Riigihangete komisjonides on korruptsioonioht“, tuues välja kitsaskohti süsteemis. Kostja kirjutas loole kommentaari: „Jääb sama mulje – siis kui Aa aastaid mõnusalt EAS hangete rahavoogu nautis ei tulnud ühtegi artiklit korruptsiooni teemal, kui aga hankeid enam ei saanud tulid artiklid ja kohtuskäimisedki“. Kostja ei kahetse midagi, vaid jätkab süstemaatiliselt hageja maine rikkumist. Kostja käitumine on provokatiivne, sest ta aimas, et hageja kommentaare vaatab.
42.Hageja ei ole „mõnusalt nautinud hangete rahavooge“. Riigihangete täitmine on vastutusrikas töö. Kostja teab, et hageja kahtlused ei olnud alusetud. Kostja oli enda sõnul teema aktiivne jälgija ja teadis, et uuriv ajakirjandus kajastas kahtlaste hangete teemat ega ei teeks seda ilma tõsiste tõenditeta. Kostja enda esitatud tõendis „Lisa 2, 2017 kaotatud hange“ on kirjas, et hageja etteheited ei olnud alusetud.
43.Kostja käitumine on vastuoluline. Kostja palus kommentaarid kustutada, sest need ei järginud head tava, kuid samas õigustab iga kommentaari ja üritab luua hagejast negatiivset pilti. Siira kahetsuse korral oleks kostja öelnud, et on aru saanud, et hageja nimetamine „tibinaks“ ja „reeturiks“ oli vale. Hagejal on kaks magistrikraadi, teine neist välismaalt. Mõlema kooli kõrvalt käis hageja töö. Hageja lõi üksi oma ettevõtte 20 aastat tagasi, tegi 12 tunniseid tööpäevi, lõi töökohad neljale inimesele. Kogu sissetulek teeniti reaalse tööga. Ministri nõunik oli hageja 5 kuud ja tasu oli 1002 eurot kuus ehk alla Eesti keskmise. Hageja läks erasektorist avalikku sektorisse missioonitundest, kaotades sissetulekus. Kostja väljendid olid alandavad.
44.Kostja ei tunne hagejat ning usutav ei ole, et kommentaare kirjutades teadis kostja hageja kohta 5 kuni 10 aastat tagasi meedias ilmunut. Kostja otsis kohtuvaidluse tõttu Internetist tagantjärgi kõike, kus hagejat mainiti, püüdes leida midagi negatiivset. Internetis on olemas xxx kodulehekülg xxx kus on märgitud hageja tehtud tööd. Rubriigis „Kogemus“ on üle 30 eduka projekti, rubriigis „Tunnustused“ on näha 14 erialast auhinda. AOC võitis suhtekorraldusmaailma Oscari. AOC võitis Baltic PR Awards parima sotsiaalkampaania auhinna ja kogu konkurssi Grand Prix. AOC on Äripäeva Gasell TOP firma. AOC sponsoreeritud projekt EV100 sünnipäevakutse (kingitus Eestile) on kajastatud vähemalt 20 korral. Palju kajastusi on seotud hageja heategevusprojektidega xxx raames. Hagejalt kui valdkonna asjatundjalt on palutud korduvalt kommentaare, ka venekeelses ja Soome meedias. Laimav on kostja väide, et hagejat on kajastatud vaid läbi konfliktide.
45.Alusetud on kostja põhistused hageja „reeturiks“ nimetamisel. Ministeerium probleemi ei näinud. Leiti, et pikk vaidlus ei tohi segada karjäärivalikuid. Keegi ei seadnud kahtluse alla Eesti kohtute sõltumatust. Kostja selgitused ei õigusta hageja au teotamist. Kosja tegi postitusi vähemalt neljal erineval korral ja viienda menetluse ajal. Seega on tegevus maine kahjustamiseks sihipärane, mitte juhuslik ja ühekordne. Kuna kostja väitis, et ta oli enne kommentaaride avaldamist uurinud hageja kohta teavet Internetist, oli ta teadlik, et nimetab xxx aastast naist „tibinaks“ ja 20 aastat ettevõtet vedanud inimest kellekski, kes pole seni reaalset tööd teinud. Kostja avaldas teadlikult vale infot, et alandada hageja väärikust. Ei ole ustav, et kostja leidis Internetist hageja kohta nii vanu asju, mida hageja isegi ei mäleta, aga ei näinud midagi positiivset ega neutraalset, isegi mitte xxx kodulehte.
46.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et menetlusdokumendi koostamisele eelnenud toimingud peavad sisalduma menetlusdokumendi koostamise ajakulus. Hageja leidis, et esmase menetlusdokumendi koostamisele eelnevad kulud ei ole menetluskuludena hüvitatavad. Kulud on ülepaisutatud. Kostja esindajal sai vastuse koostamiseks mõistlikult aega kuluda vaid kolm tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
47.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja käitumine ei ole õigusvastane. Kostja ei ole hageja au teotanud. Hagejale ei ole kahju tekkinud ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei oleks põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja pidas võimalikuks kompromissi, kui hageja loobub hagist ja hüvitab kostja menetluskulud. Hageja esindaja on saatnud kostjale nõudekirja, milles asus bravuurikalt ja provotseerivalt kostjat ründama. Sellegipoolest vabandas kostja hageja ees ja palus kõnealused kommentaarid uudisteportaalist eemaldada. Hageja rünnakust jäi mulje, et talle ei ole tegelikkuses kahju tekkinud, sest tema kirjast ei nähtunud siirast kurbust või haavata saamist, vaid pigem soovi emotsioone paisutada ja tüli õhutada. Kostja hinnangul ei aktsepteeri hageja hagiavalduses isikute põhiõigust sõnavabadusele.
48.Kostja pidas alusetuks hageja väidet, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on kostja avaldatust teinud kaugeleulatuvaid järeldusi. Kostja avaldatu tõesust kontrollida ei ole võimalik, kuivõrd puuduvad objektiivsed skaalad. Kostja avaldas väärtushinnanguid. Vaidlus taandub sellele, kas kostja avaldatud väärtushinnangud olid ebakohased ja hageja au teotavad. Hinnata tuleb ka hageja enda läitumist ehk tegevust, mis ajendas inimesi tema tegevust meedias kajastama ning hinnanguid andma.
49.Kostja avaldatu ei olnud ebakohane, sest kostja väärtusotsustusel oli olemas üldine faktiline baas, millest ta järeldused tegi. Kostja ei ole hageja au teotanud. Ebakohasteks saab pidada väärtushinnanguid ehk väärtusotsustusi, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kostja ei ole selliselt oma mõtteid avaldanud. Kostja avaldas kommentaarid ajaleheartiklite all, mis käsitlesid teemat, kus oli lahvatanud laiem diskussioon. Hageja tegevus ei jätnud inimesi ükskõikseteks ja riivas ilmselt paljude õiglustunnet. Kostja kommentaarid ei soosinud küll hageja tegevust ja ministeeriumis toimunut, kuid kostja jäi viisakuse piiridesse, olles kõnealust teemat meedias mitme kuu jooksul jälginud ning avaldades selle pinnalt pelgalt arvamust, seadmata sihiks kellegi kahjustamise.
50.Meedia avaldas mai lõpus, et suhtekorraldajast hagejast saab K K nõunik. Märkimist vääris artiklis ära see, et hageja oli vaidlustanud EAS hanke. Kuna EAS kuulus K K haldusalasse, ei ole seejuures väheoluline, et kostjale teadaolevalt algasid hageja sõnavõtud korruptsiooniteemadel pärast seda, kui ta oli jäänud ilma suhtekorralduslepingust EAS-iga. Alles 30. augustil avaldati meedias, et hageja kaotas kohtuvaidlused. 29. augustil, kui kostja kohtuvaidlusi kommenteeris, ei olnud need veel lõppenud. Mis puudutab hageja reklaamivajadust, mille kommenteerimist hageja kostjale ette heidab, on hageja ise meedias avaldanud, et enda tasuta reklaamimiseks tuleb meedias sõna võtta ja diskussiooni tekitada. Kostja avaldatud ei ole midagi taunitavat.
51.Hageja ettevõtte käibe enamuse moodustas 10 aastat EAS-lt saadav raha, kuid paraku hageja kaotas kohtus vaidluse EAS-iga, mistõttu kaotas enamuse oma senisest käibest. Seetõttu ei ole ebakohane kostja kommentaar. Kaugeleulatuvad on hageja järeldused sõna „tibin“ kasutamise osas, kuivõrd see sõna tähendab efektset, silmahakkavat tüdrukut või noort naist.
52.Sügisel lahvatas skandaal selle üle, et hageja oli teravalt väljendanud ennast EAS juhtkonna suhtes, mida ei peetud õigeks, kuna hageja ise samal ajal EAS-ga kohtus käis. K K oli hageja väljaütlemistest väidetavalt teada saanud aga alles erikomisjoni raportist ning see saigi hageja
töölt lahkumise põhjuseks. Lisaks avaldas hageja ise meedias, et tema sooviks oli, et minister K lööks riigihangete valdkonnas oma allasutustes korra majja, sh EAS-s, kellega hageja kohtus vaidles. Kostja hinnangul ei olnud selline tegevus eetiline ja seda sai pidada reeturlikuks käitumiseks, sh oli ametipositsioon hagejale soodne oma erahuvide kaitsmiseks. Samuti ei pea kostja õigeks poliitiliste skandaalide korral avalikku üksteise mustamist, mis kogumis jätabki ajakirjanduse jälgijatele mulje, et süü on mõlemal osapoolel. Väljendist „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ on saanudki poliitikas toimuvat kõige paremini iseloomustav fraas, mida ajakirjanduses kasutatakse. Seetõttu ei saa kostja kommentaare pidada ebakohasteks. Samuti ei ole väär kostja avaldatu, et Internetis hageja nime sisestades annab otsingumootor vasteks erinevaid eelnevaid konflikte, sh mittepoliitilisi, nt xxx kaubamaja ja xxx.
53.Eeltoodu pinnalt kogumis väljendas kostja arvamust hageja tegevuse suhtes, soovimata seejuures rünnata hageja isikut või teda kahjustada. Kostja avaldatu ei anna hagejale seaduslikku kaitset hagejale soovitud viisil. PS § 17 normi kaitse alt jääb välja objektiivne heas usus tehtud kriitika, sh siis, kui selles on kasutatud teravat sõnastust. Hageja eksib, kui leiab, et negatiivset konnotatsiooni kandvad väärtushinnangud tähendavad automaatselt au teotamist. Kostja seadis kahtluse alla hageja emotsioonidetektori pinnalt tehtud järeldused, kuna emotsioonidetektor ei ole hindamiseks autentne. Selle kohaselt on negatiivsed ka sellised sõnad nagu „suhtekorraldaja“, „rõõm“ ja „õnnelik“.
54.Kostjal ei olnud eesmärki hageja mainet kahjustada, vaid ta väljendas pahameelt toimuva üle. Au teotamise tunnuseks on sihipärane soov kellegi mainet oluliselt kahjustada. Mitte igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, vaid teotamine on tugevam rünne. Hageja peab end ise hagiavalduses avalikkuse ees tuntud isikuks, kes peab arvestama, et avalikkuse ees tuntust omades väärivad temaga seotud teemad ühiskondlikku tähendust ja selle võrra rohkem tähelepanu, sh võimalikku negatiivset kriitikat. Seetõttu peab hagejal olema parem taluvuslävi. Kostja tegevus jäi seaduse piiridesse, sest tema väljenduslaad ei olnud vulgaarne ega alandav. Kostja avaldatu on kaitstud väljendusvabadusega ka siis, kui avaldatu hagejale ei meeldi.
55.Hageja väited selle kohta, milles seisnes talle tekkinud mittevaraline kahju, on paljasõnalised. Alusetu on hageja väide, et lasteaed ei julge enam temaga koostööd teha, sest kostjale teadaolevalt ei ole hageja kunagi lasteaias töötanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks edukas ettevõtja, kelle karjäär kahjustada sai. Kui hageja oleks tõepoolest hinnatud spetsialist, ei saaks tema karjääri lõppemist tingida subjektiivsed arvamused meedia kommentaariumides.
56.Kui kohtu hinnangul oli kostja käitumine õigusvastane ja hageja au teotav, ei ole hageja soovitud hüvitise suurus põhjendatud. Mitte igasugune valu või kannatus ei tähenda moraalset kahju, vaid valu või kannatus peab esinema teatud intensiivsusega, st rikkumise raskus peab valuraha maksmist õigustama. Kostja, kasutades oma õigust sõnavabadusele, avaldas kõnealused kommentaarid, osaledes tekkinud ühiskondlikus diskussioonis. Seejuures ei olnud kostja eesmärgiks hageja solvamine või haavamine, vaid enda seisukoha avaldamine päevakajalise teema osas. Teiseks palus kostja kommentaarid eemaldada vaatamata sellele, et hageja oli kostjat rünnanud tema ametialast tegevust halvustades. Kostja ametialase tuntuse kritiseerimisel ei kumanud, et ta soovis kahjunõuet esitada haavumise tõttu. Samuti vabandas kostja hageja ees.
57.Arvestades kostja käitumist pärast nõudekirja saamist, ei oleks mittevaralise kahju hüvitise määramisel enam edasist mõju, mistõttu on hüvitise nõue alusetu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kuna hagejale ei piisanud sellest, et kostja tema ees siiralt vabandas ja kommentaarid eemaldada lasi, on hageja algatanud alusetult kohtumenetluse ja põhjustanud sellega kulutusi kostjale, mistõttu palus kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
58.06.11.2020 seisukohtades selgitas kostja täiendavalt, milliste asjaolude pinnalt ta kommentaare avaldas. Enne kommentaaride avaldamist oli kostja uurinud Internetist andmeid hageja kohta. Meedia avaldas 2019. aasta mai lõpus, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri K K nõunikuks saab hageja. Artiklis märgiti muu hulgas, et hageja oli vaidlustanud EAS hanke. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusalasse kuulub ettevõtluse arendamise valdkond, sh EAS.
59.Kostjale teadaolevalt algasid hageja kriitilised sõnavõtud hangetega seotud korruptsiooni teemadel alles pärast seda, kui tema juhitud ettevõte oli jäänud hankel osaledes ilma suhtekorralduslepingust EAS-ga. Nimelt kaotas hageja ettevõte 2017. aastal suure hanke. Meedias nimetati muuhulgas seda, et „kui väiksemate hangete kaotuse suutis A alla neelata, siis 2017.aastal sai tema sõnul mõõt täis”. Ajakirjanduse andmetel moodustas lõviosa hageja ettevõtte käibest just EASi võidetud hanked.
60.Pärast hanke kaotust avaldas hageja mitu arvamusartiklit, mh riigihangetel toimuvast korruptsioonist. Meedia andmetel pöördus hageja samal ajal ehk kevadel 2018 prokuratuuri korruptsioonikahtlustuse kaebusega, misjärel alustas kohtuvaidlusi. Samuti avaldati meedias, et hageja olevat püüdnud „maha murda” kaotatud EAS hankega seotud isikuid, kes artikli avaldamise ajaks olid EAS-st lahkunud. Nii väitis EASi endine turismiosakonna juht, et hageja olevat lubanud mh tema nime „ära määrida”. Hageja kahtlustusi kontrollis Pealtnägija, kuid ei leidnud hageja süüdistustele kinnitust.
61.Seega oli kostjale enne kommentaaride avaldamist meedias kajastatud andmetel arusaadav, et K K nõunikuks saanud hagejal on huvide konfliktis, sest tema ettevõte vaidles ministri valitsemisalas oleva sihtasutusega kohtutes. Teiseks hakkas hageja alles pärast enda ettevõtte edutut osalemist EAS suurhankel avaldama artikleid, milles süüdistas hankekomisjone korruptsioonis ja oli kriitiline hankekomisjonide töökorralduse osas. Eelnevalt ei olnud hageja avalikult hankekomisjoni selliselt süüdistanud. Hageja väljaütlemised avalikkusele olid kostja hinnangul võrdlemisi teravad ja isegi kohatud. Nii avaldas hageja: „Komisjonides istuvad inimesed suunavad miljoneid maksumaksja raha paremale ja vasemale, just nii nagu pädevus ja südametunnistus lubab”. Kostja ei pidanud hageja tegevust eetiliseks. Kostjale jäi mulje, et hageja asus EASi ründama alles siis, kui hankeotsus oli tema ettevõttele ebasoodne ning tema ettevõte oli kaotanud suure osa oma senisest sissetulekust.
62.Samuti oli kostjale hageja kohta teada, et hagejaga olid seotud erinevad muud konfliktid. Näiteks 2014. a vastandus hageja xxx, mh pöördudes ajakirjanduse poole. 2012. a oli hageja kaevanud Tarbijakaitseametisse xxx kaubamaja peale ning 2014. a ei olnud hageja rahul ajakirjanduses avaldatuga ja kaebas ajakirjaniku peale.
63.29.08.2019 artikli kommentaari: „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamivajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega...“ avaldamisel tugines kostja hageja enda avaldatule selle kohta, et meedias tuleb ise tähelepanu tõmmata ja teemasid püstitada. Kommentaari avaldamise ajal olid hagejal tema juhitava ettevõtte kohtuasjad pooleli ning see nähtub artiklist endast.
64.30.08.2019 artikli juures avaldatud kommentaaris „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha onniisama tulnud” tugines kostja teadaolevale infole, et hageja juhitud ettevõte kaotas vaidluse EAS-ga, kust viimased 10 aastat saadud raha moodustas enamuse ettevõtte käibest. Seni, kuni hageja juhitud ettevõte ei olnud suurhankeid kaotanud, ei olnud hageja avalikult hankekomisjonide töö osas üldse kriitiline.
65.15.10.2019 artikli juures avaldatud kommentaari „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on juttu” puhul tugines kostja asjaoludele, milliseid ta on tõendanud. Kuigi ilmselt erineb täna Google otsingumootori tulemus mõnevõrra sellest, mis kostjale oli kättesaadav üle aasta tagasi, võib ka tänase Google otsingumootori enne 15.10.2019 hageja kohta tehtava päringu tulemusest järeldada, et hagejaga seostuvad vaid konfliktid, mitte tema ettevõtte tööd.
66.15.10.2019 artikli juures avaldatud kommentaari: „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...” puhul tugines kostja artiklis avaldatule, milles toodi välja, et hageja vabatahtlik lahkumine oli formaalne. Hageja ise nentis, et minister survestas teda. Lisaks oli päev varem ilmunud artikkel selle kohta, et hageja teravatest väljaütlemistest minister K haldusalasse kuuluva EAS juhtkonna suhtes oli minister teada saanud alles erikomisjoni raportist ning see saigi hageja töölt lahkumise põhjuseks. Kostja avaldas kommentaari nende asjaolude pinnalt, mis olid meedias avaldatud hageja ja tema ettevõtte tegevuse kohta. Nende asjaolude pinnalt kujunes kostja arvamus, et hageja oli ebaeetiline. Hagejast ei olnud kostja arvates riigimehelik sellises olukorras üldse ministri nõunikuna tööle asuda.
67.Kostja leidis, et ta ei ole ületanud seaduslikke piire ega hageja au teotanud. Kostja oli enne kommentaaride avaldanud piisavalt andmeid kontrollinud Internetis saadavate allikate kaudu. Kostjale ei ole teada, kui kaua nimetatud kommentaarid avaldatud olid, kuid kostja palus kommentaarid eemaldada 10.01.2020 ning sai 14.01.2020 kinnituse, et kommentaarid on eemaldatud.
68.04.01.2021 juhtis kostja tähelepanu sellele, et kohus lõpetas eelmenetluse 06.11.2020. Hageja ei esitanud kohtu määratud menetlustähtajaks ega enne eelmenetluse lõppemist täiendavaid väiteid oma nõude ja esitatud tõendite asjakohasuse põhistamiseks. Hageja ei esitanud põhistatud avaldust kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks (TsMS § 64 lg 1). 07.12.2020 esitas hageja lepingulise esindaja kaudu lõplikud seisukohad, milles esitas hulgaliselt uusi väiteid, millistele ta varem ei tuginenud. Nendele tuginemisel ei toonud hageja esile mõjuvaid põhjuseid.
69.28.12.2020 esitas hageja isiklikult täiendava menetlusdokumendi koos uute tõendiga. Alusetud on hageja etteheited, et e-toimiku kaudu ei toimetatud talle menetlusdokumente isiklikult kätte. TsMS § 321 lõike 1 kohaselt ei ole kohtul kohustust toimetada menetlusosalisele isiklikult kätte menetlusdokumente, kui menetlusosalist esindab lepinguline esindaja. Mõjuvat põhjust menetlusdokumendi või tõendite hilinemisega esitamiseks ei ole hageja esile toonud. Hilinemisega esitatu arvestamine toob kaasa asja lahendamise viibimise. Kostja palus hilinemisega esitatut mitte arvestada.
70.Muus osas jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kahju nõuet rahuldada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud. Hagejal oli kohustus tõendada kostja käitumise õigusvastasust. Kostja ei ole hagejat teotanud. Kostja avaldatu on kaitstud väljendusvabadusega isegi siis, kui avaldatu ei pruugi hagejale meeldida.
71.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulus 2288,50 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulud koos käibemaksuga. Kostjale on õigusteenust osutatud 16 tundi ja 35 minutit tunnihinnaga 138 eurot (koos käibemaksuga), mis hõlmab õigusabi alates hagiavaldusega tutvumisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
72.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
73.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas 29. augustil 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „K nõunik süüdistab EASist lahkuvat juhti „majasiseste kuritegude kinnimätsimises““ juures kommentaari: „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega...“; 2) kostja avaldas 30. augustil 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „EAS sai ringkonnakohtus K nõuniku üle võidu“ juures kommentaari: „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha onniisama tulnud“; 3) kostja avaldas 15. oktoobril 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „V A selgitab ametist lahkumist: lootsin, et K lööb oma asutuses korra majja. Seni ei kippu ega kõppu“ juures kommentaari: „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“; 4) kostja avaldas 15. oktoobril 2019 Delfi Ekspressis ilmunud artikli „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ juures kommentaari: „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...“; 5) hageja esindaja saatis kostjale 31.12.2019 kohtueelse nõudekirja, millele vastusena vabandas kostja hageja ees ja lasi eelmärgitud kommentaarid eemaldada.
74.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatud kommentaarid sisaldasid hageja au teotavaid väärtushinnanguid ning au teotavaid ebaõigeid andmeid ning kas kostjalt tuleb seetõttu hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis suurusega vähemalt 5000 eurot.
75.Käesolevat asja lahendas kohus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. 04.09.2020 pöördumises tegi kohus pooltele teatavaks menetlustähtajad. Muuhulgas andis kohus hagejale aega nõude täiendavaks põhistamiseks ja tõendite esitamiseks kuni 05.10.2020. Kohus teatas mõlemale poolele, et loeb eelmenetluse lõppenuks pärast kostjale antud tähtaja möödumist 06.11.2020. Lõplike seisukohtade ja menetluskulude taotluse esitamiseks andis kohus hagejale aega kuni 07.12.2020.
76.Hageja esitas pärast kõigi kohtu antud tähtaegade möödumist ja eelmenetluse lõppemist 28.12.2020 uusi tõendeid ning seisukohti. Muuhulgas asus hageja nõude esitamisel kostja vastu tuginema kommentaarile, millele ta hagiavalduses ei tuginenud. Hageja leidis, et tal on õigus esitada uusi seisukohti ja tõendeid, kuna talle ei olnud isiklikult nähtavaks tehtud e-toimikus sisalduvat. Kostja leidis, et hageja on esitanud uusi tõendeid ja väiteid lubamatu hilinemisega ega ole esile toonud hilinemist põhistavat mõjuvat põhjust. Kohus nõustub nende kostja väidetega ja leiab, et hageja 28.12.2020 seisukohad ning kõik tõendid (toimiku lk 119-135) tuleb jätta tähelepanuta.
77.TsMS § 321 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. Eeltoodust lähtuvalt tegi kohus e-toimikus sisalduvad dokumendid nähtavaks üksnes hageja lepingulisele esindajale. TsMS § 217 lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Lisaks tuleneb TsMS § 217
lõikest 6, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Eeltoodust tuleneb, et hageja lepingulise esindaja teadmised kohtu määratud menetlustähtaegadest tuleb lugeda võrdseks hageja enda teadmistega. Hageja esindajal lasus kohustus teavitada oma klienti kohtu määratud menetlustähtaegadest ning lepingulise esindaja teavitamiskohustuse võimalik rikkumine ei anna hagejale endale täiendavat õigust esitada ilma mõjuva põhjuse olemasoluta uusi seisukohti ja tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist ning kohtu antud tähtaegade möödumist.
78.TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Seega oleks hageja pidanud uute seisukohtade ja tõendite esitamisel pärast eelmenetluse lõppemist esile tooma ja tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. Seda ei ole hageja teinud.
79.TsMS § 330 lg 3 näeb ette, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul esitas hageja 28.12.2020 seisukohtades uusi väiteid ja hulgaliselt uusi tõendeid, milliste menetlemine ja arvestamine oleks toonud kaasa menetluse venimise, sest kohus oleks pidanud andma kostjale täiendavaid tähtaegu vastamiseks ning omakorda tõendite esitamiseks. Samas oli eelmenetlus juba lõppenud. Kostja vaidles hageja uute seisukohtade ja tõendite arvestamisele vastu. Eeltoodust lähtuvalt ei menetle kohus hageja 28.12.2020 hilinemisega esitatud seisukohti ja tõendeid ning jätab need tähelepanuta.
80.Hageja leidis, et kostja teotas kommentaaridega tema au ning avaldas valdavalt ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja eesmärgiks oli hageja mainet kahjustada. Kostja leidis, et ta ei ole hageja au teotanud. Kostja käitumine ei ole õigusvastane, sest ta vabandas ja lasi kommentaarid eemaldada. Kostja teostas oma sõnavabadust ning tugines avaldatud faktilistele asjaoludele. Hageja arvab ekslikult, et iga negatiivse hinnangu andmine on automaatselt au teotav.
81.Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses õigesti eristanud kommentaarides esinevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kohus selgitas hagejale 04.09.2020 pöördumises (toimiku lk 77-78), et hagiavaldusest ei ole mõistetav, miks on hageja pidanud enamikku kostja avaldatud kommentaaridest väärtushinnanguteks. Kohus selgitas hagejale faktiväidete ja väärtushinnangute erinevusi. Iseenesest on samas õige hageja esindaja väide, et kohus saab poolte asemel ise hinnata, kas tegu on faktiväite või väärtushinnanguga või nende põimumisega. Nii au teotavate väärtushinnangute kui ka au teotavate faktiväidete avaldaja tegevust saab lugeda õigusvastaseks ning see võib kaasa tuua kohustuse tasuda kannatanule mittevaralise kahju hüvitist.
82.VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
83.VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult
kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega lasub avaldajal kohustus tõendada, et tema avaldatud faktiväited vastavad tõele. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane isegi siis, kui see kahjustab kannatanu mainet (RK TKo 3-2-1-153-16, p 31).
84.Faktiväiteks on isiku kohta avaldatud lause, mis sisaldab faktilisi andmeid. Faktiväite õigsus on kontrollitav. Väärtushinnang seisneb isikule antud hinnangus. Väärtushinnang ei ole kohane, kui see oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega (RK TKo 3-2-1-11-04, p 10). Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest ehk sellest, kui avaldaja on kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RK TKo 3-2-1-67-10, p 20, 3-2-1-161-05, p 12). Samas võib olla isiku mainet kahjustav väärtushinnang kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (RK TKo 3-2-1-161-05, p 12).
85.Kohus leiab, et iga avaldatud väite hindamisel tuleb esmalt analüüsida, kas tegemist on faktilist laadi andmete avaldamisega. Seejuures tuleb lähtuda sellest, mida kolmanda mõistliku isiku seisukohta arvestades avaldati, mitte sellest, kuidas mõistis avaldatut kannatanu või mida avaldaja ise silmas pidas. Kohut eksitav on hageja väide, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb avaldatu mõistmisel arvestada millegi või kellegi tausta. Riigikohus ei ole sellist seisukohta hageja viidatud lahendis nr 3-2-1-67-10 punktis 20 avaldanud. Kommentaaride sisu hindamisel tuleb analüüsida iga avaldatud kommentaari eraldi.
86.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 29.08.2019 avaldas kostja nime „Nipi“ all kommentaari: „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega...“ (toimiku lk 10). Pooled ei vaidle selle üle, et kommentaar avaldati 29. augustil 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „K nõunik süüdistab EASist lahkuvat juhti „majasiseste kuritegude kinnimätsimises““ juures (toimiku lk 99). Artiklis märgitu kohaselt toimus hageja ja EAS vahel kohtuvaidlus ning hageja oli pikalt sihtasutuse tööd kritiseerinud. Artiklis kirjeldati hageja sellekohaseid kriitilisi sotsiaalmeedia postitusi. Artiklis püstitati küsimus, miks töötab ministri nõunikuna isik, kes on oma haldusala asutusega otseses konfliktis.
87.Hageja leidis, et kogu kommentaar kujutas endast ebakohast ja hageja au teotavat väärtushinnangut, sest hagejal ei ole enese reklaamimise vajadust. Samuti leidis hageja, et kommentaar oli alusetult halvustav, sest kohtus oma õiguste kaitsmine ei ole ebasünnis. Kostja tugines artiklis avaldatud asjaoludele ja leidis, et ta avaldas kommentaari, kuna hageja asus EASi tegevust kritiseerima alles pärast seda, kui oli kaotanud riigihanke ning alustanud kohtuvaidlust. Lisaks on hageja ise meedias avaldanud, et enda tasuta reklaamimiseks tuleb sõna võtta. Pärast hanke kaotamist avaldas hageja mitu artiklit korruptsioonist hangete süsteemis.
88.Kohus leiab, et vaidlustatud kommentaar sisaldab osaliselt faktiväiteid ja osaliselt väärtushinnanguid. Väljend „kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või?“ kujutab kohtu arvates küsimuse vormis hinnangut hageja tegevusele, kus „kisamiseks“ on nimetatud hageja avaldatud kriitikat ning sõnavõtte meedias on peetud hageja enese reklaamimise vajaduseks. Väljend „tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega“ on kohtu arvates faktiväide.
89.Pooled ei vaidle selle üle ning see nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ettevõte osales kohtuvaidluses EAS-ga, mille lõpptulemus ei olnud 28.05.2019 ilmunud artiklis veel selgunud. Kostja esitas kohtule 28.05.2019 avaldatud artikli pealkirjaga „Minister K K nõunikuks saab
suhtekorraldaja V A“ (toimiku lk 87), millest nähtuvalt asus hageja ministri nõunikuna tööle, kuigi käis kohut riigihanke pärast EAS-ga. Artikli järgi vaidlustas hageja kolme aasta eest korraldatud EAS suhtekorralduspartneri leidmise konkursi, mille võitis KPMS. Seega ei ole kostja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, kui on viidanud hageja vajadusele tegeleda pooleliolevate kohtuasjadega. Erinevalt hageja väidetest ei ole kostja avaldanud, et kohtuvaidluse pidamine oleks ebasünnis või ebakohane. Kostja ei ole kohtuvaidluse pidamise suhtes avaldanud ühtegi hinnangut, sealhulgas ebakohast hinnangut. Väljend „tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega“ on õige faktiväide, mis ei saanud riivata hageja au.
90.Kostja väitis, et väärtushinnangu avaldamisel tugines ta hageja enda varasemale tegevusele. Kostja esitas kohtule 04.03.2020 portaalis xxx ilmunud artikli (toimiku lk 51-52), milles hageja avaldas, et tasuta tähelepanu võitmise võimalus on igasugustel teemadel meedias kaasa rääkida ja tekitada diskussiooni ning ise mõne teemaga välja tulla. Samuti esitas kostja kohtule hageja koostatud ja ajalehes „Postimees“ 27.05.2018 avaldatud arvamuse (toimiku lk 92-93), milles hageja leidis, et Eesti seadused soodustavad korruptsiooni riigihangete läbiviimisel.
91.Kohus leiab, et väljend „kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või?“ kujutas endast väärtushinnangut hageja tegevusele riigihangete süsteemi ja EASi tegevuse kritiseerimisel, sealhulgas 29.08.2019 Delfis avaldatud artiklis viidatud sotsiaalmeedia postitustes. Kohus leiab, et kostja avaldatud väärtushinnang ei olnud meelevaldne. Hageja on ise varem leidnud, et enese reklaamimiseks on vajalik meedias sõna võtta ning hageja kriitilisi sõnavõtte võis kostja hinnata kui hageja vajadust ennast reklaamida. Kostja kasutas kommentaaris sõna „kisama“, andes hinnangu hageja avaldatud kriitikale ning kohtu arvates ei ole sellise väljendi kasutamine au teotav, kuigi kostja oleks saanud kasutada ka viisakamat sõna. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja sõnavõtud meedias olid äärmiselt kriitilised, viidates erinevate isikute poolt kuritegude toimepanekule, kuid asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et need kriitilised sõnavõtud oleksid olnud põhistatud. Arvestades hageja enda kriitilisi ja põhistamata avalikke sõnavõtte, ei ületanud kostja kohtu hinnangul sündsuse piire, kui kasutas väljendit „kisama“. Seega ei olnud tegemist kommentaariga, millega oleks hageja au teotatud.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja avaldas Delfi Ärilehes ilmunud artikli „EAS sai ringkonnakohtus K nõuniku üle võidu“ juures 30.08.2019 kommentaari: „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha onniisama tulnud“ (toimiku lk 11). Hageja leidis, et tegemist on tema au teotava väärtushinnanguga, sest hageja on edukas ettevõtja, kes pole niisama raha saanud. Hageja nimetamine „tibinaks“ on tema professionaalsust vähendav solvang. Kostja viitas sellele, et hageja ettevõtte käibest moodustas 10 aasta jooksul enamuse EAS-lt saadav raha. Kuna hageja kaotas kohtuvaidluse EAS-ga, jäi ta sellest käibest ilma. Väljend „tibin“ ei ole solvav, sest tähendab efektset noort naist.
93.Kohus leiab, et vaidlusaluses kommentaaris on kostja faktiväidetena avaldanud, et hagejal tuleb edaspidi reaalselt tööd tegema hakata, kuna varem on hageja saanud raha niisama. Väljend „tibin“ kujutab endast väärtushinnangut. Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata esitatud tõenditele tõendanud avaldatud faktiväite ebaõigsust.
94.Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtte (toimiku lk 26), millest nähtuvalt on ta juhatuse liige OÜ-s xxx. Kostja esitas omakorda kohtule 03.10.2019 portaalis xxx ilmunud artikli „Eesti suurima suhtekorraldushanke üks võitjaid läks EASi vastu kohtusse (toimiku lk 88-91), mille kohaselt võitsid kolm aastat enne artikli avaldamist EASi kolme miljoni euro suuruse mahuga suhtekorraldusteenuse raamhanke KPMS ja Alfa-Omega, kuid viimase arvates soositi KPMSi ja Alfa-Omega vaidlustas asja kohtus. Sama artikli kohaselt oli viimase 10 aasta jooksul AlfaOmega suurklient olnud EAS, kelle PR hanked moodustasid lõviosa ettevõtte käibest. Hageja
kinnitas artiklis, et ainult selle lepinguga oleks tema ettevõte ära elanud. Hageja ei ole nendele kostja menetluse kestel esitanud väidetele vastu vaielnud.
95.Kohus leiab, et ainuüksi see, et hageja ettevõtte käibest moodustasid viimase kümne aasta jooksul enamuse sissetulekud EAS-le osutatud teenuste eest, ei andnud alust kostjale väita, et hageja on saanud raha niisama ning hageja ei ole reaalselt tööd teinud. Üksnes sellest, kes on olnud hageja ettevõtte suurim klient, ei saa järeldada, et hageja või tema ettevõte ei pidanud tasu saamiseks tööd tegema. Kostja on alusetult avaldanud faktiväite, et hageja on varem saanud raha ilma reaalselt tööd tegemata ning alles pärast kohtuvaidluse kaotust tuleb hagejal hakata tööd tegema. Kohus nõustub, et tegemist on ebaõige faktiväitega, mis oli hageja au teotav, sest viitas alusetule tasu saamisele.
96.Väljendi „tibin“ näol andis kostja hageja isikule väärtushinnangu, mis koos kostja avaldatud faktiväitega oli hagejat halvustav. Hageja esitas kohtule väljavõtte Eesti keele seletavast sõnaraamatust (toimiku lk 27), mille kohaselt tähendab sõna „tibin“ vihmatilkade tasase langemise heli või väikeste sammudega liikumist. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte slängisõnastikust (toimiku lk 28), mille kohaselt tähendab sõna „tibin“ blondi õhuliste ajudega endast heal arvamusel olevat saledat ja ilusat neidu, millisel sõnal on negatiivne tähendus (toimiku lk 29). Kostja esitas omakorda väljavõtte EKI ühendsõnastikust (toimiku lk 53), mille kohaselt tähendab sõna „tibin“ kõnekeeles välimusele suurt rõhku panevat, efektset silmahakkavat tüdrukut või noort naist.
97.Kohus leiab, et kuigi väljendile „tibin“ võib anda erinevaid tähendusi, ei ole kostja vaidlusaluses kommentaaris kasutanud väljendit mitte hageja efektse välimuse kirjeldamiseks, vaid hagejale negatiivse hinnangu andmiseks seoses sellega, et hageja ei teinud kostja arvates tegelikult tööd. Kostjal puudus alus sellisel viisil hagejale hinnangu andmiseks ning tegemist oli hagejat halvustava ja tema au teotava väärtushinnanguga. Sellise väärtushinnangu avaldamist ei saa kostja õigustada vajadusega avaldada vabalt oma arvamust.
98.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15. oktoobril 2019 avaldas kostja Delfi Ärilehes ilmunud artikli „V A selgitab ametist lahkumist: lootsin, et K lööb oma asutuses korra majja. Seni ei kippu ega kõppu“ juures kommentaari: „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“ (toimiku lk 12).
99.Hageja leidis, et kostja avaldas alusetult hinnangu, nagu oleks hageja milleski süüdistanud ministrit, olles ise süüdi. Kostja hinnang on alusetu, sest hageja ei ole milleski süüdi. Ainuüksi see, et kostja ei olnud kursis hageja töödega, ei tähenda, et keegi neid ei tea. Hageja on pikaajaline ettevõtja, kellel on palju kliente. Kostja leidis, et tema avaldatu oli kohane, sest hageja kritiseeris EASi juhtkonda ja soovis, et minister lööks selles osas korra majja, käies ise samal ajal EAS-ga kohut. Kostja avaldas hinnangu, kus ta ei kiitnud üksteise avalikku mustamist heaks. Lisaks nähtuvad Internetist mitmed varasemad hagejaga seotud konfliktid.
100.Kohus leiab, et vaidlusaluses kommentaaris on kostja avaldanud väärtushinnanguid ja faktiväiteid. Väljendi „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ näol on kohtu arvates tegemist hinnanguga vastastikustele avalikele süüdistustele. Kostja on kasutanud vanasõna, mis kirjeldab olukorda, kus vaidluses on kaks süüdlasest osapoolt. Sellisele tähendusele viitab ka kostja esitatud väljavõte ajalehes „xxx“ 24.01.2018 ilmunud artiklist, mille pealkiri oli „R ja L: Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ (toimiku lk 54).
101.Kohus leiab, et ajakirjanduses avaldatu valguses ei olnud tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kritiseeris EASi ja selle
juhtkonna tegevust ning nõudis ministrilt sekkumist. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ja minister andsid EASi juhtkonna tegevusele vastupidiseid hinnanguid (toimiku lk 99). 15.10.2019 ajakirjanduses ilmunud teabe kohaselt avaldas hageja avalikus pöördumises pettumist, et minister K K ei suutnud EAS-is korda majja lüüa (toimiku lk 102). 14.10.2019 ajakirjanduses avaldatud teabe kohaselt pidas minister hageja avalikke sõnavõtte ebakohasteks (toimiku lk 103-104). Järelikult avaldasid hageja ja minister K K avalikkuses teine-teise tegevuse suhtes kriitikat. Kohtu arvates oli kirjeldatud olukorras põhjendatud kostja hinnang, et konflikti tekkimisel oli kaks osapoolt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt oli kostjal põhjust avaldada hageja tegevuse suhtes kriitiline väärtushinnang põhjusel, et ka hageja tegevust kriitika avaldamisel võis pidada vähemalt ebaeetiliseks.
102.Lauses „kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“, on kohtu hinnangul põimunud faktiväited ja väärtushinnangud. Väljendis „kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin“ on kohtu arvates tegemist hinnanguga toimunud sündmustele ja hageja avaldatud kriitikale. Vaidlus puudub selle üle, et hageja lahkus ministri nõuniku ametikohalt ning asus koheselt pärast seda avalikult kritiseerima ministri tegevust nii seoses hageja survestamisega ametist lahkumisele kui ka seoses EASi puudutava tegevusega (toimiku lk 102). Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja kriitika ministri tegevuse suhtes oleks olnud põhjendatud. Olukorras, kus hageja asus ministrit kritiseerima põhjusel, et ta pidi nõuniku ametikohalt lahkuma, on kostja negatiivne hinnang hageja tegevusele olnud põhjendatud. Kuigi kostja kasutas väärtushinnangu avaldamisel väljendeid „hea soe kohake“ ja „säutsuma“, ei ole kohtu arvates tegemist hageja au teotavate, vulgaarsete või ebasündsate väljenditega. Seetõttu ei ole kohus väljendit ebakohaseks ega hageja au teotavaks väärtushinnanguks.
103.Väljendis „paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“ on kostja avaldanud faktiväite, mille kohaselt on Internetist võimalik hageja tegevuse suhtes otsingu tegemisel leida vaid andmeid hageja varasematest konfliktidest ning keegi ei tea midagi hageja tehtud töödest. Kohus leiab, et avaldatud faktiväide on osaliselt ebaõige. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et kui teha otsingumootoris Google.com otsing hageja nimega (toimiku lk 100-101), on tulemuseks muuhulgas erinevad viited hagejaga seotud konfliktidele ja vaidlustele, kuid mitte tema tehtud töödele. Samuti esitas kostja kohtule Interneti kaudu kättesaadavad andmed erinevate varasemate hagejaga seotud vaidluste kohta (toimiku lk 94-98). Seega ei ole kostja ebaõigesti avaldanud, et Internetist on kättesaadavad andmed hagejaga seotud konfliktide kohta.
104.Samas väljendis on kostja ebaõigesti avaldanud, et keegi ei tea midagi hageja tehtud tööde kohta. Ainuüksi sellest, millised andmed hageja kohta on kättesaadavad Internetis, ei saa faktiliselt järeldada, et ükski isik ei tea midagi hageja teostatud töödest. Hageja senised tööalased tegevused ei pruugi ega peagi olema täielikult jälgitavad Interneti vahendusel. Seega on kostja osaliselt avaldanud ebaõige faktiväite. Samas ei leia kohus, et tegemist oleks olnud hageja au teotava faktiväitega. Hageja au ei saa teotada see, kas või kui palju on kolmandatele isikutele teada tema tööalane tegevus. Ebaõige faktiväite ümberlükkamist ei ole hageja hagiavalduses taotlenud.
105.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.10.2019 avaldas kostja Delfi Ekspressis ilmunud artikli „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ juures kommentaari: „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...“ (toimiku lk 13).
106.Hageja leidis, et kostja avaldas ebakohase väärtushinnangu, kuna hageja ei ole pelgalt istumise eest raha saanud. Kostjal puudub teadmine hageja tööülesannetest nõunikuna. Kostja on
ebaõigesti avaldanud faktiväite, et hageja on reetur ja hageja sai sule sappa ehk temaga lõpetati tööleping. Hagejat ei vallandatud, vaid ta lahkus ametist omal soovil. Tavaliselt vallandatakse töölt need, kes on viibinud töökohal joobes, on varastanud või pannud toime usalduse kaotuse. Kostja avaldas, et hageja on midagi säärast toime pannud. Teisalt pidas hageja väljendit „reetur“ ebakohaseks väärtushinnanguks. Kostja leidis, et kuna hageja kasutas oma ametikohta ära erahuvide kaitsmiseks, oli tema tegevus ebaeetiline ja reeturlik. Kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et hageja sai sule sappa, sest hageja on ise teatanud, et lahkus ametist ministri surve tõttu.
107.Kohus leiab, et ka antud kommentaaris on põimunud väärtushinnangud ja faktiväited. Hageja esitas kohtule väljavõtte õigekeelsuse sõnastikust (toimik lk 30), mille kohaselt tähendab sõna „reetur“ kedagi või midagi reetvat või äraandjat. Väljendis „reeturitest tulebki lahti saada“ on kostja hinnanud hageja tegevust reeturlikuks ning sellega omakorda pidanud põhjendatuks hageja lahkumist ministri ametikohalt. Kohus nõustub asjas kogutud tõendite pinnalt kostja väitega, et hageja tegevust saab pidada ebaeetiliseks olukorras, kus hageja soovis ametialast positsiooni ära kasutades saavutada paremaid tulemusi oma erahuvide kaitsel, sealhulgas EASi ründamisel. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et hageja kritiseeris ja teravalt EASi tegevust ning nõudis ministri nõunikuna viimase sekkumist olukorras, kus hageja ettevõte kaotas riigihanke ning sellele järgnenud rahalise hüvitise saamisele suunatud kohtuvaidluse.
108.Kostja esitas kohtule tõendina ajalehes „xxx“ 14.10.2019 ilmunud artikli „Erikomisjon sai ülevaate minister K nõuniku tegevusest“ (toimiku lk 103-107), milles on avaldatud, et minister K sai hageja kui oma nõuniku sõnavõttudest teada alles korruptsioonivastase erikomisjoni kirjast. Minister pidas sellist viivitust kahetsusväärseks. Minister avaldas, et hageja lahkub töölt 18. oktoobril ning see on ministri hinnang tema väljaütlemistele EAS ja selle juhi suhtes ajal, mil hageja ise kohut käis. Seega võib artiklis avaldatu ja teistes asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada, et hageja ei käitunud ministri suhtes ega riigiametis töötades ausalt. Kuigi kostja kasutatud väljend „reetur“ on negatiivse tähendusega väärtushinnang, ei pea kohus kostja avaldatud hinnangut siiski ebakohaseks. Avalikult kättesaadavate faktiliste asjaolude pinnalt on kostja põhjendatult hinnanud hageja käitumist ebaeetiliseks ehk reeturlikuks.
109.Kohus leiab, et ka väljendi „aga sai sule sappa“ kasutamine ei ole olnud ebakohane. Hageja esitas kohtule väljavõtte seletavast sõnaraamatust (toimiku lk 68), mille kohaselt tähendab antud väljend kusagilt ära ajamist, minema kihutamist, vallandamist. Väljendi tähenduse üle pooled ka sisuliselt ei vaidle. Kohtu hinnangul avaldas kostja kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtuvalt hinnangu, mille tähenduse kohaselt hageja vallandati ametikohalt ehk sunniti sellelt lahkuma. Kommentaaris ei ole kostja ühelgi viisil avaldanud, et hageja oleks viibinud tööl joobnuna, midagi varastanud või muul viisil kohustusi rikkunud. Tegemist on meelevaldsete hageja järeldustega, mis ei ole kooskõlas avaldatud kommentaari tegeliku sisuga.
110.Hageja esitas kohtule väljavõtte töötamise registrist ja Majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumi vastuse teabenõudele (toimiku lk 65-66), milliste kohaselt lõppes hageja töösuhe ministeeriumis poolte kokkuleppel ning kaebusi tema suhtes juunist kuni oktoobrini 2019 ministeeriumile esitatud. Kostja esitas omakorda kohtule kaks ajakirjanduses avaldatud artiklit. Varem viidatud ajalehes „xxx“ 14.10.2019 ilmunud artiklis (toimiku lk 103107) on märgitud, et hageja lahkub töölt 18. oktoobril ning see oli sisuliselt ministri hinnang hageja kui nõuniku väljaütlemistele EASi ja selle juhi suhtes ajal, mil hageja ise sama organisatsiooniga kohut käis.
111.Ajalehes „Eesti Ekspress“ ilmus 15.10.2019 artikkel „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ (toimiku lk 102), milles avaldati, et kuigi hageja kirjutas ise lahkumisavalduse, avaldas minister talle selleks survet. Hageja nõustus avaldatud artiklis, et talle avaldati survet. Eeltoodud
andmete pinnalt leiab kohus, et kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast hinnangut, kui avaldas, et hageja sunniti ametikohalt lahkuma.
112.Lisaks on kostja kommentaaris avaldanud: „Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist“. Tegemist on kaudsete faktiväidetega, mis on segunenud hinnanguga. Nii on kostja andnud hinnangu, et hageja soovis jätkata töötamist, kus saab vaid „istuda ja raha taskusse panna“. Seega avaldas kostja kaudselt, et hageja sai töötasu ilma sisulist tööd tegemata. Sellise faktiväite avaldamiseks puudus kostjal alus. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud faktilisi asjaolusid, millest lähtuvalt sai hageja töötasu ilma tööd tegemata ning millest lähtuvalt soovis ta sellisel ametikohal töötamist jätkata. Antud osas on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõige faktiväite. Kuna kostja on avaldanud, et hageja sai töötasu ilma tööd tegemata, on tegemist hageja au teotava faktiväitega.
113.Kogumis on kohus seisukohal, et neljast avaldatud kommentaarist sisaldasid kaks ebaõiget au teotavat faktiväidet, üks ebakohast au teotavat väärtushinnangut ning üks ebaõiget faktiväidet, mis iseenesest ei olnud au teotav.
114.Lisaks eelviidatud tõenditele esitas hageja kohtule hulgaliselt väljavõtteid veebikeskkonnast, mida ta nimetas Emotsioonidetektoriks. Nende väljavõtete kohaselt (toimiku lk 20-25, 31-32) on väljenditel „vajadus ennast reklaamida“, „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“, „keegi ei tea sellest tehtud tööst midagi“, „tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega“, „soojal kohal istuma“, „raha tasku panema“, „reetur“, „sai sule sappa“ negatiivne tähendus, mistõttu pidas hageja kõiki neid väljendeid enda au teotavateks. Kostja esitas omakorda samast keskkonnast väljavõtted (toimiku lk 55), mille järgi on ka sõnadel „suhtekorraldaja“, „rõõm“ ning „õnnelik“ negatiivsed tähendused. Seejärel esitas hageja uuesti väljavõtted samast keskkonnast samade sõnade kohta, tõendamaks nende positiivset tähendust (toimiku lk 74-76).
115.Kohus leiab, et hageja ja kostja esitatud väljavõtted Emotsioonidetektori nimelisest keskkonnast on asjakohatud ja ebausaldusväärsed tõendid. Ainuüksi asjaolust, kas mõnel sõnal võib teatud kontekstist lähtuvalt olla positiivne või negatiivne tähendus, ei saa teha järeldusi selle kohta, kas mõni vaidlusalune kommentaar kujutab endast au teotavat väärtushinnangut või faktiväidet. Kohus nõustub kostja väitega, et ainuüksi sõna negatiivne tähendus ei võimalda sõna pidada kellegi au teotavaks.
116.Kohus selgitas hagejale 04.09.2020 pöördumises (toimiku lk 77-78) vajadust põhistada, mida ta soovis tõendada väljavõtetega Emotsioonidetektorist, kuidas on need asjakohased ja usaldusväärsed. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi täiendavat põhistust ega tõendit väljavõtete asjakohasuse või usaldusväärsuse kohta. Veebilehelt kn.eki.ee kättesaadava teabe järgi on tegemist programmiga, mis on loodud kirjaliku teksti lõikude positiivsuse, negatiivsuse ja neutraalsuse tuvastamiseks. Samuti võib veebilehelt järeldada, et otsingu teostamiseks tuleb sisestada lauseid. Kas või milliseid lauseid on programmi pooled sisestanud, tõenditest järeldada ei saa. Kuivõrd hageja ja kostja on saanud samade sõnade kohta diametraalselt erinevaid tulemusi, sõltub tulemus järelikult sellest, kuidas ja milliseid sisendeid on kasutatud. Kuna hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid sisendeid ja kuidas ta kasutas, on tegemist ebakohaste ja ebausaldusväärsete tõenditega.
117.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kuulub iseenesest rahuldamisele, kuid mitte sellises ulatuses, nagu on nõudnud hageja. Kohus selgitas hagejale 04.09.2020 pöördumises (toimiku lk 77-78) vajadust täiendavalt põhistada kahju hüvitise nõuet ning tõendada hüvitise suurust põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud negatiivsete tagajärgede saabumist. Kohus selgitas, et ainuüksi mõne portaali
üldisest kasutajate arvust ei saa automaatselt järeldada, kui suure hulga isikuteni kommentaarid jõudsid. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid hüvitise suuruse kohta täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
118.Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, kuid igal juhul mitte vähem kui 5000 eurot. Hageja väitis, et tal esinesid meeleolulangused ja stress. Kostja avaldatu pani ohtu hageja ametialased väljavaated ning võimaluse töötada soovitud valdkonnas. Mitmed hageja suhtekorraldusbüroo koostööpartnerid on kostja laimu tõttu loobunud lepingulistest suhetest. Hagejal on tekkinud ebamugavustunne avalikes kohtades ja inimestega suheldes. Kuna kommentaare avaldati Delfis, tuleb eeldada, et need jõudsid kogu eesti keelt kõneleva rahvani. Keskmine Eesti kohtutes laimu eest väljamõistetav hüvitis on 3000 eurot, kuid see on ebapiisav, sest ei ole andnud loodetud tulemusi. Kostja pidas hageja nõutud summat ülemäära suureks ja väiteid paljasõnalisteks. Kuna kostja vabandas hageja ees ja palus kommentaarid eemaldada, on nõue alusetu.
119.VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise eelduseks kahju hüvitamise kohustuse olemasolu, mida tuleb jaatada olukorras, kus kannatanu au on teotatud. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et kostja teotas hageja au ühe ebakohase väärtushinnanguga ja kahe ebakohase faktiväitega.
120.VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
121.Riigikohus on leidnud, et kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (samas, p 22). Kohtute väljamõistetud hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrduspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (samas, p 26). Igale au teotamisele ei pea reageerima rahalise kompensatsiooniga (RK TKo 3-2-1-17-05, p 29).
122.Esmalt osundab kohus, et hageja esindaja väiteid Eesti kohtutes keskmiselt väljamõistetavate hüvitiste suuruse kohta on alusetud. Keskmiseks ei saa pidada hüvitist, mille tasumist hageja esindaja tavaliselt oma klientidele soovib, vaid lähtuda tuleb kohtutes reaalselt välja mõistetud hüvitistest. Riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete analüüsist aastatel 2018 kuni 2019 nähtub, et keskmine hüvitis isikuõiguste rikkumise puhul on 1264 eurot ning mediaan on 800 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et isikuõiguste rikkumise puhul välja mõistetavad hüvitised ei hõlma üksnes au teotamise juhtumeid, vaid teisigi isikuõiguste rikkumise juhtumeid.
123.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et tavapärasest suurema hüvitise väljamõistmine on õigustatud üksnes põhjustel, et hageja esindaja arvates ei avalda muudes kohtuvaidlustes välja
mõistetud hüvitised muudele isikutele piisavalt mõju. Selliste spekulatiivsete väidete arvestamist VÕS § 134 mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ei võimalda.
124.Alusetud on hageja esindaja etteheiteid, et tavapärasest suurema hüvitise nõudmisel ei pea hageja tõendama asjaolusid, milliste esinemisega ta hüvitise nõuet seob ning tõendamiskoormus lasub üksnes kostjal. VÕS § 134 lg 5 järgi saab hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust. Seega tuli hagejal välja tuua ja tõendada asjaolusid, milliste kohaselt olid tema jaoks tagajärjed tavapäraselt raskemad või kahju tekitav tegevus ulatusliku mõjuga. Vaatamata kohtu selgitustele on kõik hageja väited rikkumise raskuse ja ulatuse kohta jäänud paljasõnalisteks. Hageja ei ole tõendanud ühelgi viisil tööalaste väljavaadete vähenemist, klientide lahkumist või muid tagajärgi. Hageja ei ole tõendanud, kui paljud isikud üldse tutvusid artiklitega, milliste juures kommentaarid olid avaldatud ning kommentaaride endiga. Ainuüksi sellest, kui suur on portaali Delfi tavapärane tuntus, ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, kas või kui suur oli artiklite või kommentaaride loetavus. Kahju ebatavaliselt suures ulatuses tekkimist ei saa eeldada, vaid seda tuleb tõendada hagejal.
125.Lisaks tuleb kohtul VÕS § 134 lg 5 järgi arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja pöördus kostja poole nõudekirjaga 31.12.2019 (toimiku lk 15-18). Selles kirjas nõudis hageja esindaja kostjalt hüvitise 3000 euro maksmist ja uue kommentaari avaldamist.
126.Kostja vastas hageja nõudele 09.01.2020 (toimiku lk 19) ning avaldas kahetsust mõju tõttu, mida kommentaarid hagejale avaldasid. Kostja vabandas hageja ees. Hageja esindaja vabandusega ei nõustunud (toimiku lk 19), vaid saatis hagejale kirja, milles nõudis endiselt hüvitise 3000 euro tasumist. 10.01.2020 saatis kostja Ekspress Meediale e-kirja (toimiku lk 108109), milles palus eemaldada Delfi Ärilehe ja Ekspressi artiklite kommentaariumi lehtedelt enda avaldatud kommentaarid, sest need ei järgi kommenteerimise head tava. 14.01.2020 kell 08.03 teatati kostjale, et kommentaarid on eemaldatud.
127.Alusetu on hageja arusaam, et kohus ei saa hüvitise suuruse määramisel arvestada hageja ja kostja käitumist pärast kommentaaride avaldamist. Tegemist on asjaoludega, millistega kohtul tuleb arvestada, kujundades siseveendumust kohase hüvitise suuruse osas. Arvestades seda, et kostja vabandas hageja ees, eemaldas koheselt vaidlusalused kommentaarid, kõik vaidlustatud kommentaarid ei rikkunud hageja isiklikke õigusi ning rikkumise raskust või ulatust puudutavaid muid asjaolusid hageja ei tõendanud, on kohane mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 200 eurot.
128.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas näeb TsMS 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
129.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja taotles hagiavalduses küll hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid leidis ise, et hüvitis peaks olema vähemalt 5000 eurot. Seesuguses summas hüvitise väljamõistmist õigustavaid asjaolusid hageja ei tõendanud. Eeltoodu tõttu peab kohus ebaõiglaseks mõista kostjalt hageja kasuks mistahes ulatuses menetluskulusid välja vaatamata asjaolule, et kohus pidas võimalikuks hageja hüvitise nõude rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.