X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.09.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.09.2021 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot ja sellelt summalt viivis alates hagiavalduse esitamisest 08.12.2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
4.1.Hagi rahuldada.
4.2.Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot ja viivis kahju hüvitiselt (100 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 08.12.2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
2-20-18143 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 08.12.2020 Harju Maakohtule hagi Y vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.
2.Kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas Facebookis kasutaja Q 04.12.2018 postituse juures kommentaari: „vot on värdjaid ilmas“. Kostja andmed tehti kindlaks tsiviilasjas nr 2-19-8116, mille raames nõudis hageja välja meediaettevõttelt kommentaatorite nimed ja IPaadressid. Facebooki vastuse kohaselt avaldas kostja eelviidatud laimu.
3.Kostja avaldatud tekst on väärtusotsustus, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab „värdjas“ soerdit, ebardit, eemaletõukava välimusega olendit, monstrumit. Hagejast tekib negatiivne kuvand ka emotsioonidetektori andmete kohaselt. Tegu on sõimusõnaga, mis kannab äärmiselt negatiivset hinnangut. Kuna ei esine ühtegi faktilist asjaolu, mis annaks aluse nimetada hagejat värdjaks, tuleb lugeda, et kostja avaldatu on hageja au ja head nime riivav. Kostja lisas tekstile oksendava emotikoni, mis annab selgelt ja ühemõistetavalt teada, kuidas kostja suhtub hagejasse. Hageja au teotati ka vulgaarse väljendusviisiga. Väljendi „värdjas“ puhul on ilmselgelt tegemist vulgaarse ning ebasündsa väljendusviisiga. Vaidlus puudub selle üle, et kommentaar puudutab hagejat. Esiteks kommenteeris kostja postitust, mis tutvustab ja võimaldab ligipääsu videole hageja korraldatud näidistunnist. Nimetatud videole on jäädvustatud ainult ja üksnes hageja. Teiseks on postituses kasutatava video eelvaatest näha hagejat ilma selleta, et peaks videot vaatama. Postituses kasutatakse hageja nime, sest selles küsitakse: „Kas Teile meeldib X uus lastelauluke?“.
4.Kostja avaldatud väärtushinnang hageja kohta on täiesti ebakohane. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.
5.Hageja õppeprogramm on suunatud laste heaolule. Ükski seadus otseselt ei keela koolieelsetele lastele seksuaalhariduse läbiviimist. Õppetund oli eelnevalt koolieelse lasteasutuse ja selles õppivate laste vanematega kooskõlastatud.
2-20-18143
6.Kostja tegevus oli VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt õigusvastane. Kostja kommentaarid kutsuvad teisi inimesi hagejat vihkama, alandama ja taunima kostja avaldatud teksti abil. Viimane on eriti taunitav käitumine. Ebakohase väärtushinnangu puhul ei ole hagejal muud õiguskaitsevahendit kui kahju hüvitamise nõudmine, mistõttu pakub mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kõige paremat rehabilitatsiooni ning annab kostjale signaali, et hageja õiguste rikkumine pole lubatud. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamise eest. Kostja põhjustas hagejale läbi ebakohase väärtushinnangu avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Kostja esitatud väide on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, mis häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Ükski lasteaed ei soovi enam hagejaga koostööd teha ja kulutused välismaistele õpingutele on osutunud kasututeks.
7.Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et ta pole midagi ette võtnud pärast hageja esindaja pöördumise saamist. Kostja ei ole vabandanud ega saa aru oma õigusvastasest käitumisest. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kommentaar ei olnud avaldatud hageja suhtes, mistõttu puudub tal õigus kahju hüvitamisele. Kostja kommentaar oli kirjutatud mitmuses ja ühtegi konkreetset nime selles nimetatud ei ole. Kommentaar jäi eemaldamata põhjusel, et teema oli eest suletud. Kostja pöördus Facebook`i abikeskuse poole, et nad aitaksid probleemi lahendada. Kahjuks kostja sealt vastust ei saanud. Kostjal puudub teave, kas kommentaar või kogu postitus eemaldati.
9.Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat alandada ega solvata. Kuna juhtunust on möödunud enam kui kaks aastat, ei saa kostja täpsustada, milliste emotsioonide ajendil ta kommentaari postitas. See võis olla suunatud teistele kommentaatoritele. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 100 eurot ja viivise kahju hüvitiselt (100 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 08.12.2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
11.Maakohus nõustus hagejaga, et kostja avaldatud kommentaar puudutas hagejat ning oli oma sisult ja väljendusviisilt au teotav, sest kommentaar oli halvustava sisuga ja vulgaarse väljendusviisiga. Hageja kommentaar oli suunatud hageja halvustamisele. Seesugune väärtushinnang oli hageja au teotav ning õigusvastane.
12.Kohus selgitas, et kui hageja hinnangul esinevad asjaolud, mis õigustaksid tavapärasest suurema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, tuleb hagejal neid asjaolusid tõendada. Hageja ei ole tõendanud, et ükski lasteaed ei soovi enam temaga koostööd teha ja kulutused välismaistele õpingutele on osutunud kasututeks. Ainuüksi kommentaari avaldamisest ei saa järeldada või eeldada laiaulatuslikku mõju kannatanule. Hageja väited, milliste kohaselt said kostja avaldatu tõttu kahjustada hageja lähedased, on hüvitise väljamõistmisel asjakohatud, sest
2-20-18143 hageja saab nõuet esitada üksnes enda õiguste rikkumise tõttu. Hageja ei ole esitanud tõendeid enda tervise kahjustamise kohta.
13.Õigusrikkuja käitumise ja suhtumise arvestamise vajadus rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleneb otseselt VÕS § 134 lõikest 5, mis näeb kohtule ette kohutuse arvestada muuhulgas kahju tekitaja käitumist ja suhtumist. Kostja vastas hageja pöördumisele 01.02.2020, vabandas kommentaari eest ja lubas teha kõik endast oleneva, et kommentaar Facebooki lehelt kustutataks. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune kommentaar on kustutatud. Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid keskmisest suurema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja rahalise hüvitise nõude, kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue.
14.Vaatamata hagi rahuldamisele tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine kostjalt on ebamõistlik. Kohus palus 24.03.2021 pöördumises hagejal esitada kostjale kompromissettepanek hiljemalt 26.04.2021. Kohus selgitas, et arvestades vaidluse sisu ja mahtu, on kompromissi sõlmimine mõistlik. Samas pöördumises selgitas kohus hagejale vajadust tõendada asjaolusid, millele tuginedes hageja hüvitist nõudis. Hageja ühtegi kompromissettepanekut ega ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks ei esitanud, vaid leidis jätkuvalt, et kostjalt väljamõistetavaks õiglaseks hüvitiseks on 2000 eurot. Kuigi hageja esitas nõude välja mõista hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, on kohtu hinnangul tegu hagi osalise rahuldamisega võrreldava olukorraga. Lisaks ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks teinud mõistlikke pingutusi vaidluse lahendamiseks kohtueelselt või kohtumenetluse ajal. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Üldreegel on see, et kui hageja saavutab enda eesmärgi, siis tuleb jätta kulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus mitte ainult ei lähtunud üksnes ebamõistlikkusest (mitte äärmisest ebamõistlikkusest), vaid jättis ka täielikult põhjendamata selle, millised olid kohtu arvates need erandlikud asjaolud, mis oleksid võinud tingida TsMS § 162 lg 4 rakendamise.
17.Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist hagiavalduses toodud kommentaari eest, tuues välja oma õiguslikud seisukohad selle kohta, mida kostja avaldatud väide tähendas ja millist kahju see võis tekitada. Kohtu üldsõnaline põhjendus, nagu oleks menetluskulude ümberjagamine õigustatud seepärast, et hageja ei teinud ühtegi kompromissettepanekut ega esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks, vaid leidis jätkuvalt, et kostjalt väljamõistetavaks õiglaseks hüvitiseks on 2000 eurot, on asjakohatu. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
2-20-18143
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lgst 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
20.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud mittevaralise kahju hüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
21.Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 162 lõike 1 kohaldamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt ebaõigesti menetluskulud jaotanud. Maakohus on rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, jättes piisavalt põhjendamata, milles seisnevad antud juhul TsMS § 162 lg 4 kohaselt need erandlikud asjaolud, millest saaks järeldada menetluskulude kostja kanda jätmise äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust. Maakohus põhjendas TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist sellega, et hageja ei ole teinud kostjale kompromissiettepanekut ning ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks, vaid on sellele vaatamata soovinud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist 2000 euro ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ebapiisavad ning käesoleval juhul ka asjakohatud.
22.Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (TsMS § 162 lg 1) järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu 27.11.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-1718531, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamise. Äärmist ebamõistlikkust ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada sellest, et hageja ei ole teinud menetluses kostjale kompromissi ettepanekut. Tegemist on menetlusosalise vaba valikuga, kas ta soovib vastaspoolega milleski kokku leppida või mitte. Samuti ei saa TsMS § 162 lg 4 mõttes erandlikke asjaolusid järeldada sellest, et hageja ei ole kõiki oma väiteid mittevaralise kahju ulatuse osas tõendanud.
23.Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et kui hageja on oma seisukohtades viidanud mittevaralise kahju hüvitise mõistlikule suurusele summas 2000 eurot, on tegemist hagi osalisele rahuldamisele sarnase olukorraga. Hageja seisukohtades arvamuse avaldamine ei ole samane hageja poolt nõude esitamisega ning hageja isiklik arvamus mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas ei ole kohtule siduv. Lisaks ei ole isikliku arvamuse avaldamine hüvitise suuruse osas ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel asjassepuutuv ega muuda menetluskulude kostjalt väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-20-3860, p 48).
24.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes selle hüvitise suuruse määrata kohtu äranägemisel. Maakohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise, milleks on antud juhul 100 eurot. Lähtudes hagi täielikust rahuldamisest oleks maakohus pidanud seejärel kohaldama
2-20-18143 TsMS § 162 lõiget 1, mille kohaselt hagi täielikul rahuldamisel jäävad menetluskulud vastaspoole kanda. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
25.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.