Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

19.03.2016 eest summas 2,24 eurot; viivis perioodi 20.03.2016-20.04.2016 eest summas 2,71 eurot; viivis perioodi 21.04.2016-30.06.2016 eest summas 3,45 eurot; arve nr 7160045063 alusel viivis perioodi 24.03.2016-30.06.2016 eest summas 19,77 eurot; viivis perioodi 01.07.2016-31.08.2016 eest summas 10,69 eurot; viivis perioodi 01.09.2016-06.09.2016 eest summas 0,48 eurot; viivis perioodi 07.09.2016-05.10.2016 eest summas 0,30 eurot; arve nr 7160057365 alusel viivis perioodi 23.04.2016-05.10.2016 eest summas 21,52 eurot; viivis perioodi 06.10.2016-08.11.2016 eest summas 2,38 eurot. Kokku summas 537,57 eurot. Hageja tugines VÕS § 88 lg-le 8, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Arvel nr 7170030356 võlgnevuse summas 406,54 eurot kulutusi ja sissenõutavaks muutunud intressi kohustusi kajastatud ei olnud, kuna need olid varasemalt tasutud (537,57-131,03=406,54). VÕS § 88 lõike 6 punkti 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Lähtuvalt eeltoodust ning VÕS § 88 lõike 6 punkti 1 alusel on käesoleval juhul esimesena, s.t 21.01.2017 sissenõutavaks muutunud kohustuseks võlgnevus summas 406,54 eurot. Eeltoodust nähtuvalt oli tegemist põhinõudega, mis on kirjeldatud arvel nr 7170014314. Võlgnevus summas 406,54 (537,57-131,03=406,54) loetakse seaduse kohaselt täidetuks järgmiselt: tasutud 20.02.2017 summas 96,50 eurot (võlgnevus: 406,54 - 96,50 = 310,04 eurot); tasutud 20.03.2017 summas 77,75 eurot (võlgnevus: 301,04 -77,75 = 232,29 eurot); tasutud 07.05.2017 summas 150,00 eurot (võlgnevus: 232,29 - 150,00 = 82,29 eurot); tasutud 02.10.2017 summas 150,00 eurot (võlgnevus: 82,29- 82,29 =0 eurot). Seega sai kohustus, mis muutus sissenõutavaks 21.01.2017 lõplikult täidetud 02.10.2017, ehk üheksa kuud hiljem. Võlgnevuse täitmise järgselt VÕS § 88 lõike 6 punkti 1 alusel 21.02.2017 sissenõutavaks muutunud kohustuseks oli tasu 2017. aasta jaanuarikuus tarbitud soojusenergia eest summas 347,88 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist põhinõudega, mis on kirjeldatud arvel nr 7170030356. Tasu 2017.aasta jaanuarikuus tarbitud soojusenergia eest summas 347,88 eurot loetakse seaduse kohaselt täidetuks järgmiselt: tasutud 02.10.2017 summas 150,00 eurot, millest täideti 21.01.2017 sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks 82,29 eurot, jääb rahasumma jäägiks 67,71 eurot; (võlgnevus: 347,88 - 67,71 = 280,17 eurot); - tasutud 12.10.2017 summas 100 eurot (võlgnevus: 280,17 – 100 = 180,17 eurot); tasutud 10.11.2017 summas 150 eurot (võlgnevus: 180,17 – 150 = 30,17 eurot). Seega on hageja põhinõue 03.02.2017 arve nr 7170030356 alusel 30,17 eurot. 02.03.2017 arvest nr 7170044944 tulenev nõue on summas 280,30 eurot. Hageja selgitas, et arvest nr 7170044944 nähtuvalt oli tasumisele kuuluvaks summaks 938,22 eurot, sealhulgas: võlgnevus summas 657,92 eurot; tasu 2017.aasta veebruarikuus tarbitud soojusenergia eest summas 280,30 eurot. Kokku summas 938,22 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ning VÕS § 88 lõike 6 punkti 1 alusel on käesoleva juhul esimesena, s.t 21.02.2017 sissenõutavaks muutunud kohustuseks võlgnevus summas 657,92 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on tegemist põhinõudega, mis on kirjeldatud arvel nr 7170030356. Võlgnevus summas 657,92 eurot (754,42-96,50=657,92) loetakse seaduse kohaselt täidetuks järgmiselt: tasutud 20.03.2017 summas 77,75 eurot (võlgnevus: 657,92 - 77,75 = 580,17 eurot); tasutud 07.05.2017 summas 150 eurot (võlgnevus: 580,17 - 150 = 430,17 eurot); tasutud 02.10.2017 summas 150 eurot (võlgnevus: 430,17 - 150 = 280,17 eurot); tasutud 12.10.2017 summas 100 eurot (võlgnevus: 280,17 – 100 =180,17 eurot); tasutud 10.11.2017 summas 150 eurot (võlgnevus: 180,17 – 150 = 30,17 eurot). Seega jäi 03.02.2017 arve nr 7170030356 alusel tasumata 30,17 eurot. Seega jäi kohustus, mis muutus sissenõutavaks 21.02.2017 täielikult täitmata (02.03.2017 arve nr 7170044944 alusel tasumata tasu 2017. aasta veebruarikuus tarbitud soojusenergia eest summas 280,30 eurot). Kokkuvõtvalt on hageja nõue kokku järgmine: 03.02.2017 arve nr 7170030356 alusel summas 30,17 eurot ja 02.03.2017 arve nr 7170044944 alusel summas 280,30 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku summas 310,47 eurot.

viivisemäär 0,05% päevas alusetu. Seega on hageja alusetult eeltoodud viivisemäärades arvestanud arvetes viiviseid. Hageja poolt esitatud arvetest nähtus, et hageja arvestas viivistelt viiviseid, mis oli hageja hinnangul lubamatu (VÕS § 113 lg 6). Hagi juurde lisatud 07.12.2017 arvest nr 7170136700 nähtus, et viivised on arvestatud 04.01.2017 arvele nr 7170014314. Arvest nr 7170014314 olulise osa moodustavad viivised. Kostja tegevus on olnud vastuoluline, kuivõrd eelnevalt on hageja väitnud, et 2017. aastal kustutas ta korteriomanikelt laekunud raha arvel esmajärjekorras varem tekkinud võlgnevuse. 2018. aastal tarbisid korteriomanikud soojusenergiat ning hageja esitas korteriomanikele selle eest arveid. Korteriomanikelt laekunud raha arvel aga ei kustutatud 2017. aasta võlgnevust. Kui lähtuda hageja 21.10.2020 menetlusdokumendis esitatud seisukohast, et korteriomanikelt laekunud raha arvel esmajärjekorras tuleb kustutada varem tekkinud võlgnevus, siis 2018. aastal korteriomanikelt laekunud raha arvel oli 2017. aasta võlgnevus kustutatud. Kostja asus seisukohale, et hageja käitumine, mis põhineb viivise ja võlgnevuse arvestamisel, on olnud pahauskne ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtuotsuse põhjendused

müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on täitmiseks kohustuslik ja VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 66 lg 2 kohaselt lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 3 kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on tegemist soojusenergia müügiga kaugküttepiirkonnas, tuleb juhinduda ka kaugkütteseadusest (KKütS). Nimelt sätestab KKütS § 7 lg 1, et soojusettevõtja peab tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega (KKütS § 14 lg 1). Kohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna, et pooltevaheline õigussuhe põhineb 01.12.2008 sõlmitud soojuse ostu-müügilepingul nr xxx, mis on sõlmitud hageja ja korteriomanike vahel. Vaidlustamata asjaoluna kehtis enne Kohtla-Järve linn Ritsika tn 10 korteriühistu 11.01.2018 äriregistrisse kandmist korteriomanike ühisus. KrtS § 66 lg 2 kohaselt on korteriomanike ühisuse õigused ja sh lepingulised kohustused üle läinud kostjale ehk korteriühistule, millest järelduvalt ei ole leping sõlmitud tarbijaga ning asjas ei kohaldu võlaõigusseaduses (VÕS) reguleeritud tarbijasätted. Kohtu hinnangul on KrtS § 34 lg 3 kohaselt hageja õiguspäraselt esitanud hagi kostja (korteriühistu) vastu. VKG Soojus AS on võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses ja hageja tagab lepingu p 2 alusel ja KKütS § 8 lg 2 ja § 14 lg 1 mõistes kaugküttepiirkonnas Ritsika tn 10 Kohtla-Järve linn korterelamu soojusenergia varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. Asjas ei ole vaidlust soojustarbimise arvestuse üle, kostja on soojusenergiat tarbinud ja kostja on arved kätte saanud.

96,50 eurot ja 20.03.2017 tasuti arve nr 7170044944 kustutamiseks 77,75 eurot. 02.10.2017 laekus hagejale E-lt 150 eurot. 12.10.2017 laekus hagejale B-lt 100 eurot ning 10.11.2017 veel 150 eurot. Seega ajavahemikus 02.10.2017 – 10.11.2017 laekus elamu korteriomanikelt E-lt ja B-lt 400 eurot. Lisaks eeltoodule märkis kostja, et asjas tuleb kohaldada VÕS § 88 lg 1, mille kohaselt võib kostja võlgnikuna määrata, missuguse kohustuse täitmiseks raha on üle antud. Täpsustavalt ei võinud hageja kostja laekumisi alusetu viivise arve nr 7140014314 katteks arvestada, kuivõrd viivise arves näidatud viivisemäär on ebaõige ja tõendamata, kuivõrd viivise arvestust ning dokumentatsiooni esitatud ei ole (dtl 222 ja 223). Kostja on laekumiste tõendamiseks esitanud kontoväljavõtte ja maksete ülevaate (dtl 189 ja 190). Hageja on nõude kujunemise ja sellega kaasuvalt kostja laekumiste katmise osas esitanud kohtule ülevaate 21.10.2020 vastuses (dtl 215 kuni 218). Hageja lähtus VÕS § 88 lg 6 p-ist 1, kuivõrd kostja ei ole võlgnevuste tasumisel maksekorraldustes määranud, millise kohustuse katteks summa kanti, st kostja kohustuste täitmise järjekorda ei määranud. Lisaks eeltoodule märkis hageja, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud kohustuste täitmise järjekorras. Hageja juhindus VÕS § 88 lg-st 8, mille kohaselt on hageja lugenud kostja laekumisi esmalt varasemalt sissenõutavaks muutunud viiviste ja seejärel põhikohustuse katteks. Kostja möönis oma vastuses, et hageja nõudest tulenevalt ei ole nõude aluseks arve nr 7140014314. Kuivõrd asjas kostjale viivise nõuet ei tulene, muuhulgas viivis on täidetud, siis ei saa kostja vastavat arvet asjas vaidlustada ja seetõttu puudus vajadus arve nr 7170014314 kohta täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja vastuväited viivisemäära ja arvestuse kohta ei ole asjakohased ja see, et viidatud arvest olulise osa moodustavad viivised, ei saa teha veel järeldust, et viiviselt oleks arvestatud viiviseid (dtl 261 ja dtl 262).

et F tasus 20.03.2017 arvest nr 7170044944 tuleneva võlgnevuse katteks 77,75 eurot, sest maksekorralduses puudub viide arve nr 7170044944 tasumise kohta. Kostja 28.09.2020 seisukoha lisas 3 (dtl 190) Kohtla-Järve linn Ritsika tn 10 KÜ arvete ja maksmiste väljavõttest kajastuvalt on 02.10.2017 E tasunud hagejale 150 eurot (selgitus: ritsika 10-xx, B), 12.10.2017 on B tasunud hagejale 100 eurot (selgitus: ritsika 10-xx B), 10.11.2017 on B tasunud hagejale 150 eurot (selgitus: ritsika 10-xx, B). Eeltooduga on tõendatud, et E ja B on ajavahemikul 02.10.2017 kuni 10.11.2017 tasunud hagejale 400 eurot. Kohus on seisukohal, et kooskõlas VÕS § 88 lg-s 1 sätestatuga tuleb arvest nr 7170030356 maha arvestada F poolt 20.02.2017 hagejale tasutu, so 96,50 eurot, sest maksekorralduse selgituses on selgelt märgitud, et tasutakse arvet nr 7170030356. Kohus võtab eelpool toodu arvesse võlgnevuse arvestamisel. Ülejäänud maksete (F 20.03.2017 77,75 eur; 02.10.2017 E 150 eurot, 12.10.2017 B 100 eurot, 10.11.2017 B 150 eurot) osas tuleb osundada, et kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud, et teostatud maksete tegemisel märkis ta maksekorraldusele millise konkreetse arve tasumisena makse teostatakse (st määras, millise kohustuse katteks raha tasub). VÕS § 88 lg 4 sätestab, et kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Teadaolevalt ei ole hageja kostjale teatanud, millise kohustuse täitmiseks ta on F 20.03.2017, 02.10.2017 E, 12.10.2017 ja 10.11.2017 B maksed arvestanud. Sellises olukorras kohalduvad VÕS § 88 lg 6 ja 8. Lõige 6 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Lõike 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega saab arvestada eelpool märgitud maksed varasemate võlgnevuste katteks selliselt, et maksest loetakse tasutuks kõige kauem võlgnevuses olnud arvelt tasumise hetkeks arvestatud viivis ja põhivõlg. Täiendavalt on VÕS § 88 lg 9 sätestatud, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Hagejal on kostja vastu 03.02.2017 arvest nr 7170030356 tulenev nõue summas 30,17 eurot (põhivõla jääk). Arve nr 7170030356 sisaldas võlgnevust summas 406,54 eurot ja tasu jaanuaris 2017 tarbitud soojusenergia eest summas 347,88 eurot, kokku summas 754,42 eurot. Nimetatud arve pidi kostja ühtse summana tasuma 20.02.2017 (lepingu lisa 2 p 4.5, dtl 34). Arvel nr 7170030356 näidatud võlgnevus summas 406,54 eurot on tekkinud 04.01.2017 arve nr 7170014314 (dtl 213) tasumata jätmisest. Arve nr 7170014314 summaks oli 537,57 eurot. Viidatud arve sisaldas soojusenergia tasu perioodil 01.04.2016-31.12.2016 summas 393,66 + km, arve nr 7160029665 alusel - viivis perioodi 25.02.2016-03.03.2016 eest summas 1,64 eurot; - viivis perioodi 04.03.2016-19.03.2016 eest summas 2,24 eurot; - viivis perioodi 20.03.2016-20.04.2016 eest summas 2,71 eurot; - viivis perioodi 21.04.2016-30.06.2016 eest summas 3,45 eurot; arve nr 7160045063 alusel - viivis perioodi 24.03.2016-30.06.2016 eest summas 19,77 eurot; - viivis perioodi 01.07.20168

31.08.2016 eest summas 10,69 eurot; - viivis perioodi 01.09.2016-06.09.2016 eest summas 0,48 eurot; - viivis perioodi 07.09.2016-05.10.2016 eest summas 0,30 eurot; arve nr 7160057365 alusel - viivis perioodi 23.04.2016-05.10.2016 eest summas 21,52 eurot; - viivis perioodi 06.10.2016-08.11.2016 eest summas 2,38 eurot. Kostja väitis, et arves nr 7170014314 on viiviselt arvestatud viivist, mis on lubamatu (VÕS § 113 lg 6) (dtl 222 ja dtl 223). Eeltoodust nähtub aga, et iga põhiarve osas viivituse periood ei kattu, viiviselt viivist arvestatud ei ole ja eelnevalt tuvastatust on hageja 07.12.2017 arve nr 7170136700 (dtl 42) nõudmisest loobunud ning seetõttu on kostja vastuväide asjakohatu. VÕS § 88 lg 1 kohaselt tuleb arve nr 7170014314 (dtl 213) katteks lugeda F poolt 19.01.2017 hagejale tasutu summas 131,03 eurot (maksekorralduse selgituses: A Ritsika tn 10-xx, 31027 Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, arve nr 7170014314; dtl 189) ja 07.05.2017 E poolt tasutu 150 eurot (maksekorralduse selgituses: Arve nr 7170014314, ritsika 10-xx B; dtl 190). Kohus leiab, et praeguses asjas oli arvel nr 7170014314 märgitud viivisemäär 0,07% päevas pooltele siduv. Kostja on viidatud arve tasunud arvel näidatud viivise tingimusel. Eelnevalt ei ole kostja arves märgitud viivistele vastuväiteid esitanud. Järelduvalt on kostja arve tasumisega (teoga) aktsepteerinud arves nr 7170014314 märgitud viivisemäära, arvestust ja perioodi. Ka ei ole kostja seejuures tõendanud, et ta oleks viidatud arves näidatud põhiarveid tasunud õigeaegselt ja esitanud omapoolset viivise arvestuskäiku, millest kinnitavalt oleks nähtunud viivise ebaõigsus. Sellest lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväide ebaõige viivisemäära ja viivise arvestuse osas on põhjendamatu. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt tuleb arve nr 7170014314 katteks lugeda järgmised maksed: 20.03.2017 F poolt tasutud summa 77,75 eurot (maksekorralduse selgituses: A, Ritsika tn 10-xx, 31027 Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, klienta-xxx; dtl 189); 02.10.2017 E poolt tasutu 150 eurot (maksekorralduse selgitus: ritsika 10-xx, B, dtl 190); 12.10.2017 B poolt tasutud summast 28,79 eurot (makse summa 100 eurot, selgitus: ritsika 10-xx B, dtl 190). Kokkuvõtvalt tuleb arve nr 7170014314 katteks arvestada laekumised: 131,03+150+77,75+150+28,79= 537,57 eurot. 12.10.2017 B maksega tuleb lugeda arve nr 7170014314 täidetuks. Arvest nr 7170014314 tulenev ülejääk on summas 71,21 eurot (10028,79=71,21 eur). F poolt 20.02.2017 tasutu summas 96,50 eurot, arvest nr 7170014314 tulenev ülejääk summas 71,21 eurot ja 10.11.2017 B poolt tasutu summas 150 eurot, kokku summas 317,71 eurot (96,50+71,21+150=317,71 eur) tuleb arvestada arve nr 7170030356 katteks. Kohus selgitab, et ülejääk summas 71,21 eurot ja B laekumine summas 150 eurot tuleb arvestada arve nr 7170030356 katteks, kuivõrd sellest varasemalt sissenõutavaks muutunud nõudeid asjas esile toodud ei ole. Samuti puuduvad täiendavad laekumised, milles oleks määratletud arve nr 7170030356 tasumine. Seega on kostjal arvest nr 7170030356 tulenev võlgnevus hageja ees summas 30,17 eurot (347,88 – 96,50-71,21-150=30,17 eurot). Eeltoodud arvestuse põhjal on kohus seisukohal, et hageja arvest nr 7170030356 tulenev nõue summas 30,17 eurot on täielikult põhjendatud.

võlgnevus summas 657,92 eurot on kostjal tasutud. Kohus leiab, et hageja nõue, mis tuleneb arvest nr 7170044944 summas 280,30 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole asjas TsMS § 230 lg 1 tähenduses tõendanud, et võlgnevus summas 280,30 eurot on hageja ees täidetud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 310,47 eurot (03.02.2017 arve nr 7170030356 summas 30,17 eurot, 02.03.2017 arve nr 7170044944 summas 280,30 eurot, kokku summas 310,47 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.