Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2(13)

2-19-16008

1.12 R O täidab Placet Group OÜ nõude summas 978.97 eurot 120 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 8.16 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. 1.13 R O täidab Placet Group OÜ nõude summas 2422.62 eurot 120 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 20.19 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. 1.14 R O täidab Placet Group OÜ nõude summas 775.21 eurot 120 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 6.46 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. 1.15 R O täidab Ferratum Bank p.l.c nõude summas 999.24 eurot 120 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 8.33 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. 1.16 R O täidab PC Finance OÜ nõude summas 466.60 eurot 120 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 3.89 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. 1.17 R O täidab Credit.ee OÜ nõude summas 1511.20 eurot 120 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 12.60 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. 1.18 R O täidab Omaraha OÜ nõude summas 915.90 eurot 120 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 7.64 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

3(13)

2-19-16008 R O esitas 02.11.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 20.11.2020 esitas avaldaja kohtule avalduse täpsustuse. Avaldaja leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Avaldajal on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol. Võlgnik soovib oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades võlgnevuse suuruseid ja pikendades võlgnevuse tasumise tähtaegu. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik võlgnevused 120 osamaksena, mis igakuiselt moodustavad kokku 656 eurot. Võlgade ümberkujundamiskavast jäävad välja kohustused F R ees summas 11 395.38 eurot, kuna võlgnik ja F.R on saavutanud võlgnevuse tasumiseks kohtuvälise kokkuleppe põhivõla tasumiseks osamaksetena ja kohustus Avallone AS-i ees summas 14 750 eurot, kuna võlgnik on oma tööandjaga, Avallone AS-iga saavutanud kohtuvälise kokkuleppe põhivõla tasumiseks osamaksetena. R O ́u igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1636 eurot (neto). Võlgnikule kuulus kaasomandina 1⁄2 kinnistust asukohaga xxxx, mille soetamiseks võtsid võlgnik ja tema elukaaslane H-M J ühise laenu. Laenu tagamiseks koormati kinnistu hüpoteegiga Swedbank AS-i kasuks. 23.09.2020 kinkis võlgnik oma kaasomandi osa H-M Jle, kuna võlgnik ei olnud võimeline laenumakseid tasuma ja kõik laenumaksed oli kogu ulatuses sunnitud tegema kinnistu teine kaasomanik, H-M J. Kuna võlgnik ei ole ka edaspidi võimeline laenu tasumisse panustama, otsustasid võlgnik ja H-M J kinkelepinguga kaasomandi lõpetada nii, et kinnistu ainuomanikuks saab H-M J ja tema kanda jääb edaspidi täies mahus laenu kandmise kohustus. Võlgniku ülalpidamisel on käesoleval ajal üks alaealine laps. 20.11.2020 esitatud selgituse kohaselt sünnib võlgniku perre 2021. a maikuus teine laps. Kohus võttis 23.11.2020 määrusega avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus on 23.11.2020 määruses võlausaldajatele selgitanud, et juhul, kui võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ümberkujundamiskava kohta ei esita, loetakse võlausaldaja nõude suurusega nõustunuks. Võlausaldajate seisukoht Võlausaldajad Bigbank AS, Bondora AS, Placet Group OÜ, PC Finance OÜ, BB Finance OÜ ja IPF Digital Estonia OÜ ei esitanud ümberkujundamiskavale vastuväiteid. Võlausaldajad AS LHV Pank, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Ferratum Bank p.l.c ja Omaraha OÜ on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad ümberkujundamiskavaga võlgniku taotletud viisil. Creditstar Estonia OÜ teatas oma 25.11.2020 vastuses, et ei nõustu ümberkujundamiskavaga, kuna võlgnik ei ole põhjendanud, et tal oleksid makseraskused ja puuduksid vahendid oma kohustuste täitmiseks. Võlgniku arveldusarvete väljavõtetest ei nähtu, et võlgnik oleks ajavahemikul 01.01.2019 – 01.01.2020 hasartmänge mänginud. Võlgnik on teinud ülekandeid hasartmängude korraldajatele perioodil 01.01.2020.a – 01.11.2020, kuid ei ole tõendanud, et ta oleks kõik need rahad, mis on üle kantud hasartmängude korraldajate deposiidikontole, maha mänginud. Samuti on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on teinud ennast tahtlikult varatuks, väites, et kinkis temale kuuluva osa kaasomandisse soetatud varast. Võlgniku arveldusarvete väljavõttest nähtub, et võlgnik on kaasomandisse soetatud kinnisvara

4(13)

2-19-16008 soetamiseks tasunud 2019. a sissemakse vähemalt 79 000 euro ulatuses. Seega on väär võlgniku väide, et ta ei ole kinnisvara soetamisse panustanud. Samuti on võlgnik märkinud, et kaasomandisse soetatud kinnistu on omandatud pangalaenuga, mis näitab, et võlgniku sissetulekute ja väljaminekute suhet ja võlgniku hasartmängude mängimist on panga poolt laenulepingu sõlmimisel kontrollitud. Kuna võlgnikule on väljastatud pangalaen, siis järelikult pidi pank laenu väljastamisel olema kindel, et võlgnik ei tegelenud hasartmängude mängimisega, sest pank ei väljasta laene isikutele, kes tegelevad hasartmängude mängimisega. Võlausaldaja hinnangul ei ole põhjendatud ka võlgade ümberkujundamise kava pikkus 10 aastat, sest võlgnik väidab, et on sattunud majanduslikult keerulisse olukorda seoses hasartmängude mängimisega, samas on võlgnik on pannud endale hasartmängude mängimise keelud 3 aastaks. Sellisel juhul oleks põhjendatud võlgade ümberkorraldamise kava pikkusega 3 aastat, sest ei ole tagatud, et võlgnik suudab peale kolme aasta möödumist, kui lõppeb hasartmängude mängimise keeld, hoiduda hasartmängude mängimisest ja tasub oma kohustusi võlausaldajate ees. Kuna võlgnik on ennast tahtlikult muutnud varatuks, kinkides ära talle kuulunud osa kinnisvarast, siis ei ole peale 3 aasta möödumist võimalik esitada enam tagasivõitmise nõuet, mistõttu kaotaksid võlausaldajad võimaluse oma nõuete rahuldamiseks, kui võlgnik kolme aasta möödudes otsustab enam mitte tasuda võlausaldajatele nõudeid. Seega kui võlgnik soovib, et võlgade ümberkujundamise kava oleks pikem kui 3 aastat, siis peaks võlgnik enda omadusse tagasi saama ära kingitud kinnisvara osa. Võlausaldaja on nõus ümberkujundamise kavaga, mille kohaselt võlgnik tasub 36 kuulise perioodi jooksul summa 1944.98 eurot. Credit.ee OÜ on 27.11.2020 vastuses teatanud, et ei nõustu kavas märgitud nõude suurusega. Credit.ee OÜ põhiosa nõude suurus on 1511.20 eurot. Võlgnik on avaldanud, et on nõus rahuldama kõigi võlausaldajate põhiosa jäägid, ent kava järgi on ette nähtud 100% põhinõude rahuldamine vaid kahe võlausaldaja puhul, seega on võlausaldajaid koheldud ebavõrdselt. InBank AS on 10.12.2020 vastuses teatanud, et InBank AS-il on seisuga 10.12.2020 võlgniku vastu rahaline nõue summas 7721 eurot. Ühisraha OÜ on 15.12.2020 vastuses teatanud, et ümberkujundamiskava tuleks jätta läbi vaatamata, kuna laenu taotledes täitis võlgnik laenutaotluse ankeedi, milles märkis, et ta on varakas, piisava sissetulekuga ja laenuotstarbeks on muud tarbimiskulud. Võlgnik ei teavitanud laenuandjat oma raskest majanduslikust seisust. Võlausaldaja on seisukohal, et avaldaja on tahtlikult esitanud võlausaldajale eksitavaid andmeid laenu saamisel, seega on ta teinud VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes tahtlikult võlausaldajat kahjustava tehingu, mis on aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel või juba menetlusse võetud avalduse korral avalduse läbivaatamata jätmisel. Juhul, kui kohus ei jäta avaldust läbi vaatamata, siis ei nõustu võlausaldaja ümberkujundamiskavas esitatud võlasumma suurusega ega võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil. Võlausaldaja ei nõustu kõrvalnõuete vähendamisega. Kohustuste vähendamine riivab väga intensiivselt võlausaldaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning seda võib teha ainult äärmise vajaduse korral, juhul kui maksetähtaja pikendamine mingil juhul sobivat tulemust ei anna. Võlgnik ei ole võlgade ümberkujundamiskavas kohelnud võlausaldajaid võrdselt, vaid eelistanud mõnda teistele. Võlgnik soovib rahuldada kohustused erinevate võlausaldajate ees erinevate perioodide jooksul, näiteks Bigbank AS-i kohustuse on võlgnik nõus tasuma 58 kuu jooksul, kohustuse IPF Digital Estonia OÜ ees 60 kuu jooksul, kohustuse Ühisraha OÜ ees 100 kuu jooksul, kohustuse Avallone AS-i ees 59 kuu jooksul jne. Kui võlgnik on makseraskustes, siis on ta on makseraskustes ühtviisi kõigi võlausaldajate suhtes ja ei ole alust ühtede võlausaldajate eelistamiseks teiste ees. Võlausaldaja nõustub ümberkujundamiskava kinnitamisega juhul, kui

5(13)

2-19-16008 võlgnik tasub kogu võla, s.o põhiosa ja kõrvalnõuded maksimaalselt 35 kuu jooksul. Avaldaja on esitanud ümberkujundamiskava, mille kohaselt soovib võlgnik nii kohustuste vähendamist kui ka kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Nimetatud kujul ümberkujundamiskava kinnitamine on vastuolus VÕVS § 2 lg-s 1 sätestatuga. Mitme ümberkujundamismeetme üheaegne rakendamine rikub võlausaldaja õigustatud huvi. Võlgniku väited, et ta kinkis temale kuulunud kaasomandi osa ära, sest tal puudus panus kaasomandi soetamises ja võimalus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, on tõendamata. Monefit Estonia OÜ on 16.12.2020 esitatud vastuses märkinud, et ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja hinnangul esitatud ümberkujundamis kava vastuolus VÕVS § 2 lg-1, sest võlgnik soovib ümberkujundamiskava kohaselt kohustuste vähendamist, kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamist, mis ei ole kooskõlas VÕVS-ga. Lisaks sellele on võlgnik tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve, kuna ta on vabatahtlikult ära kinkinud talle kuuluva osa kinnisvarast ja on sellega ennast tahtlikult muutnud varatuks. Selline võlgniku tehing tuleks tagasipöörata. Nõude tasumine 10 aasta jooksul ei arvesta piisavalt võlausaldaja huve ega ole seetõttu põhjendatud. Võlgnik on pannud endale hasartmängude mängimise keeldud 3 aastaks, kuid antud asjaolu ei taga kuidagi nõuete täitmist peale 3 aasta möödumist. Lisaks on võlgnik ennast tahtlikult varatuks muutnud ja 3 aasta möödumisel ei ole võimalik esitada tagasivõtmise nõuet, mistõttu kaotaksid võlausaldajad võimaluse oma nõuete rahuldamiseks, kui võlausaldaja nõude jääb tasumata. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et ümberkujundamiskava tuleb jätta esitatud kujul kinnitamata. Juhul kui kohus siiski otsustab võlgniku ümberkujundamiskava kinnitada, on võlausaldaja nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega tingimusel, et võlgnik tasub vähemalt 3000 eurot (s.o võlgnevuse põhisumma) 48 kuu jooksul. Võlgniku vastus võlausaldajate vastuväidetele Võlgnik on 20.01.2020 esitanud kohtule vastuse võlausaldajate vastuväidetele. Vastuses Credit.ee OÜ vastuväitele on võlgnik märkinud, et nõustub Credit.ee poolt märgitud põhiosa suurusega. Sellest tulenevalt on võlgnik nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega selliselt, et Credit.ee OÜ põhiosa summaks ja ühtlasi ka kohustuse täitmise summaks on 1511.20 eurot ning kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arvuks 120 kuud igakuise maksena 12.60 eurot. Võlgnik ei nõustu võlausaldaja väitega, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Võlgnik on ümberkujundamiskavas märkinud, et ta on valmis tasuma ümberkujundavate kohustuste laenu põhiosa kõigile ümberkujundamiskavas olevatele võlausaldajatele võrdselt 120 kuu jooksul ja palub kohustusi vähendada kõigi kõrvalnõuete võrra. Credit.ee OÜ poolt seisukohas välja toodud põhiosa nõuete summa (107 326.43 eurot) ja tasumise arvutuskäik ei vasta minu poolt ümberkujundamiskavas esitatud andmetele. Võlgnik on ümberkujundamiskavas märkinud, et on suuteline tasuma võlausaldajatele laenude põhiosa kokku summas 1000 eurot kuus. Seoses Credit.ee OÜ täpsustatud põhiosa nõudega on igakuine makse kõigile võlausaldajatele kokku 1001 eurot kuus. Ümberkujundavate kohustuste põhiosa nõuded kokku on 78 720.99 eurot. Arvutuskäik näitab, et 78720.99 eurot jagatuna 120 kuu peale teeb igakuise makse suuruseks 656 eurot. Ümberkujundamiskavas märgitud igakuised osamaksed kokku on samuti 656 eurot. Seega tasub võlgnik kõigile ümberkujundamiskavas olevatele võlausaldajatele ümberkujundavate kohustuste põhiosa nõuded võrdselt 120 kuu jooksul. Vastuseks InBank AS-i vastuväitele on võlgnik teatanud, et ei nõustu võlausaldaja vastuväitega, kuna võlausaldaja ei ole selgitanud, millest nõuded koosnevad. Juhul, kui

6(13)

2-19-16008 InBank AS ei vaidle vastu võlgniku poolt ümberkujundamiskavas märgitud põhiosa võlgnevustele, ei muutu sisuliselt kohustuste täitmise suurus, kuna ümberkujundamiskavas on märgitud, et võlgnik on võimeline tasuma kõigile ümberkujundamiskavas olevatele võlausaldajatele vaid võlgnevuses oleva ümberkujundavate kohustuste põhiosa võrdsetes osades 120 kuu jooksul ja võlgnik palub kohtul kohustusi vähendada kõigi kõrvalnõuete võrra. Vastuseks Ühisraha OÜ vastuväidetele on võlgnik teatanud, et ta on ümberkujundamiskava koostanud parimal võimalikul viisil ja alternatiiv oleks ainult võlgniku eraisiku pankrot, mis oleks aga kõigile võlausaldajatele kahjulikum kui esitatud ümberkujundamiskava. Ühisraha OÜ vaidles vastu kõrvalnõuete suurusele, kuid nõustub võlgniku märgitud põhiosa suurusega. Kuna kõrvalnõuded (intress, viivised) muutuvad igapäevaselt siis on ilmne, et kava koostamisel oli kõrvalnõuete suurus väiksem kui Ühisraha OÜ vastuse esitamise ajal. Lisaks on kõrvalnõuded lisandunud ka hiljem võlausaldaja poolt saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade võrra. Ümberkujundamiskavas märgitud põhiosa suurusele Ühisraha OÜ vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt jääb võlgnik ümberkujundamiskavas märgitud seisukoha juurde, et on võimeline tasuma Ühisraha OÜ-le põhivõla summas 972.38 eurot 120 kuu jooksul igakuise maksena 8.11 eurot. Kõigi kõrvalnõuete võrra palub võlgnik kohtul kohustusi vähendada. Võlgnik ei nõustu Ühisraha OÜ väitega, et ta on ümberkujundamiskavas kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt, eelistades neist mõningaid. Näitena on Ühisraha OÜ viidanud, et erinevatele võlausaldajatele on märgitud erinevad tagasimakse perioodid. Võlgnik on selgitanud, et ümberkujundamiskava tulbas „Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes“ on kajastatud tähtaeg, mille võrra pikeneks hetkel kehtiv leping. Võlgnik on kõigile ümberkujundamiskavas olevatele võlausaldajatele märkinud, et tasub laenu põhiosa 120 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetega. Võlgniku hinnangul ei kohelda ümberkujundamiskavas Ühisraha OÜ-t võrreldes teiste võlausaldajatega ebavõrdselt, kuna võlgnik on nõus tasuma kõigile ümberkujundamiskavas olevatele võlausaldajatele ümberkujundavate kohustuste põhiosa 120 kuu jooksul. Ainuke erand, kellele võlgnik tasub laenusumma lühema perioodi jooksul kui 120 kuud, on tema tööandja Avallone AS, kellele võlgnik tasub samuti ainult põhivõla. Põhjused, miks Avallone AS on jäetud ümberkujundamiskavast välja, on võlgnik selgitanud ümberkujundamiskavas. Kinnistu asukohaga xxxx ostmisega seonduvat on võlgnik selgitanud järgmiselt. 21.12.2018 kandis võlgnik enda kontolt notari kontole kaasomandisse ostetud kinnisvara sissemakse 39 600 eurot. Kuna võlgnikul endal sissemaksu raha puudus, laenas sissemaksuks vajamineva summa 04.12.2020 võlgnikule tema isa, kes omakorda laenas selle summa eelnevalt B-Lay AS-ilt. 28.12.2020 kandis teise kaasomaniku ema võlgnikule oma isiklikust rahast 39 600 eurot, millest võlgnik tasus oma isa võetud laenu B-Lay AS-ile. Seega sissemaksu raha 39 600 eurot tasuti kokkuvõttes teise kaasomaniku ema isiklikust rahast. Kõik kodulaenu osamaksed on tasutud teise kaasomaniku poolt ja sissemaks tasutud teise kaasomaniku ema poolt. Seetõttu oli võlgnik kaasomandi lõpetamisega kinkelepingu teel nõus, sest ta ei panustanud rahaliselt kinnisvara soetamisse ja seoses oma väga halva majandusliku olukorraga ei suuda teha seda ka tulevikus. Kui kohus otsustaks kaasomandi lõpetamise kinkelepingu tehingu tagasi pöörata ja võlgniku nimel olnud 50% kaasomandi osa näiteks sundmüüki panna, siis läheks saadav tulu täies ulatuses vastavalt kinnistule seatud hüpoteegile Swedbank AS-ile kodulaenu katteks ja ümberkujundamiskavas olevad võlausaldajad ei saaks sellest tehingust vähimatki kasu. Seega ei ole võlgniku arvates kinkelepingu tagasipööramiseks mingit mõistlikku põhjendust. Antud kinnisvarale on seatud üle 200 000 euro suurune hüpoteek Swedbank AS-i kasuks ja kodulaenu jääk on 153 672.70 eurot.

7(13)

2-19-16008 Vastuseks Creditstar Estonia OÜ vastuväidetele on võlgnik teatanud, et on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et perioodil 25.02 - 07.03.2020 Olybet (Olympic Enertrainment Group AS) deposiidikontole ja 03.08-06.10.2020 PartyPoker deposiidikontole (ElectraWorks Limited) kantud rahad on maha mängitud. Ülejäänud perioodil 2020. a mängis võlgnik lotot, Eesti Loto AS-ile tehtud kanded ja võidetud summade kanded on nähtavad võlgniku kontoväljavõtetes. Võlgnik ei nõustu Creditstar Estonia OÜ väitega, et võlgniku arveldusarvete väljavõttest ei nähtu, et võlgnik oleks perioodil 01.01.2019 - 01.01.2020 hasartmänge mänginud. Võlgniku kontoväljavõtetest nähtub, et sel perioodil on ostetud hulganisti lotopileteid. Loto on hasartmäng, seega pole võlausaldaja väide õige. Creditstar Estonia AS märkis, et peale hasartmängupiirangute lõppemist on oht, et võlgnik hakkab jälle hasartmänge mängima. Võlgnik on selgitanud, et ta on kohtu soovil valmis kohtu iga 3-aastase piiranguperioodi lõppedes saatma kohtule uued tõendid, et on järgmiseks kolmeks aastaks uued piirangud seadnud. Creditstar Estonia AS on oma seisukohas märkinud, et nõustub ümberkujundamiskavaga, kui võlgnik tasub 36-kuulise perioodi jooksul 1944.98 eurot. Võlgniku hinnangul ei saa ta nõustuda Creditstar Estonia AS ettepanekuga tasuda põhiosa võlgnevus 36 kuul jooksul, kuna sel juhul ei kohtleks ta kõiki võlausaldajaid võrdselt ja see ei oleks ka võlgniku maksevõimet arvestades jätkusuutlik. Vastuseks Monefit Estonia OÜ vastuväitele on võlgnik selgitanud, et koostas ümberkujundamiskava parimal võimalikul viisil. Alternatiiviks oleks võlgniku eraisiku pankrot, mis oleks võlgniku arvates kõigile võlausaldajatele kahjulikum kui esitatud ümberkujundamiskava. Võlgnik ei nõustu Monefit Estonia OÜ väitega, et võlgnik on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud, kinkides vabatahtlikult ära talle kuuluva osa kinnisvarast ja muutes seega ennast tahtlikult varatuks. Võlgnik oli kaasomandi lõpetamisega kinkelepingu teel nõus, sest ta ei ole kinnisvara ostmisse rahaliselt panustanud ja seoses oma väga halva majandusliku olukorraga ei suuda teha seda ka tulevikus. Kui kaasomandi lõpetamise kinkeleping tagasi pöörata ja võlgniku nimel olnud 50% kaasomandi osa näiteks sundmüüki panna, siis läheks saadav tulu täies ulatuses Swedbank AS-ile kodulaenu katteks ja ümberkujundamiskavas olevad võlausaldajad ei saaks sellest tehingust vähimatki kasu. Antud kinnisvarale on seatud üle 200 000 euro suurune hüpoteek Swedbank AS kasuks ja kodulaenu jääk on 153 672.70 eurot. Monefit Estonia OÜ märgib, et võlgnik on pannud endale hasartmängude mängimise keeldud 3 aastaks, kuid antud asjaolu ei taga kuidagi nõuete täitmist peale 3 aasta möödumist. Võlgnik kinnitab, et on kohtu soovil iga 3-aastase piirangu perioodi lõppedes saatma kohtule uued tõendid, et on seadnud uued piirangud järgmiseks kolmeks aastaks. Monefit Estonia OÜ soovib oma seisukohas, et võlgnik tasuks põhivõla 48 kuu jooksul. Võlgnik ei nõustu Monefit Estonia AS ettepanekuga tasuda põhiosa võlgnevus 48-kuulise perioodi jooksul, kuna sel juhul ei kohtleks ta kõiki võlausaldajaid võrdselt ja see ei oleks ka võlgniku maksevõimet arvestades jätkusuutlik. Võlgnik on 30.12.2020 kohut teavitanud, et Creditstar Estonia AS on võlgnikule laenulepingu ülese ütelnud ja loovutanud selle ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le. Võlausaldaja Ühisraha OÜ on 26.01.2021 kohut teavitanud asjaolust, et on võlgnikule laenulepingu ülese ütelnud. 27.01.2021 on võlgnik teavitanud kohut asjaolust, et Inbank AS on loovutanud oma nõude Julianuse Inkasso OÜ-le. Kohtumääruse põhjendused

8(13)

2-19-16008

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. R O esitas 02.11.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 20.11.2020 esitas avaldaja kohtule avalduse täpsustuse. Avaldaja leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. R O ́u püsivaks igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1636 eurot (neto). Võlgnik on taotlenud ümberkujundamiskava kinnitamist selliselt, et täidab võlausaldajate nõuded põhivõla ulatuses 120-kuulise perioodi jooksul. Võlausaldajate F R ja Avallone AS nõuete ümberkujundamist võlausaldaja ei taotle, kuna on nimetatud võlausaldajatega saavutanud kohtuvälise kokkuleppe võlgnevuste tasumiseks põhivõla ulatuses osamaksetena. Võlausaldajad AS LHV Pank, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Ferratum Bank p.l.c ja Omaraha OÜ on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad ümberkujundamiskavaga võlgniku taotletud viisil. Võlausaldajad Bigbank AS, Bondora AS, Placet Group OÜ, PC Finance OÜ, BB Finance OÜ ja IPF Digital Estonia OÜ ei esitanud ümberkujundamiskavale vastuväiteid. Võlausaldaja Ühisraha OÜ on seisukohal, et ümberkujundamiskava tuleks jätta läbi vaatamata, kuna võlgnik esitas laenutaotluses tahtlikult ebaõigeid andmeid oma majandusliku seisundi kohta, jättes endast mulje kui varakast kliendist. Võlausaldaja Ühisraha OÜ on 26.01.2021, et on võlgnikule laenulepingu ülese ütelnud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ümberkujundamiskava läbi vaatamata jätmine VÕVS § 28 lg 3 alusel põhjendatud. Võlausaldaja Ühisraha OÜ on läbi vaatamata jätmise alusena viidanud asjaolule, et võlgnik on Ühisraha OÜ-lt laenu taotlemisel teinud võlausaldajat kahjustava tehingu, jättes laenutaotluses märkimata andmed oma raske majandusliku seisundi kohta. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 1 oli Ühisraha OÜ-l kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selleks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldas hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Ühisraha OÜ ei ole kohtule esitatud vastuväites välja toonud, kas ja kuidas ta täitis VÕS § 4034 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kohus ei pea põhjendatuks jätta ümberkujundamiskava läbi vaatamata olukorras, kus võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on järginud vastutustundliku laenamise

9(13)

2-19-16008 põhimõtet ja teinud omalt poolt teinud, et kontrollida, kas tehing võib olla teda kahjustav või mitte. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et võlausaldaja Ühisraha OÜ on võlgnikule laenulepingu ülese ütelnud, ei anna alust võlgniku ümberkujundamiskava läbi vaatamata jätmiseks, kuna tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 kuulub üleantu tagastamisele. VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on vastuväited esitanud 5 pandiga tagamata nõuete võlausaldajat 15-st. Vastuväited esitanud võlausaldajate nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, so 15 112 eurot. Vastuväite esitanud võlausaldajad Creditstar Estonia OÜ, Credit.ee OÜ, Ühisraha OÜ ja Monefit Estonia OÜ ei nõustu asjaoluga, et võlgade ümberkujundamiskava kohaselt ei kohustu võlgnik tasuma kõrvalnõudeid. Samuti ei ole võlausaldajad nõus sellega, et võlgnik täidab ümberkujundamiskava järgsed kohustused 120 kuu jooksul. Võlausaldajate hinnangul eelistab võlgnik osasid võlausaldajaid, kuna võlgnik soovib rahuldada kohustused erinevate võlausaldajate ees erinevate perioodide jooksul. Vastuväite esitanud võlausaldaja InBank AS ei nõustu võlgniku märgitud võlasummaga ja on teatanud, et InBank AS-il on seisuga 10.12.2020 võlgniku vastu rahaline nõue summas 7721 eurot. Võlgnik on 20.01.2021 vastuses teatanud, et ta ei nõustu InBank AS-i väitega, kuna võlausaldaja InBank AS ei ole välja toonud, millest tema väidetud nõuded koosnevad, kui suur on põhiosa, intress, viivis ja muud kõrvalkulud. Võlgnik on märkinud, et jääb ümberkujundamiskavas kajastatud võlasumma juurde. Võlgnik on avaldanud soovi, et InBank AS nimetatud asjaolusid täpsustaks. Kohus on võlgniku vastuse edastanud InBank AS-ile, kes on võlgniku vastuse kättesaamist kinnitanud 21.01.2020 e-kirjaga. Võlgniku vastusele InBank AS vastanud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd võlausaldaja InBank AS ei ole võlgniku vastuväitele omapoolset vastust esitanud ega selgitanud nõude kujunemist 7721 euro ulatuses, siis on ta nõustunud võlgniku poolt ümberkujundamiskavas välja toodud nõude suurusega. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid Creditstar Estonia OÜ-t, Credit.ee OÜ-t, Ühisraha OÜ-t ja Monefit Estonia OÜ-t oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, vähendades Creditstar Estonia OÜ nõude suurust 3,64 % ulatuses, Credit.ee OÜ nõude suurust 3,38% ulatuses, Ühisraha OÜ nõude suurust 3,29% ulatuses ja Monefit Estonia OÜ nõude suurust 3,74% ulatuses. VÕVS § 2 lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnik soovis nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid. Võlgnik on selgitanud, et nõude vähendamise arvestamisel on ta lähtunud võlasumma suurusest, soovides tasuda

10(13)

2-19-16008 kõigile võlausaldajatele põhivõla ja vähendades kõigi võlausaldajate nõudeid kõrvalnõuete võrra. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kui võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib nõude vähendamine olla põhjendatud. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvideta võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Creditstar Estonia OÜ, Credit.ee OÜ, Ühisraha OÜ ja Monefit Estonia OÜ nõuded ei ole pandiga tagatud. Võlgnik on kohtule selgitanud, et ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel on tagajärjeks tema pankrotimenetlus, mis oleks aga võlausaldajatele kahjulikum kui ümberkujundamiskava kinnitamine. Kohtu hinnangul ei seaks vastuväite esitanud võlausaldajate nõuete vähendamine neid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohtu arvates on väga vähe tõenäoline, et Creditstar Estonia OÜ, Credit.ee OÜ, Ühisraha OÜ ja Monefit Estonia OÜ nõudeid oleks võlgniku pankrotimenetluses võimalik suuremas ulatuses rahuldada. Samuti peab kohus oluliseks anda võlgnikule võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 10 aasta jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees osaliselt (põhivõla ulatuses) täita. Võlgnik on selgitanud, et ümberkujundamiskava koostamisel lähtus ta enda reaalsetest võimalustest, et tagada kava täitmine. Kohtu hinnangul on põhjendamatud võlausaldajate vastuväited seoses sellega, et kuna võlgnik on makseraskustesse sattunud seoses hasartmängusõltuvusega ja on seadnud endale hasartmängu keelu 3 aastaks, siis on kaheldav, kas ta pärast hasartmängu keelu lõppemist ümberkujundamiskava täidab. Võlgnik on 20.11.2020 esitatud vastuses selgitanud, et Maksuja Tolliametis ei ole võimalik hasartmängu keeldu korraga seada pikemaks perioodiks kui kolm aastat. 20.01.2021 vastuses on võlgnik märkinud, et on valmis iga kolme aasta möödumisel seadma uue hasartmängu keelu ja esitama kohtule vastavad tõendid. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal on ennatlik arvata, et võlgnik asub peale hasartmängu keelu möödumist uuesti hasartmänge mängima ja seetõttu ei täida ümberkujundamiskavaga võetud kohustusi, siis ei anna nimetatud väide alust ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ega lühendada ümberkujundamiskava täitmist 3 aastale. Kohus selgitab, et teostab tulenevalt VÕVS § 34 lg 1 järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle. Juhul, kui võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi, on kohtul võimalik ümberkujundamiskava tühistada VÕVS § 39 lg 2 alusel. Kohus ei pea põhjendatuks võlausaldajate soovi lühendada ümberkujundamiskava täitmist kolmele aastale põhjusel, et võlgnik on ennast tahtlikult varatuks muutnud ja kolme aasta möödumisel ei ole võimalik esitada tagasivõtmise nõuet, mistõttu kaotaksid võlausaldajad võimaluse oma nõuete rahuldamiseks, kui võlausaldaja nõude jääb tasumata. Võlgnik on 20.01.2021 vastuses selgitanud, et ta pole end tahtlikult varatuks muutnud. Võlgnik ostis oma

11(13)

2-19-16008 elukaaslasega kaasomandisse kinnistu asukohaga xxxx. Kuna võlgnikul endal sissemaksuks raha puudus, siis laenas ta sissemaksuks vajamineva summa, s.o 39 600 eurot 04.12.2020 oma isalt, kes omakorda laenas selle summa eelnevalt B-Lay AS-ilt. 28.12.2020 kandis teise kaasomaniku ema võlgnikule oma isiklikust rahast 39 600 eurot, millest võlgnik tasus oma isa võetud laenu B-Lay AS-ile. Seega tasuti sissemaksu raha 39 600 eurot teise kaasomaniku ema isiklikust rahast. Kõik kodulaenu osamaksed on tasunud teine kaasomanik. Võlgnik ei ole kinnisvara soetamisse panustanud, samuti pole ta tasunud laenumakseid ega suuda seda oma halva majandusliku olukorra tõttu ka edaspidi teha, mistõttu oli võlgnik nõus kaasomandi lõpetamisega kinkelepingu teel. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et isegi kui kinkeleping tagasi pöörata ja võlgniku nimel olnud kaasomandi osa sundmüügi käigus võõrandada, siis kuuluks saadav tulu täies ulatuses Swedbank AS-ile, kelle kasuks on kinnistule seatud hüpoteek ja ümberkujundamiskavas olevad võlausaldajad ei saaks sellest tehingust kasu. Kohtu hinnangul ei esine Creditstar Estonia OÜ, Credit.ee OÜ, Ühisraha OÜ ja Monefit Estonia OÜ ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlausaldajad on vastuväidetes viidanud, et võlgnik ei ole võlgade ümberkujundamiskavas kohelnud võlausaldajaid võrdselt, vaid eelistanud mõnda neist teistele. Võlgnik soovib rahuldada kohustused erinevate võlausaldajate ees erinevate perioodide jooksul, näiteks Bigbank AS-i kohustuse on võlgnik nõus tasuma 58 kuu jooksul, kohustuse IPF Digital Estonia OÜ ees 60 kuu jooksul, kohustuse Ühisraha OÜ ees 100 kuu jooksul, kohustuse Avallone AS-i ees 59 kuu jooksul jne. Võlgnik on vastuseks nimetatud vastuväidetele selgitanud, et võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist ei esine, kuna võlgnik on ümberkujundamiskava tulbas „Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes“ on kajastanud tähtaega, mille võrra pikeneks hetkel kehtiv leping. Kohus on seisukohal, et võlgniku selgitused on põhjendatud, kuna ümberkujundamiskava punkti 2 kohaselt tuleb ümberkujundamiskavas välja tuua kohustuste pikendamise tähtaja periood kuudes ja kuupäev, millest alates hakatakse makseid teostama. Kuivõrd ümberkujundamiskavaga hõlmatud kohustused tulenevad osaliselt kehtivatest lepingutest, siis pidigi võlgnik ümberkujundamiskavas välja tooma perioodi, mille võrra kehtiv leping pikeneks. Võlgnik on ümberkujundamiskavas märkinud, et tasub kõigile võlausaldajatele põhivõla 120 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetega. Asja menetluse käigus on võlausaldaja Creditstar Estonia AS oma nõude ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ-le ja Inbank AS on loovutanud oma nõude Julianuse Inkasso OÜ-le. VÕS § 164 lg 2 tulenevalt asub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. Järelikult astub nõude omandanud võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise

12(13)

2-19-16008 seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.