Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Määruse tegemise aeg ja koht
28.08.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-1998
Tsiviilasi
N Li (L) hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N L (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: N K (S&K Legal OÜ; e-post: xxx) Kostja: Tallinn, R tn 15 korteriühistu (registrikood xxx) Kostja lepinguline esindaja: D Š (e-post: xxx)
31.07.2025 esitas kostja menetluskulude nimekirja.
19.08.2025 esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele ja kohtu tegevuse peale.
25.08.2025 esitas hageja seisukoha kostja täiendavatele menetluskuludele.
Kohtumääruse põhjendused
positsioonile. Hagejale on selline tegevus arusaamatu, eriti arvestades asjaolu, et kohus ei asunud sisuliselt hagi menetlema. Kostja hageja etteheitega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastuväide põhjendatud ja tuleb seega jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt oleks kohus ületanud oma pädevuse piire. Kohus leiab, et hageja esindaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ning hageja selgitused on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Kuivõrd hageja esitas 31.07.2025 taotluse pikendada tagatise tasumise tähtaega põhjusel, et hageja ei olnud Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrusest teadlik, sest talle ei ole määrust kätte toimetatud ning hageja väitel ei ole ta läbi avaliku e-toimiku ega muul viisil saanud ka teavitusi määruse tegemise kohta, leidis kohus, et enne hageja taotluse lahendamist tuli kohtul asjaolusid kontrollida. Selleks tegi kohus Riigi IT Keskusele päringu, mille vastusest selgub, et avaliku e-toimiku poolt on N Kle toimingu 2-25-1998/12 (s.o Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määruse) kohta saadetud kaks e-kirja – teade dokumendi nähtavaks tegemise kohta on saadetud 13.06.2025 kell 11:38:37 ning teade kohtulahendi jõustumise kohta on saadetud 13.06.2025 kell 11:43:38. Mõlemad e-kirjad on avaliku etoimiku poolt edukalt saadetud. Kohtul ei ole põhjust Riigi IT Keskuse vastuses kahelda ja hageja ei ole edaspidi ka teadete mittesaamisele enam tuginenud. Kuna hageja ei selgitanud, millistel mõjuvatel põhjustel ta ei tutvunud 13.06.2025 määrusega 1,5 kuu jooksul, pidas kohus vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas hageja esindaja on ajavahemikul 13.06.2025 – 31.07.2025 üldse avalikku e-toimikut kasutanud, kuid jätnud Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrusega tutvumata. Hageja 31.07.2025 taotlusest võis järeldada, et hageja oli ekslikult arvamusel, et määrus jõustub kättetoimetamise järgselt. See tähendab, et seeläbi on võimalik lükata kohustuse täitmist tagatise tasumise näol teadlikult endale sobivale ajale edasi. Riigi IT Keskuselt saadud vastusest selgub, et ajavahemikul 14.06.2025 – 30.07.2025 on hageja esindaja N K külastanud avalikku e-toimikut ning tutvunud teiste tsiviilasjamenetlustega, mis ei ole 2-25-1998. Hageja on ka ise 19.08.2025 kinnitanud, et külastas e-toimikut ajavahemikul 13.06.2025 – 31.07.2025 korduvalt, kuid märgib, et poolel puudub kohustus kõiki tema menetluses olevaid asju igal sisenemisel e-toimikus läbi vaadata, kui puudub info asjas uue kohtumaterjali tekkimise kohta. Hageja lisab, et kohtu etteheide oleks põhjendatud, kui hageja esindaja ei siseneks e-toimikusse eeltoodud ajavahemikul üldse ning siis võiks öelda, et ta ei tunne huvi kohtumaterjalide vastu. Loomulikult ei eelda kohus, et iga kord e-toimikusse sisenemisel peaks esindaja tutvuma kõikide tema esindatava menetlustes toimuvaga, kuid antud asjas oli hageja esindaja teadlik määruskaebemenetlusest (seda kinnitab kohtute infosüsteemi kaudu teostatud menetluse logide otsingu tulemus, millest nähtub, et hageja esindaja N K on 13.06.2025 kell 10:53 vaadanud ringkonnakohtu menetluse andmeid ja 13.06.2025 kell 10:54 vaadanud maakohtu menetlusdokumente) ning võiks eeldada, et asjas, kus küsimuse all on hageja tagatise tasumise kohustus, siis on see tsiviilasi kõrgendatud tähelepanu all. Seda enam, et läbi etoimiku saadeti hageja esindajale edukalt kaks elektroonilist teavitust. N K külastas ajavahemikul 14.06.2025 – 30.07.2025 avalikku e-toimikut, kuid jättis 1,5 kuu jooksul tsiviilasjas nr 2-25-1998 Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrusega tutvumata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kohus ei ole ületanud enda pädevuse piire poole menetlusõiguste võimaliku kuritarvitamise tuvastamiseks ja kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Vähetähtis ei ole antud juhul ka see, et hageja esindaja väitis esmalt kohtule, et ei ole ühtegi teavitust saanud, kuigi päring kinnitas vastupidist. 3
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas 31.07.2025 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista hagejalt välja 2418 eurot (18,6 tundi x 130 eurot). 20.08.2025 esitas kostja täiendatud menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt mõista välja 988 eurot (7,6 tundi x 130 eurot). Kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinnaks on 130 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja palub menetluskulud mõista välja käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) on kohtu hinnangul vaidluse sisu ja lihtsust arvestades mõistlik ning jääb ka kohtupraktikas tunnustatud tasumäärade piiresse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus tsiviilasjas 2-23-7969, p 10). Küll aga leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi toimingute tegemiseks kokku 26,2 tundi on ülemäärane. Võttes arvesse kohtuvaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud kaua, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabi toimingute ajakulu põhjendatud kokku 10,5 tundi. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud eeldatavate õigusabikulude maht kohtus kokku 1365 eurot (10,5 tundi × 130 eurot). TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja on taotlenud viivise väljamõistmist, mõistab kohus kostja kasuks ka viivise välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.