Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

pojal on raske puue, kelle ravimiseks kulub väga suur osa pere sissetulekust. Ajavahemikul 16.11.2017 kuni 30.01.2018 kulutas võlgnik poja ravimiseks ca 2400 eurot Sankt Peterburgis ravile, millisest suure osa tasus võlgniku ema. Ka nooremal pojal on tervisega probleeme, ta on allergik ja ta põeb allergilist dermatiiti. Laste ravimise peale kulub pere suurem osa sissetulekust ja need kulutused laste kasvamisega aina suurenevad. Võlgnik on seisukohal, et vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on ta suutnud vähendada pankrotivõlga ca 20%. Kohus edastas 30.04.2019 kõikidele võlausaldajatele võlgniku taotluse menetluse lõpetamise soovist ning palus võlausaldajatel esitada seisukoht võlgniku taotluse osas. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) x OÜ-l ei ole kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele vastuväiteid. 2) Riigi Tugiteenuste Keskus palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on käitunud süüliselt, sest ei ole võlgnevusi tasunud. 3) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata, võlgnik pole võlgnevust tasunud, samuti jääb täiturile arusaamatuks, millistest vahenditest tasuti x OÜ nõuet. Ülejäänud võlausaldajad kohtule seisukohta ei esitanud. Võlgnik esitas KT Elin Vilippuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohtadele vastuväiteid. Võlgnik avaldas, et on tasunud oma kohustustest enam kui 20%, seda siis küll ainult x OÜ-le, kuna tema abikaasa ja kolmandate isikute osas lubati esitada hagiavaldused. Võlgnik ja x OÜ sõlmisid kompromissi, millise kohaselt tasub võlgnik oma võlgnevusest 5000 eurot ning ülejäänud nõuded kustutatakse. Võlgniku abikaasa tasus kompromissi korras igakuiselt kokku 5000 eurot. Lisaks tasus võlgnik pärast KT Elin Vilippuse seisukohta ka viimati nimetatud kohustuse täituri ees, summas 57,48 eurot. Veel mainib võlgnik, et ei ole süüliselt rikkunud oma kohustusi vaid on teinud kõik võimaliku, mida suutis arvestades tema perekonna olukorda. Võlgniku väitel on teda aidanud majanduslikult nii tema vanemad kui ka abikaasa vanaema. Võlgniku väitel ei ole tema ega tema laste tervislik olukord paranenud, kõrgelttasustava töö leidmiseks puudub variant, laste kulutused ainult edaspidiselt kasvavad, siis ei ole võlgnikul reaalselt võimalust edaspidi jätkata võlgade tasumist. Kohus tegi 10.06.2019 järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) võlgnikul on arvelduskonto SEB Pank AS-is, kuhu laekub töötasu ja mille jääk oli 11.06.2019 seisuga 226,93 eurot; 2) võlgnikul oli arvelduskonto Swedbank AS-is, mis suleti 31.01.2016 võlgnevuste tõttu; 3) Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu alates 1.01.2016 – 31.07.2019 B B OÜ-st vahemikus 5208,36-7342,46 eurot, 1.05.2017-31.05.2017 Eesti Haigekassalt 134,21 eurot, 1.03.2019-31.03.2019 Eesti Haigekassa 160,96 eurot (kõik summad on brutosummad). Võlgnik esitas 20.12.2019 uue taotluse võlgadest vabastamiseks. Nimetatud taotluses selgitas võlgnik, et tööandja on tema töötasu tõstnud 200 euro võrra. Võlgnikul on diagnoositud astma, puusaliigese kulumine ja osteokondroos (lülisamba haigus), viimane nõuab lisakulutusi. Võlgniku laste haiguste osas paranemisi ei ole. Võlgnik esitas 15.07.2020 päringu, millise kohaselt ei ole kohus tema kohustustest vabastamise taotluse osas seisukohta võtnud. Võlgnik elab pidevas stressiseisundis, kuna on teadmatuses. Seoses pandeemiast tulenevatel asjaoludel langetas tööandja kõikidel töötajatel töötasusid, võlgnikul vähenes töötasu 900 eurolt 700 euroni. Kohus tegi 14.09.2020 määrusega uued päringud krediidiasutusse ning Maksu-ja Tolliametile. Maksu-ja Tolliameti 16.09.2020 andmete kohaselt on võlgnik deklareerinud 2019. a. tulu summas 9 798,37 eurot. Perioodil 1.01.2020-31.08.2020 on võlgnikule tehtud väljamakseid summas 6 003,79 eurot. SEB Pank AS 17.09.2020 esitatud väljavõtte kohaselt on konto seis 4,69 eurot.

Maksu-ja Tolliamet teatas 9.10.2020 kohtule, et võlgnik on võlgnevuse tasunud ning neil puuduvad pretensioonid võlgniku suhtes seoses õppelaenuga. Kohus kuulas võlgniku ära 9.10.2020. Võlgnik selgitas istungil, et B oli ainuke firma, kes oli nõus ametlikult palka maksma, tervis on kehv, allergiline astma, seljaga probleeme. Kui võlgnik vaataks teist tööd, s.o logistika tööd. Logistika töö on võib-olla ligi 1000-1100 eurot, et oleks natukene kõrgem kui B Bis. Kui B Biga läbirääkida, võib-olla nad suudavad ka ise pakkuda sellist palka. Laste tervis ei ole muutunud, nende ravimisega on täiendavad kulud. Võlgniku abikaasa oli töötu, aga tööandja leidis tema jaoks kergema töö, kus istub arvutis teeb reklaamimist ja teeb saatmist. Tänaseks on 40 000 euro ringis jäänud võlgu. Mure oli selline, et kui võlgnikul palka tõsteti ja ta plaanis, et hakkab maksma võlausaldajatele ja juhtus siis nii, et C pank surus abikaasat kohtuga ja muude asjadega. Abikaasa pidi tegema kompromisslepingu C pangaga. 2 aasta jooksul maksis abikaasa 200 eurot kuus. Mis oli nende jaoks päris suur summa. Pere sissetulekust läks see C pangale. Võlgnikul oli siis isa elus ja nemad abistasid. Naise poolt vanemad abistasid. Põhimõtteliselt said sellega hakkama. C pank 5000 eurot sai 2 aasta jooksul makstud. Cs oli kaks nõuet, üks on 5701,23 eurot ja teine tingimuslik oli 4070 eurot. C pank ütles, et kui 5000 eurot ära tasub, siis pretensioone neil tema vastu ei ole. Abikaasa võttis laenu ja eile tasusid Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumile täies ulatuses selle laenu ära. Õppelaenu ei ole enam, see kiri saadeti ka teile e-posti teel. Mingi hetk maksis ka kohtutäiturile Elin Vilippusele 57 eurot. Kohtutäituri Hille Kudu nõue 22,42 on tasumata. Need väiksemad ta saaks tasutud küll. Lihtsalt ei ole seda teinud, kuna oleks selline ebavõrdne. X ees on 35000 eurot on tasumata. Tema seisukohta ma ei oska öelda. x gruppiga on suhelnud.Ta küsis, et oleksite ka teie rahul selle pankrotimenetlusega. Nad arvasid, et see summa võiks olla mitte vähem kui summa ilma intressita, mis on 2000 ringi. Abikaasa laenas siin mõned päevad tagasi summa, kus mõtles, et saab tasuda ka need väikesed võlausaldajad, kui abikaasa tasuks kui kolmas isik. Ta seda ei teinud võib-olla kohtu poolt oleks selline arusaam, et on kedagi teist ettepoole tõstnud. Kogu see jama tekkis sealt samast Cst. Tal oli võimalus kas pere läheks täiesti lõhki või päästa abikaasat sellest probleemist. Abikaasa tasuski pere sissetulekutest. Ta saab aru, et C tõsteti ette esmajärjekorda teiste võlausaldajate ees oli muidugi kohtu ees vale. Tal tõesti polnud muud võimalust ja ta pidin seda tegema, muidu tal oleks pere lagunenud. Mis puudutab tasumist, kui kohus annaks näiteks võimaluse, et kohus kindlasti lõpetaks selle pankrotimenetluse, et ta peaks näiteks 7,8,9,10% tasuma näiteks x ja x grupile, siis ta arvab, et tööandja tuleks isegi vastu, et laenaks talle. Kohtu 2.11.2020 päringule kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele vastas Aktiva Finants OÜ, et pole nõus kohustustest vabastamisega, kuna võlgnikult pole ühtegi laekumist. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 14.12.2015. Viis aastat kohustuste vabastamise menetlusest sai 14.12.2020. Seega on käesolevaks ajaks kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg 3 on kohus enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku ning samuti võlausaldaja, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). Puudub vaidlus, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele tasunud 6 768,66 eurot. V A ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise taotlusele vastu vaielnud OÜ x. Võlausaldaja peamiseks argumendiks on see, et võlgnik ei ole menetluse kestel mitte midagi võlgnevuse katteks tasunud. Võlgniku kohustustuste summa kokku oli menetluse alguses 51 115,41 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku kohustused vähenenud summas 11 539,89 eurot. Osaliselt on võlgnik tasunud ja osaliselt on võlausaldaja nõudest loobunud. Seega on võlgniku kohustused vähenenud ca 26%. Järgmiselt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on vastavalt enda poolt avaldatud andmetele tegelenud menetluse kestel tulutoova tegevusega kogu menetluse aja. Võlgnik töötab täistööajaga. Võlgnik on terve menetluse kestel pidanud kinni ühest töökohast B B OÜ-s. Võlgnik ei soovi kergekäeliselt töökohta vahetada, sest tema väljaõpe on sõjaväeline eriharidus, mis ei paku tööturul teenimisvõimalust. B B OÜ-s on ta töö käigus õppinud selgeks enda ülesanded, milliseks on ehitusobjektidel mõõtmised. SEB Pank AS arvelduskonto väljavõttest nähtub töötasu 700-900 eurot kuus (II kd tl 55-67). Viimastel kuudel 700 eurot kuus. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul pärinud

(PankrS § 173 lg 6). PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnikul on kaks alaealist last, üks laps on sügava puudega ja raskelt haige ning teisel lapsel on diagnoositud kergemaid haigusi. Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt (I t lk 201) on võlgniku ühel lapsel tuvastatud raske puude raskusastme kestusega kuni 30.09.2021. Võlgnik on lapsega käinud ravil Sankt-Peterburis (I t lk 203-206), millise osas on tehtud suured väljaminekud. Teise lapse osas on esitatud perearstitõend (I t lk 207), millise kohaselt on laps arvel diagnoosiga atoopiline dermatiit ja astma. Võlgnik on selgitanud, et tegeleb B B OÜ-s ehitusobjektidel mõõtmistega (I t lk 208). Kohus leiab, et kergekäeliselt loobuda käesolevast töökohast ei oleks mõistlik, sest uue töökoha puhul ei pruugi võlgnik samade palgatingimustega tööle saada. Võlgnik on tõendanud oma laste kehva tervislikku seisundit, mistõttu ei ole võimalik tal oma sissetuleku arvelt erilisi kõrvalepanekuid teha võlausaldajatele, vaid kulutused on vajalikud tema laste tervise heaks. Kuigi perekond on leidnud siiski osaliselt võimalusi võlausaldajate võlgade tasumiseks. Kohus möönab, et tegemist ei ole küll heas usus käitumisega, sest võlgnik on tasunud konkreetselt kolme võlausaldaja nõudeid pea terves ulatuses, jättes täitmata kohustuse jagada võlausaldajatele väljamakseid vastavalt nendele määratud jaotise suurusele. Küll aga on võlgnik pingutanud koos perekonnaga osaliselt võlgnevuste kustutamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suurim igakuine kindel sissetulek menetluse kestel olnud 900 eurot brutos, viimasel ajal on tööandja seda vähendanud 700 euroni kuus tulenevalt majanduslikust olukorrast. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, esitanud õigeaegselt aruandeid, mistõttu ei saa üheselt asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega. Võlgnik on kogu menetluse perioodi töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajale väljamakseid teha rohkem, kui ta on seda hetkel teinud. Kohus märgib, et väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka PankrS § 173 lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, võttes arvesse võlgniku töötasu ja tema laste tervislikku seisu. See tähendab, et puudub alus võlgnikule ette heita, et ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti on kohustustest vabastamise menetluses võlgnikul kohustus esitada kohtule ja usaldusisikule teavet oma elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, töökoha andmed. Võlgnik usaldusisikuna on esitanud vajalikud aruanded õigeaegselt või vähese viivitusega ning täiendanud neid vastavalt kohtu juhistele. Võlgnik on vastanud kohtu järelpärimistele seoses aruannetega ning töökohaga, võlgnik on olnud kohtuga pidevalt kontaktis. Kohus leiab, et võlgnik ei ole saadud tulusid ning vara varjanud. Kohtule teadaolevalt on V A oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud keeldumise alust ei esine. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. Samuti on võlgnik kohtule andnud teavet oma kohustuste täitmisest ja PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud keeldumise alust samuti ei esine.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13 p 14). Asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on V A andnud endast parima võlausaldaja nõuete täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Kohustustest vabastamine annab võlgnikule võimaluse uueks majanduslikuks alguseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb võlgniku käitumist tunnustada ning tema taotlus tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et V A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine ei ole eesmärgipärane. Menetluse pikendamist on põhjendatud käsitleda juhul, kui eesseisva aja jooksul on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust võrreldes senise olukorraga. Võlgnikul on kaks alaealist raske terviserikkega last ja temalt ei saa nõuda enama koormusega töötamist. Ette ei ole näha võlgniku finantsilise olukorra paranemist muude allikate arvel. PankrS § 176 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 4 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V Ai kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.