Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.jaanuaril 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-122817 AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi A. V. vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju väljamõistmiseks 1706,30 eurot Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa tn 2b, Tallinn, 11415) volitatud esindaja Ülle Velling Kostja: A. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi A. V. vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista A. V.lt 1 706,30 eurot (üks tuhat seitsesada kuus eurot ja 30 senti) AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kasuks
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta A. V. kanda
2.Välja mõista A. V.lt menetluskulu riigilõiv 225 eurot (kakssada kakskümmend viis eurot) AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 28.04.2019 xxxx juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis alkoholijoobes A. V. (edaspidi kostja), sõitis otsa kahele puule, xxxx maja seinale ja riivas pargitud sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki omanikule,
Tallinna Kommunaalametile ja Xxxx KÜ-le. Kostja seletuskirja kohaselt ajas ta segamini gaasi ja piduri pedaalid. Liikluskahju põhjustanud xxxx registreerimismärgiga xxxx valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud AAS “BTA Baltic Insurance Company” Eesti filiaali (edaspidi hageja) poolt. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 24, hüvitas hageja liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule (sõiduki omanikule) tekitatud varakahju summas 1706.30 eurot.
2.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt on tuvastatud, et kostja oli 28.04.2019 liiklusõnnetuse hetkel alkoholijoobes, mistõttu alustati esmalt tema osas väärteomenetlust, kuid kuna kostja poolt toimepandud teod olid käsitletavad ühe teona, lõpetas politsei kostja suhtes alustatud väärteomenetluse kogu teo ulatuses hõlmates liiklusõnnetuse põhjustamist ja mootorsõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning juhindudes VTMS § 75; § 29 lg 1 p 4 saatis materjalid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 424 tunnustel Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupile. 08.07.2019 saatis hageja kostjale tagasinõude summas 1 706,30 eurot hageja poolt kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning kahjunõuet ei tasunud, mistõttu esitas hageja Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, millele kostja esitas vastuväite. Vastuväite kohaselt kostja eitab liiklusõnnetuse tekitamist ja kahju põhjustamist sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx. Hageja leiab, et antud juhul on tõendatud liiklusõnnetuse tekitamine, kahju põhjustamine ja kostja alkoholijoove liiklusõnnetuse politsei poolt algatatud menetluse raames. Infosüsteemis oleva teabe kohaselt on tõendamist leidnud, et Liiklusseaduse § 224 lg 2, § 223 lg 1 kohased väärteod on toime pannud kostja, kes juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse nõudeid juhtides mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis otsa kahele puule, xxxx maja seinale ja riivas pargitud sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Ksenia Kidalovale, Tallinna Kommunaalametile ja Xxxx KÜ-le. Väärtegude toimepanemine kostja poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja EKEI uurimisaktiga nr 547T, mille kohaselt leiti kostja verest etanooli 3.02 +/ - 0,06 mg/g so, mitte vähem kui 2,96 mg/ g. Hageja nõue kostja vastu on 1 706,30 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on tema sõiduk parklas, mistõttu ta ei saanud sellega avariid põhjustada, samuti, et sõiduki kohta tehtud fotodelt ei nähtu kahjustusi, mis kattuksid kannatanu sõiduki kahjustustega. Kostja on seisukohal, et tema sõidukile tuleks läbi viia ekspertiis. Kohtuotsuse põhjendused
4.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3
nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.
5.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses.
6.Liikluskindlustus poliisiga nr C0050332168 on tõendatud, et sõidukil xxxx registreerimismärgiga xxxx oli liikluskindlustusleping hageja juures, mistõttu on hagejal kohustus sõidukiga põhjustatud kahju hüvitada. Kannatanu K. K. 28.04.2019 esitatud kahjuavaldusega on tõendatud, et 28.04.2019 16:25 oli kannatanu sõiduk registreerimismärgiga xxxx pargitud xxxx, et tema sõidukit riivas sõiduk registreerimismärgiga xxxx ning, et kannatanu sõidukil on kahjustatud vasak külg. Fotodega on tõendatud kahjustuste olemasolu kannatanud sõidukil.
7.Väljavõttega liikluskindlustuse infosüsteemist POLIS on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur tegi kindlaks, et kostja põhjustas 28.04.2019 liiklusõnnetuse ning oli liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel alkoholijoobes, mistõttu alustati esmalt tema osas väärteomenetlust. Kuna kostja poolt toimepandud teod olid käsitletavad ühe teona, lõpetas politsei kostja suhtes alustatud väärteomenetluse kogu teo ulatuses hõlmates liiklusõnnetuse põhjustamist ja mootorsõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning juhindudes VTMS § 75; § 29 lg. 1 p. 4, saadeti materjalid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 424 tunnustel Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupile.
8.Harju Maakohtu 31.01.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-264 on tõendatud, et kostja juhtis 28.04.2019 kella 16:10 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,96 mg/g), omamata juhtimisõigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Seega on kostja poolt liiklusõnnetuse tekitamine, kahju põhjustamine, kostja alkoholijoove ja juhtimisõiguse puudumine liiklusõnnetuse hetkel eeltoodud tõenditega tõendatud.
9.Remondi kalkulatsiooni ning tööde ja materjalide kokkuvõttega on tõendatud kahjustada saanud sõiduki liiklusõnnetuse järgsed kahjustused ja vajalikud tööd ning A AS kalkulatsiooni ja arvega nr 194-496 on tõendatud, et kostja tekitas varalise kahju sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx omanikule summas 1706,30 eurot. Hageja raamatupidamise programmis oleva arvega nr 194-496 ja maksekorraldusega summas 1 706,30 eurot on tõendatud hüvitise tasumine ja hageja poolt kantud kahju. Hageja poolt kostjale 08.07.2019 esitatud tagasinõudega on tõendatud tagasinõude esitamine ja kostja teavitamine täitmise
kohustusest. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on kõik hagiavalduses esile toodud asjaolud ja kostja vastu esitatud nõue tõendatud.
10.Kostja vastuväited, et tema sõiduk ei ole kahjujuhtumit põhjustanud ja sõidukil ei ole kannatanu sõiduki kahjustamise jälgi, on vastuolus teiste kohtule esitatud tõenditega, millega on liiklusõnnetuse põhjustamine ja kannatanu sõidukile kahju tekitamine tõendatud. Kostja sõiduki kohta tehtud fotodelt nähtub, et sõidukil on avarii põhjustamisest tingitud vigastused.
11.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Seega on kostja vastu esitatud hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 706,30 eurot.
13.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata taotlused. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus läbi viia tema sõiduki suhtes ekspertiis tuleb jätta TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuna kostja sõidukiga kahju põhjustamise kohta on esitatud piisavalt tõendeid. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
15.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb menetluskulu riigilõiv 225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.