lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-118926/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-118926/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2821
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

K.A. (Eesti Inkasso OÜ) päring 10.06.14
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2014-06-10
Avaldus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2018-11-02
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2018-11-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 101 lg 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 164 lg 1, 2Nõude loovutamineVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Inkasso OÜ12438291(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-118926

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi S A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

4 838,20 eurot

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn) Hageja esindaja: J V (e-post xxxx) Kostja: S A (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: Suido Västra (e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi S A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista S A’lt põhivõlgnevus summas 2 872,74 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
3.Välja mõista S A’lt intress summas 334,85 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
4.Välja mõista S A’lt sissenõutavaks muutnud viivis summas 94,82 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
5.Välja mõista S A’lt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 2 872,74 eurot) alates 04.08.2020. a kuni põhinõude täitmiseni lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 86 lg 1Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 397Laenuintress
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 415 lg 2Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 113
6.Menetluskulud jätta 73% ulatuses S A kanda ja 27% ulatuses Eesti Inkasso OÜ kanda.
7.Välja mõista S A’lt menetluskulud summas 404,13 eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb S A’l tasuda Eesti Inkasso OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (404,13 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue

1.Kohtule 03.08.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid BestCredit OÜ ja Kostja 25.04.2019 laenulepingu nr 20190424019, mille alusel sai Kostja 3 000 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 115,46 eurot. Laenu saamiseks täitis Kostja BestCredit OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi (lisa 1) ning kinnitas Üldtingimustega (lisa 2) nõustumist. Esialgne võlausaldaja rahuldas Laenutaotluse ning Laenusumma kanti Kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti Kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel Laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise Graafikuga . Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §-i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid.
2.Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 127,26 eurot, seega põhisumma jääk on 3 000 eurot - 127,26 eurot = 2 872,74 eurot. Ülejäänud Laenulepingu osamaksed jättis Kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud BestCredit OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi Kostjaga alates 07.03.2020 Laenuleping üles ning teavitati Kostjat Laenulepingu ülesütlemisest.
3.Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 10.03.2020 BestCredit OÜ Laenulepingust tuleneva võlanõude Hagejale ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest on Kostja kohustatud täitma Laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei ole reageerinud ka hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul.
4.Kostja võlgneb Hagejale Laenulepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 2 872,74 eurot; 2) intressid summas 334,85 eurot (Laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga), 3) Vastavalt Laenulepingule kohustus kostja lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,1100 % päevas. Viivist arvestab hageja alates 22.12.2019 ehk esimese tasumata jäetud osamakse tasumise kuupäeva järgmisest päevast alates.
5.Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas VÕS §-i 4032 sätestatud põhimõttega, on Hageja teostanud Laenutaotluse ning Kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on Kostjale jõukohane. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel võlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Kostja vastus 6. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja palub hagejalt välja nõuda tõendid, mille alusel hagejal on nõue kostja vastu. Laenulepingut, mille kostja väidetavalt sõlmis, st mille kostja allkirjastas, ei ole hageja kohtule esitanud.

7.BestCredit OÜ maksis 25.04.2019 kostja pangakontole 3000 eurot selgitusega „BestCredit.ee: Laenulepingu nr 201 90424019; 3000.00 EUR – 1800 päeva“. Kostja maksis BestCredit OÜle ajavahemikus 29.05.2019-27.11.2019 kokku 467,45 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule lepingut, millel oleks kostja allkiri/digitaalallkiri, millest saaks järeldada, millistel tingimustel BestCredit OÜ kostjale, kostja kontole raha kandis. Kostja oma maksete selgituses on märkinud „Lepingu nr 20190424019“, mis on ka hageja kohtule esitanud „Lepingu nr 20190424019 lisa 25.04.2019“ kolmanda lehe lõpus „Palume märkida maksekorraldusele : viitenumber : 201904240192, selgitusse : leping nr 20190424019“. Hageja ei ole kohtule esitanud laenulepingut kostjaga, st hagiavalduse lisa 3 sõnastus „Laenuleping ja maksegraafik“ on eksitav.
8.Hageja väitel on ta esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõude. Millistel tingimustel lepingu alusel kostja tasutud makseid kuidas on haginõudes arvestatud, millal millise lepingu alusel muutus nõue sissenõutavaks, ei ole kostjal võimalik kontrollida.
9.Hagiavalduse lisade alusel on olemas alus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei ole nõude esitamiseks õigustatud isik. Kostja viitab kohtupraktikale Bondora AS (portaalipidaja) nõuetes, sh Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-19457 p 18 ja Tartu Maakohtu 12.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8796 p 11. BestCredit OÜ-l on Bondora AS-ga analoogne tegevusluba (lisad 3,4). Kostja väidab, et analoogselt Bondora ASga ei ole BestCredit OÜ tegelik laenuandja. Nimetatud kohtuasjades ei soovinud Bondora AS tõendada, kes on tegelikud laenuandjad. Kostja väidab, et BestCredit OÜ kandis kostja kontole oma osaniku X Investment OÜ raha või muu isiku (investor) raha. 2019 majandusaasta aruande järgi oli BestCredit OÜ-l seisuga 31.12.2019 pikaajaline laen summas 8677905 eurot, X OÜ on BestCredit OÜ emaettevõtja ja kohustised emaettevõtjale olid 31.12.2019 seisuga 4900707 eurot. X OÜ majandustegevuse kohta internetis avaldatud andmete järgi on tegemist äriühinguga, mille põhitegevus on finantsteenused, finantseerimisasutusena tegutsemine, milleks on Finantsinspektsioon andnud talle välja vastava tegevusloa.
10.Selle kohta, kellelt ja mis tingimustel kostja laenu sai, kas tegelik laenuandja on X OÜ või muu isik (investor), mitte BestCredit OÜ, kelle raha BestCredit OÜ kostjale üle kandnud, on võimalik selgust saada BestCredit OÜ ja investori vahelisest lepingust. Samuti selle kohta, kas üldse ja millistel tingimustel tekib BestCredit OÜ-l nõue laenusaaja vastu ning kas ja mis tingimustel seda nõuet on BestCredit OÜ-l õigus loovutada. Näiteks eelpool viidatud kohtuasjades selgus, et portaalipidajal Bondora AS-l nõude loovutamise õigust ei ole. Kostja väidab, et nõuet kostja vastu ei ole BestCredit OÜ-l olnud ning olematut nõuet ei saanud hageja BestCredit OÜ-lt omandada. Ei ole tõendatud, et kostja vastu oli nõue BestCredit OÜ-l ja sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja vastu on nõue hagejal.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

11.Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
12.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt BestCredit OÜ ja kostja sõlmisid 25.04.2019. a laenulepingu nr 20190424019, mille alusel väljastas BestCredit OÜ kostjale laenu 3 000 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress maksegraafiku alusel. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 3.
14.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõue kostja vastu on hagejale loovutatud 10.03.2020. a.
16.Kostja ei ole laenulepingust nr 20190424019 tulenevaid kohustusi täies ulatuses täitnud. Kostja tasus laenu tagasi järgmiselt: 27.11.2019. a summas 115,48 eurot, 06.08.2019. a summas 120,74 eurot, 16.07.2019. a summas 115,77 eurot, 29.05.2019. a summas 115,46 eurot. VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punkti 13.1.4 alusel ütles laenuandja 07.03.2020. a laenulepingu üles.
17.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue, s.o. tagastamata laenusumma 2 872,74 eurot, intress 334,85 eurot ja viivis 477,20 eurot on osaliselt põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja maksete arvestamisel on hageja lähtunud VÕS § 415 lg 2 sätestatust, mille kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Antud maksete sidumise järjekord on kohtu hinnangul seadusega kooskõlas ja seega põhjendatud.
18.Väär on kostja seisukoht, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu ning nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja poolt viidatud kohtupraktika seoses Bondora AS tsiviilasjadega ei kuulu kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldamisele. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et BestCredit OÜ ei oleks tegelik laenuandja. Kostja esitas laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist internetikeskonnas www.bestcredit.ee. Kostja sai laenusumma 25.04.2019. a enda käsutusse ja asus seda kasutama ning osaliselt ka tagastama.
19.Kostja ei ole tõendanud ning kohus ei ole tuvastanud, et kostja sõlmis laenulepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et hageja oli nimetatud asjaoludest teadlik. Kostja on laenulepingule lisatud taotluses ise laenuandjale avaldanud, et tema kehtiv finantskohustus tuleneb krediitkaardi kasutamisest. Kostja ei ole avaldanud laenuandjale, et tal oleks tagastamata eluasemelaenu. Kohtu hinnangul vastutab kostja ise valeandmete avaldamise eest. Ka käesolevas menetluses ei ole kostja kohtule oma väidetava eluasemelaenu kohta tõendeid esitanud. Kohus on seisukohal, et üksnes põhjus, et hageja on kostjale laenu andnud ning kostja on hagejalt laenu võtnud, ei võimalda järeldada, et laenuleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning kostja tegi tehingu sundolukorras. Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Laenulepingu sõlmimise ajal töötas kostja OÜ-s xbussiliinid, kostja igakuine netosissetulek oli 1 000-1 249 eurot. Kohus ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja eesmärk laenulepingu sõlmimisel oli kostja arvel ebaõiglaselt rikastuda. Kohus on seisukohal seega, et kuivõrd kostja ei ole laenusummat tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagastamata laenusumma 2 872,74 eurot.
20.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-14 leidnud, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus. Kuivõrd käesoleval juhul ei ületa krediidi kulukuse määr enam kui kuus korda Eesti Panga kodulehel avaldatud piirmäära, ei ole kohtu hinnangul laenusumma ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas. Kostja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 334,85 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21.Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu 25.02.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,1100 % tasumata summalt päevas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Käesoleval juhul ületab viivisemäär viiekordselt seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 86 lg 1 ja 2 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et viivise kokkulepe on heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi.

22.Kohus rahuldab hageja viivisenõude seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega perioodil 22.12.2019. a kuni 03.08.2020. a kokku 288 päeva, seega moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kokku 94,82 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.08.2020. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.Kostja ei ole maakohtule menetluskulude nimekirja eistanud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 592 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga 192 eurot). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 4 838,20 eurot tasumisele riigilõiv 400 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas.
26.Toimiku materjalidest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks. Esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest kokku summas 96 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
27.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastavat kinnitust andnud ei ole, seega ei kuulu käibemaksu osas hageja nõue ka rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 553,60 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude jaotusele 404,13 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja