Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-20-132051
Tsiviilasi
O.I.O. hagi S.A. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O.I.O; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: R.P. e-post: XXX Kostja: S.A, isikukood XXX; XXX.
Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.A. võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna S.A. ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 28. detsembri 2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 29. detsembril 2020 hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Hageja sai Tartu Maakohtu 29. detsembri 2020 määruse e-toimiku vahendusel kätte 4. jaanuaril 2021.
Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui
maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi. Hagi tuleb jätta TsMS § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS § s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133, ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 3150 eurot 8 senti. RLS lisa 1 järgi tuleb alates 3001 kuni 3500 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 94 eurot 50 senti. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.