lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-130801/8

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-130801/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2238
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõisteVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-2567/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.06.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Eliko Suurkuusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-130801

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi R. M.’i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

715,24 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Kostja: R. M. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R. M.’ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 205,64 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 39,95 eurot.
3.Välja mõista R. M.’ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 14.11.2020 kuni põhivõlgnevuse 205,64 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega Osaühing Aktiva Finants palub R. M.’ilt välja mõista käsitlustasu 160 eurot, viivise 186,23 eurot ning viivise alates 14.11.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 421Sätete kohustuslikkus
5.Jätta Osaühing Aktiva Finants menetluskuludest 44% R. M.’i kanda ja 56% Osaühing Aktiva Finants enda kanda.
6.Jätta R. M.i’i menetluskuludest 56% Osaühing Aktiva Finants kanda ja 44% R. M.’i enda kanda.
7.Määrata R. M.’i hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruse 0 eurot.
8.Välja mõista R. M.’ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulu 134,20 eurot (käibemaksuta).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (134,20 eurolt) tuleb R. M.’il Osaühing Aktiva Finants tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
11.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 13.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse R. M.’i (kostja) vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja E AS 04.07.2017 vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxxx, 30.08.2017 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx, 03.11.2017 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx ja 03.11.2017 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.
2.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 09.12.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 23.12.2020. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

2/6

4.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 205,64 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise 39,95 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 160 eurot, viivis 186,23 eurot ja põhinõudelt viivis alates 14.11.2020 lepingujärgses määras 0,07% kuni põhinõude täitmiseni.
5.Esmalt võtab kohus seisukoha hageja poolt nõutud käsitlustasu osas.
5.1.Hageja nõuab kostjalt 30.08.2017 osamaksetega vara müügilepingu alusel käsitlustasu 80 eurot ja 03.11.2017 osamaksetega vara müügilepingu alusel käsitlustasu 80 eurot, kokku 160 eurot (dtl 49-50). Hageja selgituste kohaselt tuleneb käsitlustasu tasumise kohustus osamaksetega vara müügilepingute tingimustest, mille kohaselt, kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksetega korraga tasumist. Kuna E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda käsitlustasu.
5.2.Riigikohtu kohtulahendis nr 3-2-1-120-08 (p 15) väljendatud seisukoha järgi on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
5.3.Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
5.4.Kohus leiab, et kostja ja E AS vahel sõlmitud 30.08.2017 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx ja 03.11.2017 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx lepingutingimus, mille kohaselt, kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu, on tühine. Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul on poole vahel sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. E AS on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (krediidiandja), kes andis kostjale kui tarbijale krediiti (võimaldas vara eest osadena tasuda) mobiiltelefonide ostmiseks. Lisaks leiab kohus, et hageja poolt nõutavat käsitlustasu tuleb hinnata kui leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on selgitanud, et kuna E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingus üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda käsitlustasu. Eeltoodust võib aru saada, et käsitlustasu nõutakse kostjalt põhjusel, et ta rikkus lepingut ja tal olid võlgnevused E AS ees. Kuigi hageja märgib hagis muuhulgas, et E AS-l õigus käsitlustasu nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks, ei nõua hageja käesoleval juhul kostjalt käsitlustasu lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks. Hageja ei ole esile toonud, millised kulutused tal 3/6

on lepingu lõpetamisega seoses tekkinud, samuti ei ole hageja väitnud, et kostjalt nõutakse käsitlustasu käesoleval juhul lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks. Seega ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid kostjale lepingu rikkumisest tulenevalt määratud leppetrahviga. VÕS § 415 lg 1 järgi on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. VÕS § 421 esimese lause kohaselt on käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

6.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja viivise nõude osas.
6.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 19.04.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.11.2020 eest 226,18 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise päevamääraga 0,07%.
6.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
6.3.Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
6.4.Kohus on seisukohal, et E AS-i ja R. M.’i vahel sõlmitud lepingute lepingutingimus, millega E AS ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,07% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (aastas 0,07 x 365 = 25,55%), on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kohus leidis eelnevalt, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning lepingu teiseks pooleks kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on muuhulgas krediidi andmine (müügilepingute sõlmimine vara eest osamaksetega tasumiseks). Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 19.04.2018 kuni 13.11.2020 viivist järgmiselt:

4/6

Viivise arvestuse lõpp

Põhiosa Viivitatud võlgnevus päevade arv

Viivise määr

2021094122 19.04.2018

13.11.2020

2,89

8% / 0,59 0,021918%

2021354489 19.05.2018

13.11.2020

49,83

8% / 9,93 0,021918%

2021632158 19.06.2018

13.11.2020

152,92

8% / 29,43 0,021918%

Arve nr

Viivise arvestuse algus

Kokku

aastas päevas

Viivise summa /

39,95

6.5.Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 186,23 euro ulatuses. Kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär on tühine, jätab kohus rahuldamata ka nõude, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 14.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. Kohus mõistab kostjalt alates 14.11.2020 välja viivise (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
8.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 44 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 56% ulatuses hageja kanda ja 44% ulatuses kostja enda kanda.
9.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot (käibemaksuta). Käesoleva tsiviilasja hind on 715,24 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb kuni 750 euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 125 eurot. Kohus on kohtute infosüsteemist kontrollinud hageja poolt riigilõivu tasumist. Seega on tasutud riigilõiv 125 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, ajakuluga 3,5 5/6

tundi (120 x 3 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on 1,5 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (120 x 1,5 = 180). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Seega peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 305 eurot (125 + 180).

11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab R. M.’i hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
12.Kuivõrd kohus jätab 44% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 134,2 eurot (305 x 44% = 137,2). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja