Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 27.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. R.lt (võlgnikult) 1437,97 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.02.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule hagimenetluse jätkamiseks. 21.05.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja kohus andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohustus esitama kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Hageja esitas kohtule 12.06.2020 hagiavalduse koos lisadega. 15.06.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses ei olnud esile toodud intressi- ja viivisenõude arvestuskäiku (sh intressimäära ja perioodi ning millistelt tasumata põhiosamaksetelt on viivis ja intress arvestatud). Hagejal tuli hagiavalduses täpsustada intressi- ja viivisenõuet. Hageja esitas 30.06.2020 kohtule seisukoha. 03.07.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada, millal on tagasimakse 73,21 eurot teostatud ja

tagasimakse 100 euro osas puudub viide tõendile. Samuti tuli hagejal hagis esile tuua intressinõude arvestuskäik (sh intressimäär, periood ning millistelt tasumata põhiosamaksetelt on intress arvestatud). Hagejal tuli hagi ese selgelt formuleerida ja esitada hagiavalduse terviktekst ning täpsustada viivisenõuetega seonduvalt kuupäevi. Kohus selgitas hagejale, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest ning hagejal tuli oma nõue ja nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtule vastavalt formuleerida ja viitega tuli näidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus ei asu ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh nõude kujunemist ja arvestust hagiavalduse lisadest tuletama, vaid hagejal tuleb need endal hagiavalduses selgelt välja tuua. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. 17.07.2020 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti, milles palus hagiavalduse rahuldamist ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 326,79 eurot, intress 10,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21,10 eurot (periood 23.08.2019 kuni 12.06.2020), viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 13.06.2020 kuni põhinõude 326,79 euro täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 580 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 480 eurot) ja menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis kuni menetluskulude täitmiseni. Hageja tõi esile, et kostja on teostanud tagasimaksed laenuandjale ja hagejale, kokku summas kokku 173,21 eurot (15.08.2018 summas 3,20 eurot, 09.10.2018 summas 35,01 eurot, 09.10.2018 summas 35,00 eurot; kokku 73,21 eurot; hagi lisa 8 ja 17.07.2020 100 eurot vastuse lisa 1). Hageja leidis, et on hagiavalduses piisava selgusega selgitanud intressinõuet. Hagiavalduse p-is 2.2 toodult arvestas hageja intressi vastavalt lepingutele ja intressi makseid kostja teostanud ei ole. Laenulepingu nr xxxxx alusel kohustus kostja tasuma intressi summas 2,52 eurot (alates laenu väljastamisest 14.06.2018 kuni laenu tagastamise päevani 06.07.2018. Laenulepingu nr xxxxxx alusel kohustus kostja tasuma intressi summas 2,40 eurot (alates laenu väljastamisest 15.06.2018 kuni laenu tagastamise päevani 05.07.2018). Laenulepingu nr xxxxxxx alusel kohustus kostja tasuma intressi summas 2,04 eurot (alates laenu väljastamisest 18.06.2018 kuni laenu tagastamise päevani 05.07.2018). Laenulepingu nr xxxxxxxx alusel kohustus kostja tasuma intressi summas 2,04 eurot (alates laenu väljastamisest 18.06.2018 kuni laenu tagastamise päevani 06.07.2018). Laenulepingu nr xxxxxxxxx alusel kohustus kostja tasuma intressi summas 1,80 eurot. (alates laenu väljastamisest 20.06.2018 kuni laenu tagastamise päevani 05.07.2018). Kokku on intressi võlgnevus 10,80 eurot. Hageja märkis, et on hagis ekslikult märkinud, et nõuab edasiulatuvat viivist hagi esitamisest. Lähtudes eeltoodust palus hageja hagi menetlusse võtta ja hagi rahuldada. 18.08.2020 keeldus kohus OÜ Aktiva Finants hagi K. R. vastu intressi summas 10,80 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi K. R. vastu järgmised nõuded: põhivõlgnevus 326,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21,10 eurot (periood 23.08.2019 kuni 12.06.2020), viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 13.06.2020 kuni põhinõude 326,79 euro täitmiseni. 02.09.2020 esitas hageja määruskaebuse 18.08.2020 kohtumäärusele, mis puudutab intressinõudest keeldumist. 30.09.2020 rahuldas Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistas 18.08.2020 Viru Maakohtu kohtumääruse OÜ Aktiva Finants intressinõude menetlusse võtmata jätmise osas. Tartu Ringkonnakohus saatis intressinõude osas asja maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotuse määratakse kindlaks maakohtu poolt asjas tehtavas lõpplahendis. Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2020 määrusest tulenevalt võttis Viru Maakohus 08.10.2020 tsiviilasjas nr 2-20-103595 OÜ Aktiva Finants hagi K. R. vastu intressinõude 10,80 eurot menetlusse. Tsiviilasja hind on 384,94 eurot.

16.12.2020 kohtumäärusega toimetati kostjale hagiavaldus ja menetlusse võtmise kohtumäärused avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 16.12.2020) 01.01.2021 kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 18.01.2021 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus 17.07.2020 täiendatud hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 326,79 eurot, intressivõlgnevuse 10,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse 21,10 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.06.2020 põhinõudelt 326,79 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostja ja BB Finance OÜ vahel 14.06.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxxxx, 15.06.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxxxxx, 18.06.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxx, 18.06.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxx, 20.06.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 326,79 eurot, intressivõlgnevuse summas 10,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse 21,10 eurot (periood 23.08.2019 kuni 12.06.2020, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras) ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.06.2020 põhinõudelt 326,79 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palus 17.07.2020 täiendatud hagiavalduses kostjalt menetluskulude 580 euro (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 49,40 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 50,60 eurot ning õigusabikulu summas 480 euro, ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Samuti palus hageja 02.09.2020 määruskaebuses jätta määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot kostja kanda. Määruskaebemenetlusega seonduvalt ei ole hageja muid menetluskulusid (õigusabikulu) esitanud. Tartu Ringkonnakohus on 30.09.2020 kohtumääruse resolutsiooni p-is 3 märkinud, et menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Eelviidatud kohtumäärus jõustus 29.10.2020. Seega on hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-103595 kokku summas 630 eurot (sh riigilõivud 150 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, käibemaksuta). 12.06.2020 hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3015961 (lisa 10) järgi koosnevad õigusabikulud järgnevast: esindustasu kohtumenetluses (alusdokumentide analüüs, esindus hagimenetluses, hagimaterjalide koostamine, esindus maksekäsu kiirmenetluses) 4 h x 120 eur= 480 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõivud summas 150 eurot, on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et tegemist oli lihtsa menetlusega (kostja hagile ei vastanud, taotlusi ei esitatud ja kohtuistungit ei toimunud), kuid nõude põhjendamisega seotud mahtu arvestades on hageja menetluskulud kokkuvõtvalt põhjendatud 3,5 h ulatuses. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 420 eurot (3,5 tunni tasu x 120 eur), s.o käibemaksuta. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu 570 eurot (150+420) hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.