Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-119137
Kohtuasi
OK Incure OÜ hagi X vastu võlanõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2023 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
OK Incure OÜ määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Hageja: OK Incure OÜ lepinguline esindaja AV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
(registrikood
11542046),
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2023 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 09.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 367,36 euro saamiseks. Kohus tegi 15.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.06.2023 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.04.07.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse (ning täpsustas oma nõuet 12.09.2023), milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 300 eurot, intressi 20,08 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.
2-23-119137
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja allkirjastanud 14.11.2019 krediidiandjaga Swedbank AS krediitkaardi kasutamise lepingu, krediidilimiidiga 300 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku laenu tagastamises annuiteedigraafiku alusel igakuiste osamaksetena (suurim igakuine osamakse 75,43 eurot) 10. kuupäevaks, intressimääraga 20% aastas, krediidikulukuse määraga 22,150 % aastas. Kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud ei ole. Krediidiandja andis kostjale 19.09.2022 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks tähtajaga 06.10.2022, kuid kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud, luges Swedbank AS laenulepingu kooskõlas võlaõigusseaduse §-ga 416 erakorraliselt üles öelduks. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 16.02.2023 nõude loovutamise teatisega.
4.31.08.2023 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama järgnevad puudused: täiendama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtte kohustuse järgimist. Kohus märkis, et hagiavaldusest ei nähtu, millal ja missuguses summas oli kostjal krediidi tagastamise kohustus ja millised konkreetsed tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on intressinõue kujunenud. Seetõttu tuleb hagejal hagi täiendada ja tuua välja põhinõude ja intressinõude kujunemise aluseks olevad asjaolud. Hagiavaldusest ei nähtu sissenõudmiskulude nõude aluseks olevaid asjaolusid ning hagejal tuleb hagi täiendada asjaoludega, millega hageja põhjendab sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Kui hageja põhjendab sissenõudmiskulude nõuet meeldetuletuskirjade saatmisega, peab hagi alusena hagist nähtuma, millal ja kuhu on kostjale meeldetuletuskirju saadetud. Lisaks tuleb hagejal esitada hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et kostja puhul on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust.
5.12.09.2023 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja kohustus iga kuu tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära, s.o põhitingimustest tulenevalt 20% (päevaintressiga 0,17 eurot) alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intressi kokku 20,08 eurot. Sissenõudmiskulude osas selgitas hageja, et kostjale on edastatud 16.02.2023 nõudekiri, 09,03.2023 pretensioon ja 03.04.2023 hagihoiatus. Hageja selgitas ka, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 19.09.2023 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
8.Kohus selgitas 31.08.2023 määruses hagejale, millised puudused tuleb hagi menetlemiseks hagejal kõrvaldada. Hageja esindaja sai kohtumääruse kätte 05.09.2023. Hageja kõrvaldas kohtu poolt määratud tähtajaks puudused vaid osaliselt. Hageja selgitas, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti lisas hageja mõningad täpsustused intressinõude kohta ning lisas kuupäevad, millal kostjale edastati meeldetuletuskirjad. Hageja jättis aga selgitamata, kuidas kujunes põhinõue ehk millal ja missuguses summas oli kostjal krediidi tagastamise kohustus ja millised konkreetsed tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata. Samuti ei nähtu hageja esitatud andmetest, mis summalt ja alates mis kuupäevast on hageja intressi arvestanud. Selgusetuks on jäänud ka, kuidas kujunes sissenõudmiskulu 30 eurot.
2-23-119137 Hageja ei ole selgitanud, kui suur kulu tekkis iga kirja saatmisega ning kui suured kulud tekkisid kostjale helistades ja sõnumeid saates.
9.Seetõttu on hagi esitatud menetlusse võtmist takistavate puudustega. Hagiavalduse ning hageja selgituste põhjal ei ole võimalik veenduda, kas kostja on talle krediitkaardi lepinguga antud krediidi kasutusse võtnud ja ära kasutanud, s.t kuidas on kujunenud hageja põhinõue kostja vastu. Hageja ei ole ka ära näidanud, kuidas on kujunenud põhinõudest sõltuvad kõrvalnõuded kostja vastu. Arvestades asjaolu, et Pärnu Maakohtul ei õnnestunud makseettepanekut kostjale kätte toimetada, on tõenäoline, et hagi menetlusse võttes ei saa seda kostjale muud moodi kui avalikult kätte toimetada. Hagile vastamata jättes ei saaks selliste puuduste korral kohus asja tagaseljaotsusega rahuldada. Seega leiab kohus, et sellisel kujul ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
10.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus on ennatlikult ning alusetult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Hageja poolt on hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud kõik vajalikud andmed ning sellega on täidetud ka eeldused hagi menetlusse võtmiseks. Juhul kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Hageja on esitanud põhivõla nõude summas 300 eurot. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud ei ole, seega on ilmne, et kuivõrd laenu tagastatud ei ole, siis põhivõla suurus ei ole muutunud. Lisaks on käesolevas menetlusstaadiumis arusaamatud muud kohtu esile toodud asjaolud. Kohus on kohustanud hagejat selgitama, kuidas on kostjaga lepingut sõlmides järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodud nõue on arusaamatu, kuivõrd menetluses ei ole keegi kahtluse alla seadnud asjaolu, et krediiti oleks väljastatud vastutustundetult.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
15.Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja on allkirjastanud 14.11.2019 krediidiandjaga Swedbank AS krediitkaardi kasutamise lepingu (krediidilimiidiga 300 eurot), kostja ei täitnud lepingut kohaselt, leping on seetõttu üles öeldud ning hageja on omandanud kostja vastu olevad nõuded. Hageja on selgitanud, et kuivõrd laenulepingu katteks tagasimakseid tehtud ei ole, siis on põhinõude suuruseks 300 eurot. Maakohus leidis, et hageja ei ole selgitanud, kuidas kujunes põhinõue ehk kas kostja on talle krediitkaardi lepinguga antud krediidi kasutusse võtnud ja ära kasutanud, millal ja missuguses
2-23-119137 summas oli kostjal krediidi tagastamise kohustus ja millised konkreetsed tagasimaksekohustused jättis kostja täitmata. Intressinõude suuruseks on hageja märkinud 20,08 eurot. Maakohus leidis, et hageja esitatud andmetest ei nähtu, mis summalt ja alates mis kuupäevast on hageja intressi arvestanud. Sissenõudmiskulude 30 euro osas selgitas hageja, et kostjale on edastatud 16.02.2023 nõudekiri, 09.03.2023 pretensioon ja 03.04.2023 hagihoiatus. Maakohus leidis, et hageja ei ole sissenõudmiskulude osas selgitanud, kui suur kulu tekkis iga toimingu (s.o kirja saatmisega, kostjale helistades ja sõnumeid saates) tegemisel.
16.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et esineb TsMS §-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on määruskaebuses leidnud, et hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist ning märkinud, et kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis takistaksid asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi keelduda.
17.Ringkonnakohus ei nõustu, et käesoleval juhul saaks pelgalt hagiavalduse põhjal öelda, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kui hagi perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata. Sellisel juhul tuleb see, kas kostja vastutab hageja nõude eest, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 01.11.2017, 2-16-8446, p 10; RKTKm 11.02.2015, 3-21-151-14, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa hagiavalduses välja toonud asjaoludel ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele või mitte. Seda tuleb teha asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Maakohtu välja toodud puudused ei välista menetlust. Ringkonnakohtute praktikas on näiteks leitud, et kui hagiavaldusest ei nähtu intressinõuete kujunemist, ei anna see alust intressinõude menetlusse võtmisest keeldumiseks (vt TlnRKm 30.09.2020, 2-20-103595, p 11). Isegi kui hagi asjaoludest nähtub, et hageja ei ole suutnud oma nõuet veenvalt tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. See, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Ennetavalt ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest ka põhjendusega, et asjas võib tekkida tagaseljaotsuse tegemise vajadus.
18.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
19.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.