Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja XX.XX.XXXX hagejale kuuluvas korteris asukohaga XXX tulekahju. Tulekahju on registreeritud väljakutsena nr XXX ja kostja suhtes on XXX läbiviinud väärteomenetluse nr XXX. B.O. poolt on koostatud XX.XX.XXXX tulekahjuga tekkinud kahju hindamise akt nr. XXX, mille kohaselt on tulekahjuga tekitatud kahjustuste remondi maksumus 16 878,54 eurot. Hageja on püüdnud saavutada kostjaga kahju hüvitamise osas kohtuvälist kokkulepet läbirääkimiste teel, kuid kostjaga pole saanud ühendust alates 2019.a suvest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 13 875 eurot ja viivis põhinõudelt summalt 13 875 seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina VÕS § 113 lg-s sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis 14.09.2020 määrusega hagi menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale edastatud e-posti aadressil XXX, kostja kinnitad 12.10.2020 dokumentide kättesaamist. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 1). Kostja ei ole hagejale tekitatud kahju hüvitanud ning hageja nõue tuleb rahuldada. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivise määr on VÕS § 94 lg-s 1 kohaselt 8% aastas. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras. Hagiavaldus nõudega kahju hüvitamiseks on esitatud 27.03.2020. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis perioodi eest 27.03.2020 – 17.01.2021 summas 900,88 eurot (www.viivisekalkulaator.ee ). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja kinnitab, et hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kandnud menetluskulusid summas 1562 eurot, s.o riigilõiv 650 eurot, B.O. XX.XX.XXX arve nr XXX summas 480 eurot ja M.M.O. 06.04.2020 õigusteenuse arve nr XXX summas 432 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 143 p 1 sätestab, et asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja asja läbivaatamise kuluna B.O. kahju hindamise akti koostamise kulu summas 480 eurot, arve nr XXX alusel ja M.M.O. poolt hagejale õigusalase nõustamisteenuse kulu summas 432 eurot arve nr XXX alusel. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on nimetatud teenuste kohta esitatud arved, mille tasumise kohustus on hagejal. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kogusummas (650 + 432 + 480) 1562 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.