lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-17-12566/60

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-12566/60
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
15.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1661
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Kostja)AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2021 Kohtuasja number

2-17-12566

Kohtuasi

XX hagi AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) vastu ja AS-i SEB Pank vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.03.2020 määruskaebus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt Kostja 1 (vastustaja): AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Marika Oksaar ja Andrus Kattel Kostja 2 (vastustaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252) tehinguline esindaja määruskaebusmenetluses puudus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2020.a määrus osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja põhjendatud menetluskulud 11 097,94 eurot ületavas osas. Jätta muus osas Harju Maakohtu 25.03.2020.a määrus muutmata.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

2-19-7094 3.2.Välja mõista hagejalt XX kostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks menetluskulud 11 097,94 eurot. 3.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX’l tasuda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile resolutsiooni p 3.2 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.4.Rahuldada AS SEB Pank avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.5.Välja mõista hagejalt XX kostja AS SEB Pank kasuks menetluskulud 3816 eurot. 3.6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX’l tasuda AS-ile SEB Pank kohtumääruse resolutsiooni p 3.5 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-17-12566, XX hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja AS SEB Pank vastu kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus 26.10.2018 otsusega rahuldas hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus 13.03.2019 otsusega jättis hagi rahuldamata ja hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, kostja 2 maakohtu menetluskulud hageja kanda ja kostja 1 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 09.10.2019 otsusega jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 2.Kostjad esitasid 25.02.2019 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt osutati kostjale I õigusabi kokku 106 tundi ja 38 minutit kogusummas 18 575,34 eurot ning kostjale II 26 tundi ja 35 minutit kogusummaga 4633,33 eurot. Hageja vaidles 17.02.2020 kostjate menetluskuludele vastu, selgitades et kostjate menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud ning ülemäärase tunnihinnaga. Maakohtu määrus ja põhjendused 3.Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 11 604,6 eurot ja kostjalt II 3816 eurot. Seega rahuldas maakohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. 4.Kostja I esindajad on osutanud õigusteenust järgnevalt: vandeadvokaat Marika Oksaare tunnitasumääraga 165 eurot/tund (+ km) ja vandeadvokaat Andrus Kattel tunnitasumääraga 175 eur/tund (+ km). Hageja on leidnud, et käesoleva tsiviilasja puhul on mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot/tund. Vandeadvokaat Marika Oksaare tunnitasumäär on 165 eurot/tund (+km) ja vandeadvokaat Andrus Katteli tunnitasumäär on 2017.aastal 165 eur/tund ning alates 2018.a. 175 eur/tund (+ km). Kohus lähtub mõistliku tunnitasu määra arvestamisel eelnimetatud

2-19-7094 määradest, leides nende kõigi keskmise, eeltoodu alusel on mõistlik tunnitasu määr käesolevas tsiviilasjas 160 eurot/tunnis (140+165+175/3). Kohus arvestab tunnihinna määramisel käesoleva tsiviilasja kestust, keerukust ning materjalide ja tõendite hulka. Hageja on leidnud, et käesolev kindlustusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ja seega ei saa lugeda põhjendatuks kõrgemat tunnitasu määra. Samuti asjaolu, et kostja I lepingulisteks esindajateks on kogenud ning kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad (vandeadvokaadid). 5.Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kostja I õigusabikuludeks maakohtus kokku 24 tundi 6 minutit, summas 3856 eurot (24 tundi 6 minutit*160 eur/tund), apellatsioonmenetluses kostja I põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 32 tundi 37 minutit (*160 eur/tund) summas 5218,6 eurot ning kohtukulud riigilõivule summas 650 eurot. Riigikohtu menetluse loeb kohus kokku kostja I lepinguliste esindajate kulusid seoses tsiviilasja menetlusega põhjendatuks mahus 11 h 45 minutit (*160 eur/tund) summas 1880 eurot. 6.Arvestades käesoleva asja materjale ja keerukust, kohtu hinnangul võib mõistlikult põhjendatuks lugeda esindaja ajakuluks 68 tundi 28 minutit (24 h 6 min+32 h 37 min+11 h 45 min), summas 11604,6 eurot (3856+5218,6+650+1880). 7.Hageja on esitanud vastuväite asjaolule, et kostjat I on esindanud menetluses mitu esindajat, mis käesoleva tsiviilasja valguses ei ole põhjendatud. Kohus kontrollinud menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid, ei tuvastanud, et esindajad oleks menetluses menetlustoiminguid dubleerinud ja seega leiab kohus, et kostja I esindajate kulud eeltoodu ulatuses on põhjendatud ka vaatamata asjaolule, et kostjat I esindas mitu esindajat. 8.Kuna hageja on esitanud vastuväite kostjate esindajate tunnihinnale ning kohus on kostja I puhul tuvastanud, et käesolevas asjas on põhjendatud esindaja tunnihind 160 eurot, siis peab kohus ka kostja II esindaja tunnimäära mõistlikuks hinnaks 160 eurot. 9.Põhjendatud ja vajalikud on kostja II menetluskulud 23 tundi 51 minutit (*160 eur), summas 3816 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt. Hageja hinnangul tuleb kostjale I osutatud õigusabi ajakulu täiendavalt vähendada minimaalselt 9 tundi ja 30 minutit ja kostjale II osundatud õigusabi ajakulu minimaalselt 6 tundi ja 20 minutit. Hageja hinnangul kostjate esindajate tunnihind ülemääraselt kõrge ja põhjendatud on maksimaalselt 140 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning palus kostjatelt sellele vastust. Kostja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja II vastust ei esitanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja I

2-19-7094 kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 11 097,94 eurot ületavas osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 12.Ringkonnakohus on seotud määruskaebuse piiridega ning sellest tulenevalt kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ainult osas, mis puudutab hageja väiteid lepinguliste esindajate teenuse tunnihinna vähendamise ning hageja esiletoodud ülemäärast ajakulu konkreetsete kostjate esindajate toimingute eest.

13.Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu arvates diskretsioonipiiride ületamist maakohtule selles osas, mis puudutab hinnangut lepinguliste esindajate tunnitasu mõistlikule suurusele käesolevas menetluses, ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei tähenda veel seda, et maakohtu arvamus on ebaõige. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ning viited kohtpraktikale asjakohased. 14.Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus leidis, et põhjendatud on kostja I lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi ja 10 minutit, milles esindaja v.adv A.Katteli teenuseks oli ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks ja esindamine istungil, suhtlus kliendiga istungieelselt võimalikust kompromissist, istungist ülevaate edastamine. Maakohus avaldas vaidlustatud määruses, et ei tuvastanud kostja I lepinguliste esindajate poolt menetlustoimingute dubleerimist, jättes tähelepanuta selle, et eelnimetatud toimingute tegemine kattub kostja I teise lepingulise esindaja osutatud teenusega. Kahe esindaja tehtud sarnased toiminguid kostjale I teenuse osutamisel ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Arvestades, et sama istungiga seoses kulus kostja I teisel lepingulisel esindajal peaaegu 4 tundi, siis on hageja määruskaebuse väide, et 3 tundi ja 10 minutit on ülemäärane, põhjendatud. Selles osas tuleb maakohtu poolt väljamõistetud esindajatasu vähendada. 15.Samuti vaidlustab hageja kassatsiooniastmes kostja I lepingulise esindaja ajakulu 6 tundi 20 minutit, leides, et kostja I lepingulise esindaja järgmistele toimingutele - tutvumine Riigikohtust edastatud dokumentidega ning XX kassatsioonkaebusega, seisukoha kujundamine, suhtlus kliendiga, dokumentide edastamine kliendile, apellatsioonmenetluse materjalidega tutvumine, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs seoses kassatsiooni aluseks oleva culpa in contrahendo alusel tekkinud vastutusega, kassatsioonkaebuse vastuse projekti koostamine, XX kassatsioonkaebusele vastuse projekti koostamine, XX kassatsioonile vastuse lõppteksti koostamine, Riigikohtule esitamine, ei saanud kuluda rohkem kui 4 tundi. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Arvestades tehtud toimingute hulka ja nende eeldatavat ajakulu ei saa asuda seisukohale, et maakohtu hinnang, mille järgi on mõistlikuks ajakuluks nimetatud toimingute tegemiseks 10 tundi, on ebaõige.
16.Hageja vaidlustab ka kostja II lepingulise esindaja ajakulu, leides, et hagi tervikteksti ja lisade analüüsiks ning täiendava vastuse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 5 tundi, kuigi esindaja on märkinud ajakuluks 11 tundi. Samuti leiab hageja, et põhjendatud on kostja II lepingulise esindaja poolt tehtud kohtuistungi protokolli analüüs ja kliendile istungist ülevaate saatmine 40 minuti asemel 20 minutit. Kostja II lepingulise esindaja ajakulu ülemäärasusega ringkonnakohus ei nõustu. Hagiavalduse terviktekst ja sellele lisatud lisad on piisavalt mahukad, et nende läbitöötamiseks ning sellele põhjaliku vastuse koostamiseks

2-19-7094 märgitud ajakulu 11 tundi ei saa pidada ilmselgelt ülemääraseks. Kuivõrd määruskaebuse esitaja viitab oma seisukohtade põhjendamisel dokumentide lehekülgede arvule, selgitab ringkonnakohus, et õige ei ole hageja seisukoht, et kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel on põhjendatud lähtuda üksnes vastava dokumendi lehekülgede arvust. Arvesse tuleb võtta ka dokumentide sisu ning asja keerukust. Ka ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud vähendada 20 minuti võrra hageja vaidlustatud ajakulu seonduvalt kohtuistungi protokolli analüüsiga ning kliendile ülevaate koostamisega, arvestades, et istung oli märkimisväärselt pikk, so üle 3,5 tunni.

17.Kokkuvõtvalt osutab ringkonnakohus, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks, va milles maakohus mõistis kostja I kasuks välja lepingulise esindaja tasu 3 tunni ja 10 minuti osas (määruse p 14). 18.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja vähendada hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust 506,66 euro võrra. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.