XX hagi AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) vastu ja AS-i SEB Pank vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.10.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) ja XX apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebuse hind 14 000 eurot ja XX apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt Kostja 1 (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Marika Oksaar ja Andrus Kattel Kostja 2 (apellatsioonimenetluses ei osale) AS SEB Pank (registrikood 10004252) tehinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Volens
Kohtuistungi toimumise aeg
20.02.2019.a
Istungil osalenud isikud
Hageja XX ning kostja tehingulised esindajad vandeadvokaadid Marika Oksaar ja Andrus Kattel
1.Harju Maakohtu 26.10.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, samuti osas, milles maakohus jättis AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) menetluskulud tema enda kanda.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta XX maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda ja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda.
5.Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 5.1.Jätta hagi rahuldamata. 5.2.Jätta hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, kostja 2 maakohtu menetluskulud hageja kanda ja kostja 2 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtusse kostja vastu hagi, milles nõudis kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist summas 16 122,51 eurot. Hagiavalduse kohaselt pakkus AS SEB (edaspidi SEB) kindlustusagendina hagejale kodukindlustust. Kindlustusandja oli kostja. Hageja soovis kindlustada Tartumaal asuvat elamut (edaspidi elamu). Kindlustusandja väljastas hagejale kindlustuspoliisi. 03.07.2016.a leidis Lõuna- ja Ida-Eestis aset torm koos äikese, rahe ja erakordse vihmasajuga. Intensiivne vihmasadu põhjustas kogu tormi piirkonnas (eriti Tartus ja selle läheduses) sadevee olulise tõusu. 05.07.2016.a avastasid elamu elanikud, et elamu keldrisse on sattunud vesi ning elamu konstruktsioonid (sh keldripõrand ja seinad) ning kodune vara oli kahjustada saanud. Elamu keldrisse sattus vesi läbi keldripõrandal asetsevate kanalisatsioonitrappide, kuna nendega ühendatud elamu ümber asetsevad sadevee kaevud olid saanud täis ning vastav pump ei suutnud neist piisava kiirusega vett ära pumbata. Hageja teavitas 06.07.2016.a kostjat kahju tekkimisest. 07.07.2016.a tuli elamut üle vaatama ka kindlustusandja. Kindlustusandja esindaja märkis vara ülevaatuse akti, et kahju tekkis sadevee majja tungimise tagajärjel. Elamu ehitamisega seotud ehitusinsenerist asjatundja arvamuse kohaselt viitasid kõik asjaolud, et elamu keldrisse sattus vesi läbi elamu vundamendi ja põrandakonstruktsioonide. Seega tungis sadevesi elamusse seetõttu, et tormiga kaasnenud vihmasadu oli niivõrd intensiivne, et elamut ümbritsevad sadeveekaevud said täis ja juurde sadanud vihm imbus maa seest läbi elamu põrandakonstruktsioonide ja vundamendi keldrisse. Kostja polnud nõus hagejale kahju hüvitama. Kostja leidis, et sadevee elamusse tungimisega realiseerus „üleujutuse“ kindlustusrisk, mille vastu hagejal kindlustuskaitse puudus. Hageja ei
2(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 nõustunud kostjaga ning nõudis kindlustuslepingu täitmist VÕS § 108 lg-st 1 ja § 422 lg-st 1 tulenevalt. Hageja väitis, et kirjeldatud juhtum ja kahju tekkimine oli kindlustusega kaetud. Sadevee elamusse tungimisega realiseerus kindlustusjuhtum. Hageja väitis, et „üleujutuse“ riski tuleb mõista selliselt, kui maapealse veekogu veetaseme tõusust tekib oht elamule. Praegusel juhul põhjustas kahju torm, mille vastu hageja oli kindlustatud. Eeltoodut kinnitas hageja hinnangul kindlustuspoliis, milles olid kindlustusjuhtumitena nimetatud „veeavarii“ ja „torm“ ning see, et hagejal oli kindlustuskaitse „koguriski“ vastu. Lisaks kinnitas seda kostja kodukindlustuse tingimused (edaspidi tingimused või kodukindlustuse tingimused). Tingimuste p 3.7.1(a) kohaselt hüvitatakse tormi puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on torm. Tingimuste p 3.7.2 kohaselt on torm tuulepuhang, mille tugevus on vähemalt 18 meetrit sekundis. Kui tuule kiirust pole võimalik kindlaks määrata, peetakse tormiks tuult, mis on tekitanud kindlustuskoha ümbruses laitmatus seisukorras olevatele ehitistele või esemetele kahju. Samuti loetakse tormikahjuks selliseid kindlustatud eseme kahjustusi, mis said tekkida üksnes tormi tagajärjel. Tingimuste p 3.4.3(b) kohaselt ei hüvitata veeavarii puhul kahju, mille otsene või kaudne põhjus on loodusnähtuste tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse tungiv vesi või reovesi. Tingimuste p 3.7.3(b) kohaselt ei hüvitata tormi puhul kahju, mille põhjus on ehitise sulgemata avade või ehitustarindite kaudu ehitisse tunginud sademed, v.a juhul, kui avad tekkisid p 3.7.1 loetletud asjaolude tõttu. Nimetatud tingimused on tüüptingimused. Tingimuste p-d 3.4.3(b) ning 3.7.3(b) ei ole saanud kindlustuslepingu osaks, kuna on äärmiselt üllatuslikud VÕS § 37 lg 3 tähenduses. Isegi kui nimetatud tingimused on saanud lepingu osaks, on need tühised VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt. Alternatiivselt nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist lepingueelsete kohustuste rikkumisest tulenevalt VÕS § 14 lg 2 ja § 115 lg 1 alusel. Lepingueelseid läbirääkimisi pidas kostja vahendusel SEB. SEB jättis hageja teavitamata kindlustusriskidest ja nende välistustest, rikkudes seeläbi kindlustuslepingu sõlmimise eelseid kohustusi. Rikkumisest tulenevalt tekkis hagejale kahju. SEB tegevused olid omistatavad kostjale ning kostja peab seetõttu hagejale hüvitama kahju. Hageja selgitas, et selgitamiskohustus tuleneb kindlustustegevuse seadusest, kutseala heast tavast ning Finantsinspektsiooni juhendist kindlustusvahenduse kohta. Alternatiivselt nõudis hageja SEB-lt kahju hüvitamist kindlustusagendi kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kostja vastuväited
2.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitis, et vee tungimine läbi hoone konstruktsioonide ei olnud kindlustatud risk. Tingimuste p 3.4.1. järgi oli veeavarii kindlustatud vaid hoonesiseste kanalisatsioonitorude osas ja nendest tulenevate lekete osas. Elamut ümbritseva sadeveesüsteemi täissaamine ei olnud veeavarii. Tingimuste p 3.4.1.(a) sätestas sisuliselt süsteemilekke, p 3.4.3(b) järgi ei hõlma veeavarii loodusnähtustest tingitud hoonesse tunginud vee kahju. Seega loodusest tulenev risk ei olnud kaetud veeavariiga. Kostja leidis, et tingimuste p-d 3.7.3(b) ja 3.9.2(q) välistasid tormist tingitud elamusse tunginud sadevee tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise. Samuti väitis kostja, et hageja rikkus kanalisatsiooni korrashoiu- ja kahju vähendamise kohustust, mistõttu vabaneb kostja vastutusest. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 11 lg 2 kohaselt peab klient hoidma kinnistu kanalisatsiooni korras. ÜVVKS § 11 lg 5 kohaselt peavad kinnistu kanalisatsioonil olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks. ÜVVKS § 11 lg 6 alusel kehtestatud Tartu vallavolikogu 18.06.2008.a määrus nr 9 “Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” § 22 lg 2 sätestab, et klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste ning –seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud
3(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu. Tingimuste p 10.5 kohaselt tuleb hoone kanalisatsioonisüsteemi korrapäraselt hooldada. Tingimuste p-s 9.2.1 rõhutatakse, et kindlustusvõtja peab järgima kõiki kehtivaid õigusakte. Kui uputuskaitse oleks olnud olemas ja korras, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Samuti väitis kostja, et hageja oleks pidanud sellise intensiivse vihmasaju korral minema keldrit kontrollima ning võtma tarvitusele meetmed kahju ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kuna hageja nimetatuid kohustusi rikkus, siis VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 alusel tuleks võimalikku kahjuhüvitist vähendada nullini. Samuti väitis kostja, et ei tema ega SEB ei rikkunud teavitamiskohustust. Kostja ja SEB pidid hagejale teatama, millised tingimused lepingu suhtes kehtivad ning mitte pakkumuse ja tüüptingimusi kogu ulatuses ümber jutustama. Hageja pidi tingimustega tutvuma, sh tegema selgeks, mida ühe või teise riski all mõeldakse. SEB juhtis sellele ka korduvalt hageja tähelepanu. Hageja tegi kindlustuskaitse osas teadliku valiku ja ei kindlustanud kõiki riske. Hagejal oli olemas kogu vajalik informatsioon ning piisavalt aega, et teha teadlik ja kaalutletud otsus. Viimaseks leidis kostja, et hageja kahjunõue on ebamäärane ning tõendamata.
3.Kostja 2 leidis samuti, et tema ei rikkunud VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat teavitamiskohustust. Hageja ja SEB esindaja vahelises telefonikõnes ei soovinud hageja kindlustada elamut kõikide tavapäraste riskide vastu. SEB väitis, et tema selgitamiskohustus ei tulene ka viidatud kindlustustegevuse seadusest, kindlustusseltside heast tavast ning Finantsinspektsiooni juhisest. Ükski nendest dokumentidest ei pane kindlustusandjale ega kindlustusagendile kohustust viia lisaks kindlustuslepingu tingimuste edastamisele ning nende üldisele arutamisele kindlustusvõtjaga läbi põhjalikku kindlustustingimuste selgitamist ega faktilise olukorra analüüsi, mis hõlmaks endas lepingutes kasutatud mõistete põhjalikku selgitamist. SEB selgitas välja hageja huvi kindlustada konkreetsete parameetritega hoone ning uuris, mis on hageja seisukoht üleujutusega seotud riskide osas. Kuna hageja selgesõnaliselt loobus üleujutuse riski kindlustamisest, siis seda põhjalikumalt ei arutatud. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt 1 hageja kasuks välja hüvitise 14 000 eurot. Harju Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse hagi kostja 2 vastu. Maakohus jättis kostja 2 menetluskulud hageja kanda ja hageja ning kostja 1 menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu hinnangul olid kostja kodukindlustuse tingimused tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 järgi. Kohus leidis, et kahju hagejale tekkis tulenevalt tormist tingimuste p 3.7.2 tähenduses. Tingimuste p 3.7.1(a) järgi hüvitatakse tormi puhul kindlustatud esemele kahju, mille põhjus on torm. Tingimuste p 3.7.2 kohaselt on torm tuulepuhang, mille tugevus on vähemalt 18 meetrit sekundis. Kui tuule kiirust pole võimalik kindlaks määrata, peetakse tormiks tuult, mis on tekitanud kindlustuskoha ümbruses laitmatus seisukorras olevatele ehitistele või esemetele kahju. Samuti loetakse tormikahjuks selliseid kindlustatud eseme kahjustusi, mis said tekkida üksnes tormi tagajärjel. Hageja esitas kohtule väljavõtted ajakirjandusest, fotod maalihkest, veega uputatud hoonetest, tänavatest, väljavõtte äikese liikumise portaalist ja uudiste portaalist, millest nähtuvalt leidis 03.07.2016.a Lõuna- ja Ida-Eestis aset torm koos äikese, rahe ja erakordse vihmasajuga. Hageja esitas kohtule ka 14.05.2018.a koostatud eriteadmistega isiku arvamuse, millest nähtus, et vesi tungis elamusse 03.07.2016.a intensiivse vihmasaju tõttu läbi vundamendi ja põrandakonstruktsioonide. Tõendite kogumist tulenevalt leidis kohus, et elamusse sissetunginud vesi oli tingitud ja otseses seoses 03.07.2016.a aset leidnud ilmastikuoludest. Tegemist ei olnud üleujutusega, mille vastu hageja ennast kindlustanud ei olnud. Üleujutuse all mõisteti looduslikku pinnavee poolt põhjustatud üleujutust. Hageja ja SEB
4(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 vahelises telefonivestluses uuris SEB, kas üleujutuse oht loodusliku pinnavee poolt on olemas, millele hageja vastas, et ei ole, sest elamu asub kõrgendiku peal, ja sellele vastas SEB, et sellisel juhul ta seda sinna ei pane. Seega ei mõistnud maakohtu hinnangul hageja, et tormi tõttu suures ulatuses sadevee tungimine majja pole tormikahju, vaid on üleujutusega tekkinud kahju. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kahju tekkis tormist tulenevalt ja hageja oli sellise kahju vastu kindlustatud. Maakohtu hinnangul ei saanud tingimuste p 3.7.3(b) lepingu osaks, kuna oli üllatuslik VÕS § 37 lg 2 mõttes. Tingimuste p 3.7.3(b) kohaselt ei hüvitata tormi puhul kahju, mille põhjus on ehitise sulgemata avade või ehitustarindite kaudu ehitisse tunginud sademed, v.a juhul, kui avad tekkisid punktis 3.7.1 loetletud asjaolude tõttu. Seega ei olnud tormiga põhjustatud kahju hüvitamine käesoleval juhul välistatud. Kohus leidis, et tingimuste p 3.4.3(b) sai lepingu osaks, kuid ei kohaldu, kuna kahju põhjustas torm ning mitte veeavarii. Tingimuste p 3.4.3(b) kohaselt ei hüvitata veeavarii puhul kahju, mille otsene või kaudne põhjus on loodusnähtuste tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse tungiv vesi või reovesi. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 422 lg 1 ja § 423 lg 1, § 108 lg 1 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1-2 järgi lepingulise kohustuse täitmist ja nõuda kindlustatud hoonele tekkinud kahju hüvitamist. Maakohus vähendas kahju hüvitist tingimuste p 9.2.6 ja VÕS § 139 lg 2 järgi 14 000 eurole. Hageja apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda ning palub teha uue otsuse, millega jäetakse 79,85% hageja menetluskuludest kostja kanda. 07.01.2019.a esitas hageja menetlusdokumendi, mille pealkirjastas apellatsioonkaebuse terviktekstina, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse, milles maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda ning teha uue otsuse, millega jäetakse 86,84% samade poolte menetluskuludest kostja kanda ja samade poolte 13,16% menetluskuludest hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus menetluskulude jaotamisel hageja nõuete rahuldamise ulatust. Hageja nõue rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral on õiglane, et menetluskulud jaotatakse proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel. Ainult eriliste asjaolude esinemisel võib menetluskulud jaotata teisiti kui proportsionaalselt. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hageja peaks enda menetluskulud kandma olukorras, kus tema nõue rahuldati ja nõude esitamise tingis kostja õigusvastane käitumine. Kostja 1 seisukoht hageja apellatsioonkaebusele
6.Kostja 1 vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väidab, et apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotust vaidlustav lahend tuleb lugeda mittevaraliseks, millest tulenevalt on kaebuse hind 3500 eurot. Hageja oleks pidanud tasuma riigilõivu apellatsioonkaebuselt 400 eurot. Lisaks väidab kostja, et maakohus ei eksinud TsMS § 163 lg 1 kohaldamisega. Eelduslikult tuleb TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt jaotada kulud poolte vahel võrdselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt. Seega ei tule nõuete osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud alati vastavalt rahuldatud nõuete proportsioonile. Lisaks väidab kostja, et hageja taotletud viisil ei saa kulusid jaotada. Ringkonnakohus ei saa muuta kulude jaotust vaid hageja osas. Ringkonnakohus saaks tühistada maakohtu otsuse kogu hageja ja kostja vahelist kulude jaotust puudutavas osas (s.o resolutsiooni p 3), kuid ei saa tühistada või muuta vaid hagejat puudutavat osa. Samuti väidab kostja, et hageja väide lepingu rikkumisest on asjakohatu ja ebaõige. Asjaolu, et kostja keeldus kindlustushüvitise maksmisest ja pooled ei lahendanud vaidlust kohtuväliselt, ei tähenda, et kulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane.
5(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 Kostja 1 väidab, et hageja menetluskulude jaotuse arvutuskäik on ebaõige. Ebaõige on hageja väide, justkui oleks SEB-ga vaidlemisega seotud üksnes 11,19 % hageja kuludest. Lähteandmete ebaõigsusest tulenevalt on ebaõige apellandi väide, nagu oleks hagi rahuldatud 89,91% ulatuses. Kuivõrd lähtuda tuleb algse hagiavalduse nõudest (16 122,51 eurot), rahuldas maakohus hagi 86,6% ulatuses (s.o 14 000 × 100 % / 16 122,51 = 86,8 %). Seetõttu on hageja apellatsioonkaebuse p 6 viimases lõigus toodud arvutuskäik ebaõige. Isegi, kui lähtuda apellandi kaebuse punktis 6 toodud arvutuskäigu loogikast, siis kuivõrd hagi rahuldati 86,8 % (mitte 89,91 %) ulatuses, ei saaks hageja kulud jääda kostja kanda suuremas ulatuses kui 51 % (s.o arvestusega, et kostjaga seotud kulud olid hageja kogukuludest ca 59% ja nõue kostja vastu jääb rahuldatuks 86,8 % ulatuses). Vastavalt jääksid kostja kulud vähemalt 13,2 % ulatuses hageja kanda. Kostja 1 väidab, et hageja suurendas enda nõuet 07.01.2019.a menetlusdokumendis (apellatsioonkaebuse terviktekstis). Pärast apellatsioonitähtaja möödumist on apellatsioonkaebuse laiendamine keelatud (TsMS § 634 lg 1). Hageja uus kaebus ei arvesta, et maakohtu otsus on osaliselt jõustunud. Hageja menetluskulud on osaliselt seotud vaidlusega SEB-ga. Hageja 26.11.2018.a kaebuses taotletud proportsiooni (79,85 %) leidmisel arvestati kaebuses, et osa hageja kulusid olid seotud SEB-ga. 07.01.2019.a kaebus sellega aga enam ei arvesta ning sellest tulenevalt suurendas hageja maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust ja apellatsiooniga taotletava hüve väärtust. Kostja 1 apellatsioonkaebus
7.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 1 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja 1 vastu ja jättis kostja 1 menetluskulud kostja 1 enda kanda. Kostja leidis, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme. Maakohus oleks pidanud lugema tingimuste p 3.7.3(b) pooltevahelise kindlustuslepingu osaks ja sellest või tingimuste p-st 3.7.3(a) tulenevalt jätma hagi rahuldamata. Maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata ka seetõttu, et hageja ise soodustas kahju tekkimist (hoonel puudus kanalisatsiooni tagasilöögiklapp, vt RKTKo 3-2-12-08 p 16) ja kahjustuste levikut VÕS § 139 ja § 488 tähenduses. Samuti väidab kostja, et maakohus rikkus asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusnorme. Kohus jättis olulises ulatuses dokumentaalsed tõendid ja kostja vastuväited hindamata. Maakohus luges ekslikult tingimuste p 3.7.3(b) üllatuslikuks tüüptingimuseks. Tingimuste p 3.7.3(b) kohaselt ei hüvitata tormi puhul kahju, mille põhjus on ehitise sulgemata avade või ehitustarindite kaudu ehitisse tunginud sademed, v.a juhul, kui avad tekkisid punktis 3.7.1 loetletud asjaolude tõttu. Tüüptingimuse üllatuslikkust hinnates tuleb VÕS § 7 abil välja selgitada, kas samas olukorras heas usus tegutseva mõistliku kindlustusvõtja jaoks oleks selline lepingutingimus ootuspärane, arvestades nii kindlustuslepingu olemust ja eesmärki kui ka tavasid, praktikat ja muid asjaolusid (vt RKTKo nr 3-2-1-76-07, p 21). Kui maakohus oleks Riigikohtu juhistest tulenevaid kriteeriume arvestanud, oleks ta pidanud arvestama ka kodukindlustuse hea tavaga. Sellisel juhul ei oleks maakohus tingimuste p-i 3.7.3(b) lugenud üllatuslikuks, ebatavaliseks ega arusaamatuks. Riskivälistused on kindlustuslepingu olemust arvestades ootuspärased. Tingimused, mis piiritlevad kindlustatavaid riske ja näevad ette riskivälistusi, ei allu tüüptingimuste sisukontrollile, kuna need ei piira ega modifitseeri kindlustusandja kohustusi kindlustusjuhtumi tekkimisel, vaid piiritlevad eri riske omavahel ning on seeläbi otseselt seotud kindlustusvõtja poolt valitud kaitse hinnastamisega. Olukorras, kus kindlustusriskide kataloogis on üleujutuse kaitse valimata ja makse selle eest tasumata, ei või kohus VÕS § 37 lg 3 rakendades muuta lepingu põhisisu ja -tasakaalu (VÕS § 42 lg 2).
6(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 Kostja selgitas, et tormirisk ja üleujutusrisk on eraldi kindlustatavad riskid. Mõlemat riski eristati kindlustuspakkumuses ja pakkumusele lisatud kindlustustingimustes. Sealjuures tingimuste p 3.8.3 kohaselt mõistetakse üleujutuse all ainult looduslikku üleujutust, mille on põhjustanud torm, sademed või veekogu üleujutus ning et looduslik üleujutus tähendab erakorralist veetaseme tõusu. Tormi risk ei hõlma vihmast tekkinud kahju, kui tuul ei ole hoonet lõhkunud. Kuna kodukindlustuse hea tava eristab tormiriski ja üleujutusriski, ei saa tingimuste p 3.7.3(b) viidatud Riigikohtu praktikat arvestades olla üllatuslik VÕS § 37 lg 3 tähenduses. Samuti ei ole üllatuslik, et tormiriski realiseerumise korral ei hüvitata lahtisest aknast või uksest või ehitustarindite kaudu ehitisse valgunud sademetest tingitud kahju. Samas leiab ka kostja, et kui nimetatud tingimuste p 3.7.3(b) lugeda üllatuslikuks, välistab hagi rahuldamise tingimuste p 3.7.3(a). Viidatud punkti kohaselt ei hüvitata tormi puhul kahju, mille otsene või kaudne põhjus on üleujutus, sh tormi tõttu tekkinud üleujutus. Kostja hinnangul olid tingimused selged, hagejal oli võimalik lepingu tingimustega, sh erinevate riskide ja välistustega tutvuda ja üleujutuse riski kindlustada. Hageja jättis selle tegemata, mis on VÕS § 37 lg 1 kohaselt hageja risk. Hageja pidi VÕS § 37 lg 1 ning § 423 lg 2 kohaselt endale ise selgeks tegema, mis on riskide piiritlemise alused ning vajadusel üleujutuse riski kaitse lisama. Kostja väidab, et maakohus andis hageja ja SEB vahelisele telefonikõnele vale tähenduse. Tüüptingimuste üllatuslikkuse hindamisel tuleb hinnata tüüptingimust ennast ja mitte hinnata tingimust kolmanda isikuga enne tingimuse edastamist peetud vestluse pinnalt. Lisaks saadeti hagejale pärast telefonivestlust kostja kodukindlustuse tingimused, millest ta sai välja lugeda, kuidas riske täpsemalt piiritletakse. Hagejal oli aega nende tingimustega tutvuda. Tingimuste p 3.8.1 kohaselt hüvitatakse üleujutuse puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on torm, sademed või veekogu üleujutus. Tormi riski alt on sademetest tekitatud kahju hüvitamine välistatud. Kogumis kindlustuspakkumuse ja tingimustega on kindlustuslepingus tormi- ja üleujutuse riskid piiritletud selgelt ja arusaadavalt, kooskõlas nii kodukindlustuse hea tava kui ka sõnade tavatähendusega. Ei ole usutav, et hagejal tekkis arusaam, et üleujutus hõlmab vaid maapealse veekogu veetaseme tõusust tekkivat ohtu. Maakohus hindas ekslikult ainult hageja ja SEB vahelist 9-sekundilist telefonikõnet, kuid jättis telefonikõnele järgnenu tähelepanuta. Kostja leiab, et kahju hüvitis tuleks vähendada nullini. Maakohus tuvastas valesti veekahjustuse põhjuse. Kahju tekitas kanalisatsiooni kaudu majja tunginud sadevesi, mida ka hageja ise maakohtu menetluses kinnitas. Hageja kinnistu drenaaži- või kanalisatsioonisüsteemid pidid olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende kaudu ei satu sadevesi elamusse. Hoone omaniku võimuses on sademetest tekkivat üleujutust vältida (erinevalt nt üle kallaste tõusvast veekogust). Vastav kohustus tuleneb seadusest. Lisaks ei hinnanud kohus hageja teavitamiskohustuse rikkumise tegelikku mõju. Maakohus vähendas hüvitist 1 370,51 euro võrra põhjusel, et hageja jäi üleujutuse toimumisel tegevusetuks. Maakohus ei põhjendanud sellist vähendamist ega sidunud seda hageja rikkumise ja mõjuga. Kostja hinnangul oleks sellise rikkumise alusel pidanud hüvitist vähendama vähemalt 75 %. Tingimuste p 9.2.6 kohaselt peab kindlustusvõtja tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks. Tingimuste p 9.3.1 kohaselt on kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel kohustatud võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suuruse suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks. Viimaseks heidab kostja maakohtule ette, et maakohus eksis kahju suuruse tuvastamisel. Hageja seisukoht kostja 1 apellatsioonkaebusele
8.Hageja vaidleb kostja 1 apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja leiab, et sadevee elamusse tungimine oli kindlustuslepinguga kaetud kindlustusrisk. 7(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 Hageja on seisukohal, et tema kahju tekkis tormist tulenevalt. 03.07.2016.a leidis vaidlusaluse elamu piirkonnas aset torm, millega kaasnes erakordselt intensiivne vihmasadu. Ka nõuetele vastavad veesüsteemid jäid mitmes kohas nii suure vihmaga hätta (vääramatu jõud) ja selle tagajärjel uputasid mitmes kohas nii hooned kui ka tänavad. Sadevesi tungis läbi elamu konstruktsioonide selle keldrisse. Hageja on varasemas menetluses selgitanud, et erakordselt tugeva vihmasaju tõttu said elamut ümbritsevad sadeveekaevud täis ja elamu sadeveesüsteem ei suutnud seda erakordse vihmasaju tõttu tsentraalsesse sadeveesüsteemi piisavalt kiiresti ära juhtida. Selle tõttu imbus vihmavesi pinnasesse ja sealt läbi elamu konstruktsioonide selle keldrisse. Maakohus leidis õigesti, et sadevesi tungis läbi vaidlusaluse elamu konstruktsioonide elamusse ja põhjustas kahju. Samuti leidis maakohus õigesti, et ükski asjaolu ei viita sellele, et vaidlusalusel elamul oleks olnud mõni puudus, mis sadevee majja tungimist soodustas. Tegemist oli puhta vääramatu jõu juhtumiga, millest tulenevate tagajärgede kompenseerimiseks hageja kindlustuslepingu sõlmiski ja kostjale makseid tegi. Hageja väidab, et tingimuste p 3.7.3, mis välistab teatud juhtudel tormist tekkiva kahju hüvitamise, on üllatuslik. Tingimuste p 3.7.3(a) ja (b) kohaselt ei hüvitata tormi puhul kahju, mille otsene või kaudne põhjus on üleujutus, sh tormi tõttu tekkinud üleujutus, ning kahju, mille põhjus on ehitise sulgemata avade või ehitustarindite kaudu ehitisse tunginud sademed, v.a juhul, kui avad tekkisid p-s 3.7.1 loetletud asjaolude tõttu. Tingimuste p 3.8.1 kohaselt hüvitatakse üleujutuse puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on torm, sademed, veekogu või üleujutus. Tingimuste p 3.8.2 kohaselt mõistetakse üleujutuse all looduslikku üleujutust, mille on põhjustanud torm, sademed (sh lumesulamisvesi) või veekogu üleujutus. Looduslik üleujutus tähendab erakorralist veetaseme tõusu, mille tõttu tekkinud ebaharilikku veehulka ei suuda maapind ja/või projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) vastu võtta. Hageja on seisukohal, et sadevee elamusse tungimise välistamine tormi kaitsealast on üllatuslik säte VÕS § 37 lg 3 alusel, mistõttu ei ole see saanud pooltevahelise lepingu osaks. Telefonivestluses tekitas SEB hagejas ettekujutuse, et üleujutuse all mõistetakse ainult loodusliku pinnavee poolt põhjustatud üleujutust. SEB pidi teadma, et hageja soovis kaitset kõikide iseloomulike riskide eest, sh sadevee tungimise eest elamusse. Pakkumuse kaaskiri, pakkumus ise ning poliis kinnitavad, et sadevee elamusse tungimine on kindlustusjuhtum. Kostja väidab ebaõigesti, et kostja tingimused ei allu tüüptingimuste regulatsioonile, s.t need ei allu tüüptingimuste sisukontrollile. Riskivälistused ei kuulu lepingu põhiriskide hulka. Põhiriskid on sätestatud tingimuste p-des 3.7.1-3.7.2. Seeeest 3.7.3 sätestab kahju hüvitamise kohustust piiravad tingimused, mida ei saa lugeda põhiriskiks. Lisaks väidab hageja, et sadevesi tekitas elamu keldris kahju vähemalt 15 570,51 euro ulatuses. Kostja väide hageja kahju suuruse tõendamatusest on ebaõige. Hageja esitas kõik vajalikud tõendid kahju suuruse kohta. Hageja leiab, et kindlustushüvitise vähendamiseks puudub alus. Hageja ei nõustu, et maakohus oleks pidanud kahjuhüvitist vähendama nullini. Kostja väidab ebaõigesti, et hageja kanalisatsioonisüsteemil puudus uputuskaitse. Sadevesi tungis elamusse läbi hoone konstruktsioonide, millel ei ole uputuskaitsega seost. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et uputuskaitse puudus või et see ei olnud korras. Samuti väidab kostja ebaõigesti, et teavitamiskohustuse rikkumisest tulenevalt tuleb kahjuhüvitist vähendada. Hageja ei rikkunud teavitamiskohustust. Kostja pole tõendanud, et kahju oleks väiksem, kui sadevee elamusse tungimine oleks avastatud 05.06.2016.a. Kuigi torm leidis aset 03.07.2016.a, ei viidanud sadevee majja tungimisele mitte ükski asjaolu. Pärast kahjustuste avastamist 05.07.2016.a hilisõhtul teavitati aga viivitamatult kahjustustest kostjat 06.07.2016.a.
8(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi ka kostja 1 suhtes rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb jätta kostja 1 menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja esitas hagi kostja 1 ja kostja 2 suhtes. Maakohus jättis hagi kostja 2 suhtes rahuldamata ning hageja seda ei vaidlustanud, mistõttu ei saa käesolev apellatsioonimenetlus mõjutada kostja 2 suhtes tehtud maakohtu otsuse kehtivust.
11.Hageja vaidlustab kostja 1 suhtes tehtud maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas ning kostja 1 vaidlustab maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Seega tuleb ringkonnakohtul käesolevas apellatsioonimenetluses kontrollida, kas hagi sai kostja 1 suhtes rahuldamisele kuuluda ning kas maakohus jagas hageja ja kostja 1 osas menetluskulud õigesti. Hageja poolt esitatud apellatsioonkaebuse lubatavuse osas selgitab ringkonnakohus kostjale 1, et hageja apellatsioonkaebust ei muuda lubamatuks see, et hageja ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu. Kohtupraktikas on apellatsioonkaebusi, mis on esitatud üksnes menetluskulude jaotuse peale, käsitletud sellistena, mida on menetletud riigilõivu vabalt.
12.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus, kas kindlustusvõtjast hageja poolt kindlustusandjast kostja 1 suhtes kindlustushüvitise väljamaksmisele suunatud hagi saab rahuldamisele kuuluda. Maakohus leidis, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolusid tuleb käsitleda riskina, mille suhtes oli hageja kindlustatud. Maakohtu hinnangul see nii oli ja maakohtu hinnangul tuli hagi osaliselt rahuldada ja kindlustushüvitis kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvat elusündmust käsitleda riskina, mis oleks hageja ja kostja 1 vahelise kindlustuslepingu kohaselt olnud kindlustatud.
13.Hageja tugines hagi esitades sellele, et tugeva vihma tõttu sadas piirkonnas, kus asus kindlustatud maja, sedavõrd palju sademeid, et need sademed imbusid pinnasesse ja jõudsid seeläbi kindlustatud maja keldrisse. Kuigi hageja ja kostja 1 vaidlevad selle üle, kas sademetest tingitud vesi jõudis kindlustatud maja keldrisse läbi vundamendi tarindite või läbi keldri kanalisatsioonitorustiku, ei vaidle pooled selle üle, et vesi, mis keldrisse jõudis, tulenes väga suurest vihmasajust, mis vastavas piirkonnas aset leidis. Ringkonnakohus nõustub kostjaga 1 selles, et vihmasajust tingitud sademete tõttu tekkinud veekahjustusi tuleb käsitleda üleujutuse kahjuna konkreetse kindlustussuhte kontekstis. Hageja ja kostja 1 ei vaidle selle üle, et üleujutuse risk ei olnud kindlustatud. Sellest tulenevalt ei saa hagi rahuldamisele kuuluda.
14.Hageja esitas mitmeid väiteid, mis puudutasid seda, et hageja hinnangul olid üleujutusest tingitud kahjude tormi- ja koguriski alt välistavad tüüptingimused nö üllatustingimused ja seetõttu ei olnud need muutunud lepingu osaks. Need väited ei saa tingida hagi rahuldamist. See, et (vihma)sademetest tingitud suure veehulga poolt põhjustatud kahju tuleb käsitleda üleujutuse riskina konkreetse kindlustuslepingu kontekstis, tuleneb mitte kindlustuslepingu tüüptingimustest, vaid lepingu nö põhiosast. Vaidlusaluse kindlustuse poliisil (vt näit t I kd lk 14 pöördel) on suurelt ja selgelt kajastatud see, mis ese on kindlustatud ja mis riskide vastu on lepinguese kindlustatud. Trükitud kujul on esile toodud kõik riskid, mille suhtes on võimalik kindlustada ja nende juures on vastavalt kirjas, kas konkreetsel juhul on ese vastava riski suhtes kindlustatud või mitte. Sealt on selgesti näha ja arusaadavalt kajastatud, et kindlustada on võimalik tulekahju, veeavarii, vandalismi, tormi, üleujutuse ja koguriski vastu. Sellest peab hagejaga sarnane mõistlik isik aru saama, et kogurisk ei hõlma neid riske, mille
9(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 vastu tuleb eraldi kindlustada. Hagejaga sarnane mõistlik isik pidi kõiki esile toodud riske ja nende juures tehtud selget märget, et kas vastava riski vastu on kindlustatud või mitte, nähes mõistma, et lepingu ese ei ole kindlustatud üleujutuse vastu. Kuigi vaidlusaluse kindlustuslepinguga sai kindlustada maja mh ka koguriski vastu, peab mõistlik kindlustusvõtja mõistma, et juhul, kui koguriski kõrval on ära näidatud, et kindlustada saab ka üleujutuse riski vastu ja juhul, kui selle riski juures on märge, et selle riski vastu lepinguese kindlustatud ei ole, tuleb järeldada, et üleujutuse suhtes kindlustuskaitse ei kehti. Samal põhjusel pidi hagejaga sarnane mõistlik isik mõistma, et isegi kui lepinguese on kindlustatud tormi suhtes, ei kehti kindlustuskaitse tormiga kaasnenud üleujutuse kahjude osas, sest üleujutuse riski osas on selgesti märgitud, et see risk kindlustatud ei ole.
15.Hageja väidab, et tormiga kaasneb reeglina ka tugev vihmasadu ja vihmasadu on tormile iseloomulik nähtus, mille tõttu tuleb tormikahjuga hõlmatuks lugeda ka samaaegselt aset leidnud vihmasajust ja vihmaveest põhjustatud kahju. Ringkonnakohus hagejaga nõustuda ei saa. Esiteks ei saa lugeda üldteada asjaoluks seda, et tugeva, tormilaadse tuulega kaasneb iseloomulikult ka vihm. Hageja ei ole esile toonud ja üldteada asjaoluks ei saa pidada seda, et torm või tugev tormituul põhjustaks vihmasaju. Teiseks, isegi kui see niimoodi oleks, ei oleks see tormi mõiste sisustamisel määrav. Selle hindamisel, kas tegemist on tormiga või mitte, lähtutakse tuule tugevusest. Selle hindamisel, kas tegemist oli tormiga või mitte, ei lähtuta sellest, kas samaaegselt sadas ka vihma või mitte. Torm esineb siis, kui on väga tugev tuul, sõltumata sellest, kas samaaegselt sajab ka vihma. Kindlasti ei saaks nõustuda sellise käsitlusega, et tormiga ei ole tegemist siis, kui tuule kiirus ületab mingit konkreetset kiirust, kuid samas vihma ei saja. Neid asjaolusid saab ringkonnakohtu hinnangul käsitleda üldteada olevate asjaoludena. Sellele, et tormi määratlemisel lähtutakse tuule tugevusest ja merel ka laine kõrgusest aga mitte sellest, kas samaaegselt sajab ka vihma, viitab mh ka rahvusvaheliselt kasutatav Beauforti tuule tugevuse skaala. Kolmandaks, tormiriski vastu kindlustajad soovivad kindlustada ennast tugevast tuulest tingitud kahjustuste eest. Juhul, kui nõustuda hageja käsitlusega, et tormiga peaks kaasnema ka vihm, jääksid tormi vastu kindlustajad kindlustuskaitseta olukorras, kui esineb tormituul ilma vihmata. Neljandaks, need kindlustusvõtjad, kes soovivad kindlustada ennast vihmasajust põhjustatud suure sademete hulga tõttu tekkiva kahju eest, soovivad kindlustuskaitset nii siis, kui vihm sajab tuulise ilmaga kui ka siis, kui tugeva tuule ajal vihma ei saja. Seega ei saa vihmasajust tingitud suure vihmavee kahju kindlustuskaitse sõltuda sellest, kas vihmasaju ajal puhus ka tuul ja kas tuul puhus tormile iseloomulikult väga tugevasti.
16.Hageja tõi esile, et kindlustuslepingu esemele kahju põhjustanud vihmasaju suhtes avaldati mitmeid ajaleheartikleid ja intervjuusid, kus erinevate elualade spetsialistid nimetasid tugevat tuult ja väga suurt vihmasadu just üleujutuse kontekstis tormiks. Need asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks. Käesoleval juhul on määrav see, milliste riskide vastu on hageja kindlustuseseme kindlustanud, mitte see, kuidas suudeti kajastada ilmastikunähtust tunnetanud inimeste emotsioone ja kirjeldusi. Ei ole välistatud ka see, et ajakirjanduslikult nimetatakse ilma tuuleta aset leidnud suurt vihmasadu veetormiks või lumesadu lumetormiks. Olukorras, kus kindlustuslepingus on kindlustatavate riskidena eraldi esile toodud „torm“ ja „üleujutus“, peab hagejaga sarnane mõistlik isik mõistma, et isegi kui tavakeeles ja tavainimeste vahel nimetatakse suurt vihmasadu tormiks, ei ole kindlustatud see kahju, mis tekib vihmatormi tagajärjel tekkinud üleujutusest, sest üleujutuse riski osas on selgesti märgitud, et see risk konkreetsel juhul kindlustatud ei ole.
17.Iseenesest ei väidagi hageja, et ta ei mõistnud seda, et lepinguese ei ole üleujutuse riski vastu kindlustatud. Hageja väidab aga seda, et tema sai lepingu sõlmimisel aru nii, et üleujutuse
10(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566 risk tähendab seda, kui veekogus olev vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab lepingueseme üle. Hageja väidab, et tema hinnangul ei saa üleujutusena mõista seda, kui vihmasajust tekib sedavõrd palju liigset vett, mis ujutab midagi üle ja põhjustab seetõttu kahju. Ringkonnakohus leiab, et sellise järelduse tegemiseks ei anna mitte miski alust. Kostja 1 käsitleb üleujutusena sisuliselt looduslikust liigveest põhjustatud kahju. Mitte miski, ei kindlustuspoliisil ega ka kindlustuslepingu tüüptingimustes ei viita sellele, et üleujutusena saaks käsitleda ainult seda, kui veekogu tõuseb üle kallaste ja põhjustab üleujutuse. Esiteks tuleneb vastupidine riski nimetusest „üleujutus“. Selline tähistus viitab igasugusele üleujutusele, nii sellele, mis tuleneb sademetest kui ka veekogu vee üle kallaste tõusmisest. Teiseks puudub igasugune põhjus eristada vihmasajust tingitud liigveest põhjustatud üleujutust muudest üleujutustest. Ka kindlustusvõtjatel puudub huvi eristada seda, kui maja kahjustav liigvesi tulenes veekogust või sademetest. Kolmandaks, see põhjus, miks veekogu üle kallaste tõuseb, tuleneb, vähemalt Eestis, reeglina suurest sademete hulgast- kas suurest vihmasajust või lumest ja selle sulamisest.
18.Hageja väitis, et põhjuse uskuda, et üleujutusena konkreetse kindlustuslepingu tähenduses tuleb mõista just üksnes veekogu üle kallaste tõusmisest tingitud üleujutust, andis talle kostja 2 töötaja poolt konkreetse kindlustuslepingu vahendamisel antud selgitus. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa. Esiteks on määrav see, mis kindlustuslepingust, eriti kindlustuspoliisilt selgesti nähtub. Ringkonnakohus selgitas eespool, et kindlustuspoliisilt nähtub selgesti, et konkreetsel juhul mitte ühegi üleujutuse risk kindlustatud ei ole. Kindlustuspoliisil olev informatsioon ei anna vähimatki alust järeldada, et veekogu üle kallaste tõusmisest tingitud risk ei ole kindlustatud, kuid mingitest muudest üleujutustest tingitud riskid siiski on kindlustatud. Teiseks, mitte miski hageja poolt viidatud telefonikõnes ei viita sellele, et hagejale oleks antud informatsiooni, mis viitaks mingilgi määral hageja poolt soovitule. Hageja poolt esile toodud telefonikõnet on hinnanud maakohus oma otsuses ja maakohus on otsuses tuvastanud ka konkreetsed asjaolud, mis telefonikõnes aset leidsid. Hageja kinnitas 20.02.2019.a toimunud ringkonnakohtu istungil, et maakohtupoolset vastavate asjaolude tuvastamist ta ei vaidlusta, mistõttu tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse seaduslikkuse hindamisel lähtuda nendest asjaoludest. Maakohus tuvastas, et üleujutust puudutavate riskide üle toimunud arutelu kestis kokku 9 sekundit, mille vältel küsis kostja 2 töötaja hagejalt, kas üleujutuse oht loodusliku pinnavee poolt on olemas, millele vastas hageja eitavalt. Sellele vastuseks märkis kostja 2 töötaja, et sellisel juhul ta seda riski ei pane, millega arutelu piirdus. Seega ei kajasta lindistus neid väiteid, mida hageja hagiavalduses ja käesolevas kohtumenetluses telefonivestluse osas esile tõi. Viidatud telefonikõne osast ei nähtu, et kostja 2 töötaja oleks hagejale selgitanud, et üleujutus hõlmab üksnes veekogu üle kallaste tõusmist või seda, et liigsetest sadevetest tingitud riskid on hõlmatud mingite muude riskide all või et liigsest sadeveest tingitud riskid on kindlustatud isegi siis, kui üleujutuse riski kaitset ei võeta. Samuti ei eelnenud kostja 2 töötaja vastusele hageja mõttearendust, millele hageja maakohtu menetluses viitas. Vastupidi- kostja 2 küsimusest saab hagejaga sarnane mõistlik isik aru selliselt, et kui tekib liiga palju looduslikku pinnavett, tuleks see risk eraldi kindlustada, vastasel korral selle riski osas kindlustuskaitset ei ole. Hageja väitis käesolevas menetluses, et pinnaveena tuleb käsitleda maapinnal olevat vett. Ringkonnakohus nõustub selle käsitlusega. Loodusliku pinnaveena mõistab hagejaga sarnane mõistlik isik loodusest tingituna maapinnale sattunud liigset vett, mis mingil viisil kindlustatavale majale kahju tekitab. Seega ei viidanud kostja 2 töötaja telefonikõnes mitte kuidagi sellele, et suurest vihmasajust tulenev risk üleujutuse alla ei käi ning on kindlustatud ka siis, kui üleujutuse kaitset ei võeta. Kostja 2 töötajale ja seeläbi ka kostjale 1 ei saa ette heita ka seda, et hagejale oleks tulnud telefonikõnes selgitada kõiki võimalikke olukordi, kus majale võiks kahju tekkida. Oluline on see, et kostja 2 töötaja ei andnud hagejale väärinformatsiooni.
11(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566
19.Nõustuda ei saa selle hageja käsitlusega, et pinnaveena saab käsitleda üksnes maapinnal asuvat vett, kuid see vesi, mis maja keldrisse tungis oli maapinnalt pinnasesse imbunud vesi. Pinnavesi ehk maapinnal asuv liigvesi liigub ühelt poolt mööda maapinda, kuid maapinnal asuval veel on omadus imbuda ka läbi pinnase ning voolata tühjadesse või hõredama tihedusega kohtadesse. Käsitlus, et senikaua, kui liigvesi on maapinnal, on tegemist üleujutusega, kuid sellest hetkest kui maapinnal asunud liigvesi imbub pinnasesse ja põhjustab sedakaudu kahju, oleks justkui tegemist mingi muu riskiga, ei vasta mõistliku kindlustusvõtja arusaamale. Üleujutuse riskina tuleb käsitleda kõiki liigvee tagajärjel tekkinud kahjusid.
20.Seda, et suure vihmasaju tagajärjel tekkivaid veekahjustusi saaks käsitleda kindlustatud riskina, ei saa järeldada ka kindlustuspakkumuse kaaskirjast, milles on öeldud, et pakkuda soovitakse täielikku kindlustuskaitset. Sellest, millised riskid on kindlustatud, tuleb hinnata kindlustuslepingu alusel. Kindlustatud on siiski need riskid, mille osas on sõlmitud kokkulepe. Riskide kindlustatuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, et juhul, kui kindlustusandja avaldab pakkumuse saatmise kaaskirjas soovi pakkuda täielikku kindlustuskaitset ja juhul, kui kindlustuslepingu järgi on mingi risk selgesti kindlustamata, siis peaks kindlustusandja kaaskirjas avaldatud soovi tõttu vastutama ka nende riskide eest, mille osas kindlustuskaitse kokkulepet sõlmitud ei ole.
21.Nõustuda ei saa selle hageja väitega, et vihmavesi oleks sattunud kindlustatud maja keldrisse tormi tagajärjel. Vesi sattus keldrisse vihmasaju tagajärjel, st selle tagajärjel, et lühikese aja jooksul sadas suur hulk vihma. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vihmavesi oleks sattunud maja keldrisse tormituule tagajärjel. Seega ei saa järeldada, et vihmavee keldrisse sattumine peaks olema hõlmatud tormiriskiga vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses.
22.Hageja tõi apellatsioonimenetluses esile vastuväite kostja 1 väitele, et kindlustatud maja asumine tormi mõjupiirkonnas ei ole tõendatud. Hageja soovis maja tormi mõjupiirkonnas asumist tõendada mitmete erinevate ajaleheartiklite ja meediakajastustega. Ringkonnakohus märgib, et need kajastused ei anna alust järeldada, et konkreetse maja asukohas leidis aset torm. Ajaleheartiklid ja meediakajastused käsitlesid seda, et Tartus ja Lõuna-Eestis leidis aset torm. Mida täpselt tormina käsitletakse, ei ole artiklites määratletud. Vaidlusaluse kindlustuslepingu raames on aga torm määratletud selliselt, et tormi puhul peab esinema teatud kindla tugevusega tuul või siis kui seda ei ole võimalik mõõta, tuleb tõendada tormile iseloomulikke kahjustusi. Seejuures ei ole määrav see, kas torm leidis aset naaberomavalitsuses (Tartu linnas) või LõunaEestis. Määrav on see, et kindlustuslepingus tormi mõiste määratlusele vastavad ilmastikutingimused leidsid aset selles konkreetses kohas, kus asub kindlustatud maja, ning et sellised ilmastikutingimused oleksid ka tõendatud. Seega ei saaks olla piisav ka see, kui tormile vastavad ilmastikutingimused oleksid aset leidnud Tartu linnas, sest Tartu linn on sedavõrd suur, et linna ühes osas aset leidev torm ei pruugi avaldada tormi mõju teises linnaosas või linnapiirist väljapool. Isegi siis, kui kindlustatud maja asukoha naaberomavalitsuses leidis aset torm ja kui halva ilma mõjud nagu tuul ja vihmasadu esinesid ka maja asukohas, ei saa sellest otse järeldada, et ka maja asukohas leidis aset torm, st tormiks kvalifitseeruva tugevusega tuul. Üldteada asjaolu on see, et tormi või vihmasaju keskmest eemalejäävatel aladel võivad esineda samad ilmastikunähtused aga mitte sedavõrd tugeval kujul nagu seal kus on tormi või vihmasaju kese. Hageja poolt esitatud tõendite alusel ei saa tõendatuks lugeda ka seda, et tormina määratletud ilmastikunähtused oleksid aset leidnud terves Lõuna-Eestis. See, et selline üldsõnaline väide meediakajastuses esitati, viitab ajakirjanduslikule üldistusele ja kujundlikkusele aga mitte sellele, et keegi oleks kõikides Lõuna-Eesti punktides adekvaatseid järeldusi võimaldavate meetodite abil tormi tunnused mõõtnud ja fikseerinud.
12(13)
Tsiviilasi nr 2-17-12566
23.Seoses tüüptingimuste regulatsioonile tuginemisega märgib ringkonnakohus täiendavalt veel seda, et see, mis riskid on kindlustatud ja millised mitte, ei ole konkreetse kindlustuslepingu puhul määratletud tüüptingimustega. See on eraldi läbirääkimiste küsimus ja see nähtub kindlustuspoliisilt sellelt tabelina tähistatud kohalt, kus on loetletud kõik riskid ja iga riski osas „JAH“ või „EI“ tähistusega märgitult. Ka hageja poolt esile toodust järeldub, et selle üle, millised riskid kindlustatakse ja millised mitte, räägiti eraldi läbi. See, et kindlustatavate riskide täpsem sisumääratlus on toodud tüüptingimustes, ei muuda asjaolu, et heas usus tegutsev mõistlik kindlustusvõtja pidi mõistma, et juhul, kui üleujutuse riski ei kindlustata, siis muude riskide kindlustamine üleujutuse vastast kindlustuskaitset kaasa ei too. Isegi kui tüüptingimustes esineb midagi üllatuslikku VÕS § 37 lg 3 tähenduses, ei saa see puudutada neid tingimusi, mis on eraldi läbi räägitud. Ringkonnakohus märgib, et ebamõistlikult kahjustavana ei saa käsitleda neid tüüptingimusi, mis puudutavad lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet (VÕS § 42 lg 2 ls 1). Küsimus sellest, mis on need riskid, mis on kindlustatud, on küsimus kindlustuslepingu esemest.
24.Kuna hageja ja kostja 1 ei vaidle selle üle, et keldrisse sattunud vesi tulenes suurest vihmasajust ja kuna ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et vihmasajust tingitud suure veehulga maapinnale sattumisest tingitud kahju on hõlmatud üleujutuse riskiga, mille suhtes kindlustusese ei olnud kindlustatud, ei oma tähendust, kas vesi, mis maja keldri siseviimistlust kahjustas, tungis majja läbi kanalisatsioonitorustiku või läbi vundamendi seinte ja põranda.
25.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja 1 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Sellel põhjusel ei ole alust rahuldada ka hageja poolt menetluskulude jaotuse osas esitatud apellatsioonkaebust. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2019 määrusega
Resolutsioon:
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2019.a otsuses tsiviilasjas nr 2-1712566 esinenud ebatäpsus, lugedes otsuse resolutsiooni p-s 5.2. kirja panduks järgmises sõnastuses: „Jätta hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, kostja 2 maakohtu menetluskulud hageja kanda ja kostja 1 maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.“
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.