Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus

Harju Maakohtu 30.08.2019.a otsuse alusel (võlgnik süüdi tunnistatud KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 ja § 141 järgi) Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused:  OK Incure OÜ ees summas 1313,17 eurot.  Renovum OÜ ees summas 269,71 eurot.  If P&C Insurance AS ees summas 1075,32 eurot.  Aktiva Finants OÜ ees summas 887,50 eurot.  Eesti Vabariigi (PPA) ees summas 900 eurot (karistusnõue).  Eesti Vabariigi (MTA) ees summas 2793,09 eurot (riigi menetluskulud).  Kohtutäiturite täitemenetluse kulude nõuded summas 1729,43 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 8968,22 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Ajutine haldur märkis, et abikaasade ühisvara jagamine ei pruugi sõiduki vähese väärtuse tõttu olla majanduslikult otstarbekas. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimateks põhjusteks on võlgniku õigusvastane käitumine ja ülejõukäivate rahaliste kohustuste võtmine. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 05.01.2021. Võlgnik oli tutvunud aruandega. Ta teatas, et vabaneb märtsis 2022.a ning tahab selleks ajaks keevitaja eriala lõpetada, et pärast vabanemist asuda erialasele tööle. Ta selgitas, et varasematel töökohtadel on ta kauem töötanud, kuid mustalt. Vabanemisel hakkab ta kindlasti tööl käima. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Kxxxx Üxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 8900 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Võlgnikul on endise abikaasaga ühisvaras väheväärtuslik sõiduk, kuid selles osas ühisvara jagamine on majandusliku mõttes otstarbetu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul siiski tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes.

PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Kxxxx Üxxxxa pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11.02.2021 algusega kell 9.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Oksana Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud

Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 397 eurot (lisandub km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 5h 35min, millest 30 minutit on hinnanguline istungi ajakulu. Istung kestis 15 minutit, mistõttu on ajutise halduri vajalik ajakulu 5h 20min. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 74,44 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud erinev tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 397 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 79,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 476,40 eurot. Ajutine haldur palus, et 397 eurot (lisandub km) makstaks välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd kohus kuulutas välja pankroti PankrS § 171 lg 11 alusel, saab kohus ajutise halduri taotluse rahuldada. Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta haldurile välja 476,40 euro (sh km 79,40 eurot) ulatuses riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.