Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2021, Rapla Tsiviilasja number 2-19-18797 Tsiviilasi Otto Ehitab OÜ hagi Osaühingu Vesiroos ja K P vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 31 617,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Otto Ehitab OÜ (reg nr 12460869); hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, Tallinn, e-post: priit@ckeoigusbyroo); kostja Osaühing Vesiroos (reg nr 10024852, Jõe tn 15, Kohila, e-post: [email protected]); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige K P; kostja I K P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx x-xx, xxxxxxx, xxxxx, e-post:,) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Välja mõista solidaarselt Osaühingult Vesiroos ja K P põhivõlgnevus 16 068,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9604,32 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja viivis 0,1% päevas põhinõudelt alates 30.11.2019 kuni põhinõude (16 068,03 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 28 521,96 eurot, Otto Ehitab OÜ kasuks. 2.Jätta menetluskulud solidaarselt Osaühingu Vesiroos ja K P kanda. 3.Välja mõista Osaühingult Vesiroos ja K P solidaarselt menetluskulud 2447 eurot Otto Ehitab OÜ kasuks. 4.Kohustada Osaühingut Vesiroos ja K P solidaarselt tasuma Otto Ehitab OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta hagi tagamisena Pärnu Maakohtu 03.12.2019 määrusega K P omandis olevale xxxxx xx x ja xxxxx xx x asuvale kinnisasjale reg nr xxxxxx Otto Ehitab OÜ kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 25 752,35 eurot muutmata. 6.Saata kohtuotsus hageja esindajatele ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub mõista tema kasuks kostjatelt solidaarselt välja: 1) põhinõue 16 068,03 eurot; 2) kahjuhüvitisena sissenõudekulud 80 eurot; 3) sissenõutavaks muutunud viivis 9604,32 eurot; 4) viivis 0,1% päevas alates 30.11.2019 kuni põhinõude (16 068,03 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 28 521,96 eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja I seisukoht Kostja I vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 31.12.2018 töövõtulepingu nimetusega Ehituse alltöövõtuleping nr 1231-18AL, mille alusel hageja kohustus kostjale teostama vastavalt lepingu punktile 2.2 alljärgnevaid töid: Käru põhikooli hoone katuse rekonstrueerimisega seotud tööd koos kõigi sellega kaasnevate kohustuste, õiguste ja riskidega alltöövõtja pakutud maksumust ületamata (täisvastutusega ehitustöövõtt). Tööde hinnaks lepiti kokku 285 219,62 eurot koos käibemaksuga (lepingu p 5.1). Vastavalt lepingu p-le 4.1. oli hageja kohustatud alustama töid mitte hiljem, kui 02. jaanuar 2019. Lepingu p 4.2 kohaselt teostatud tööde üleandmise tähtaeg on 28. aprill 2019 ja täitedokumentatsiooni üleandmise tähtaeg on 28. aprill 2019. Vastavalt lepingu punktile 6.3 leppisid pooled kokku, et poolte vahel tekkinud rahaliste kohustustega viivitamisel rakendatakse viivisintressi 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid ühtekokku mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast (ehk 28 521,96 eurot).
Hageja on kostjale ülaltoodud töö eest esitanud järgnevad arved, mille kostja on tasunud osaliselt: Arve Arve nr Arve kp maksetähtaeg Summa 190123 30.04.2019 14.05.2019 46 610,40 190114 21.03.2019 5.04.2019 84 175,20 Arve 190114 on kostja tasunud viivitusega lõplikult, arve 190123 osaliselt (30 542,37 eurot), nõude jääk tänasega on 16 068,03 eurot: Arve Arve nr Arve kp tasumine Summa Tasutud 190123 30.04.2019 14.05.2019 46 610,40 4 252,30 1.08.2019 42 358,10 12 290,07 31.08.2019 30 068,03 14 000,00 17.10.2019 16 068,03 46 610,40 30 542,37 Arvete suurus ja tasumise tähtaeg on kostajale teada, kuid kostja ei ole kohustustest neid kohaselt tasuda, kinni pidanud. Vastavalt lepingu punktil 6.1 kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul. Kostja möönab, et hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev nõue. Samas ei ole nõue sissenõutav, kuivõrd saneerimismenetluse alustamisega ei ole nõue sundtäidetav, samuti on peatunud viivise kogunemine nõudelt. Käesoleval hetkel toimub saneerimiskava koostamine tsiviilasjas nr 2-19-20524. Seega selgub hageja võimalik nõude ulatus ja sissenõutavaks muutumise aeg alles saneerimiskava kinnitamisel või saneerimismenetluse lõpetamisel. Kostja I leiab, et hageja nõude ulatus selgub alles siis, kui see on saneerimismenetluses kindlaks määratud. Kuivõrd käendajalt ei ole võimalik käenduslepingust tuleneva nõude täitmist nõuda enne põhivõlgniku vastu tekkinud nõude sissenõutavaks muutumist, on kostja I vastu esitatud nõue alusetu. Kohus leiab, et menetluses on tuvastamist leidnud akti ja arvega, et kostjal on hagejale tasumata arve nr 190123 30.04.2019 alusel 16 068,03 eurot. Kohus leiab, et kostja võtab kirjalikus seisukohas 31.01.2020 omaks asjaolu, et töövõtulepingu alusel hageja on töid teostanud ja kostja töid tellinud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga loeb kohus tuvastatuks, et kostja on vastu võtnud tööd summas 46 610,40 eurot. Pooled on tööde üleandmist ja vastuvõtmist kinnitanud akti digitaalselt allkirjastades. Seega oli kostja kohustatud tasuma hagejale 30.04.2019 esitatud arve nr 190123 alusel 16 068,03 eurot (käibemaksuga) arvel toodud tähtajaks 14.05.2019. Kostja ei ole arvet summas 16 068,03 eurot (käibemaksuga) tasunud käesoleva ajani. Kostjad väidavad, et hageja ei ole tõendanud tööde kvaliteetset teostamist. Kohus nõustub hagejaga, et vastuvõetud tööde ebakavaliteetsuse osas on tõendamiskoormis kostjatel. Kostjad ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit ega ka väiteid põhistanud. Kostja on tööd üle vaadanud, kuid käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hagejale esitanud pretensioone, mis vabastaksid kostja arvete kohasest tasumisest. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma
majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Käesolevaga saab lugeda, et kostja on töö üle vaadanud. VÕS § 644 lg 1 tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lõige 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja tööde puudustest teavitanud ei ole. Lõige 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus nõustub hagejaga, et puudustest teatamata jätmine ei ole tänasega enam vabandatav ja seega on kostja õiguse tugineda töö mittevastavusele minetanud. Hageja sõnul kohtuvälises menetluses kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud pole. Kostja võtab omaks, et kostja on kinnitanud võlanimekirjas saneerimisavalduse lisana, et kostjal on võlgnevus hageja ees. SanS § 12 lg 2 p 3 kohaselt kajastatakse saneerimisteates võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus ettevõtja raamatupidamise alusel saneerimismenetluse algatamise seisuga ja kas nõue on pandiga tagatud. Kostja saneerimismenetlus algatati 23.12.2019 ehk hageja nõue summas 16 068,03 eurot on esitatud seisuga 23.12.2019 kostja raamatupidamise alusel. Kohus leiab, et vastavalt SanS § 16 lg 1 p-dele 1, 6 ja 7 oli kostja saneerimisnõustaja hinnanud kostja kohustuste aluseid, tõendatust, õiguspärasust ning veendunud, et hageja nõue on selge, õiguspärane, tõendatud ja vaieldamatu. Kohus leiab, et kui poolte vahel oleks vaidlus hageja nõude üle, ei oleks kostja enda saneerimismenetluse algatamise avalduses hageja nõuet välja toonud ning saneerimisnõustaja oleks vaidlustanud hageja nõude SanS § 13 lg 2 alusel. Pärnu Maakohus 12.05.2020 määrusega jättis tsiviilasjas nr 219-20524 kostja võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata ning lõpetas kostja saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimisnõustaja oma 14.09.2020 avalduses teatas kohtule, et ettevõtja majandustegevus on praeguseks sisuliselt seiskunud, ettevõtja ei ole suuteline täitma saneerimismenetluse ajal tekkinud kohustusi ning jooksvate kulude vähendamiseks koondab ettevõtja töötajaid. Ettevõtja saneerimine kohtule kinnitamiseks esitatud saneerimiskavas kirjeldatud abinõude rakendamise teel on muutunud ebatõenäoliseks. Seega on hageja nõude ulatus selge ja hageja nõue on käesoleval ajal muutunud sissenõutavaks. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtu hinnangul tuleneb sellest, et kui lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on tehtud ja tulemus saavutatud, on töö valminud. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui kõik tööd on küll tehtud, kuid need ei vasta teatud osas lepingu tingimustele. Sellisel juhul muutub töö valmimisega töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, kuid
tellija võib keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab töös esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele. Kui puudused on ebaolulised ega takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, tuleb tööd vastu võtta. Kostja on tööd vastu võtnud. Samas, kui kostja väidab, et ta ei ole töid vastu võtnud, ei vabasta see teda tasumise kohustusest, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638). VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja oli lepingu kohaselt kohustatud tasuma arve summas 16 068,03 eurot hiljemalt 14.05.2019. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16 068,03 eurot VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt on viivis 0,1% tasumata summast iga päeva eest, kuid mitte rohkem kui 28 521,96 eurot. Viivisearvestus arve nr 190123 järgi on järgmine: Viivitatud ViiviArve kuni tatud nr. Arve kp kuupäevani päevi Summa 190123 30.04.2019 1.08.2019
46 610,40 31.08.2019
42 358,10 17.10.2019
30 068,03 29.11.2019
16 068,03
Viivise Tasutud Viivise % summa 4 252,30 0,1 3 682,22 12 290,07 0,1 1 270,74 14 000,00 0,1 1 413,20 0,1 690,93
7 057,09
Viivisearvestus arve nr 190114 järgi on järgmine: Viivitatud Arve kuni Viivitatud nr. Arve kp kuupäevani päevi Summa Tasutud 190114 5.04.2019 11.04.2019 6 84 175,20 50 000,00 11.04.2019 3.05.2019
34 175,20 5 000,00 3.05.2019 31.05.2019 28 29 175,20 20 000,00 31.05.2019 23.07.2019 9 175,20 1 055,58 31.05.2019 27.07.2019 57 8 119,62 6 000,00 27.07.2019 1.08.2019
2 119,62 2 119,62
Viivise Viivise % summa 0,1 505,05 0,1 751,85 0,1 816,91 0,1 0,1
Sissenõutavaks muutunud viivisnõude suurus seisuga 29.11.2019 on 9604,32 (7057,09+2547,23) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel.
462,82 10,60 2 547,23
Hageja nõuab kostjalt sissenõudekuluna 80 eurot (2 arvet). VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja leiab, et sissenõudekulude osas ei ole hageja tõendanud, milles väidetav sisenõudekulu seisneb ning kas ja kuidas on kulud seotud kostja käitumisega. Kui tegu on seoses kohtumenetlusega kantud kuludega, tuleks kulusid käsitleda menetluskuludena. VÕS-i kommenteeritud väljaande § 1131 lg 1 kohaselt esitatava nõude suuruseks on 40 eurot ja seda isegi juhul, kui põhinõue on väiksem kui 40 eurot. Regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. Selliselt on sissenõudmiskulude hüvitisel ka osaliselt karistuslik, mitte ainult kompensatsiooniline iseloom. Võlausaldajal on õigus nõuda sisenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. EL-i direktiivi nr 2011/EL art 5 kohaselt võib võlausaldaja nõuda sisenõudekulude hüvitamist iga osamaksega viivitamise eest. Kohus nõustub hagejaga, et võlausaldajal on õigus esitada nõue sissenõudmiskulude 40 euro saamiseks iga eraldi kohustuse täitmisega viivitamisel. Kohus tuvastas eelpool, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahe arve sissenõudmiskulud summas 80 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. Hagis nõuab hageja kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt viivist põhinõudelt 16 068,03 eurot) määras 0,1% päevas alates 30.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 367 alusel. Hageja ja kostja seaduslik esindaja K P sõlmisid 31.08.2019 käenduslepingu, mille kohaselt käendaja tagab hageja ees kõigi kostja kohustuste nõuetekohase täitmise, mis tulenevad 31.12.2018 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingust nr 1231-18AL ning selle alusel koostatud arvetest nr 190114 21.märtsist 2019 ja nr 190123 30.04.2019. Eelnimetatud kohustused hõlmavad alltöövõtulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid kostja poolt alltöövõtulepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvaid makseid. VÕS § 144 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumises tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega vastutab käendaja hageja ees solidaarselt kostjaga. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja ja käendaja ei ole täitnud kostja kohustust, on hageja kostja I kui
solidaarvõlgniku vastu samaaegselt kostjaga nõude maksmapanemiseks hagiavalduse esitanud põhjendatult. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I solidaarselt kostjaga välja mõista kostja võlgnevuse põhinõue 16 068,03 eurot, viivis 9604,32 eurot ja sissenõudekulu 80 eurot, kokku 25 752,35 eurot. Pärnu Maakohtu 03.12.2019 määrusega seati kostja I omandis olevale xxxxx xx x ja xxxxx xx x asuvale kinnisasjale hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 25 752,35 eurot. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse, siis hagi tagamine tuleb jätta muutmata TsMS § 445 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivud 1000 eurot hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt ning lepingulise esinduse kulud kokku summas 1397 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed koguulatuses 12,70 t, tunnitasuga 110 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasud vastavalt 110 eurot (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostjad hageja menetluskulude suurust ei ole vaidlustanud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu. Hageja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad ja asjatundlikud. Seega jäävad solidaarselt kostjate kanda riigilõivud kogusummas 1050 eurot ja hageja lepingulise esinduse kulud summas 1397 eurot ning viivis menetluskuludelt.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.