Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Menetluskulude jaotus

1 (4)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

2 (4)

6.1 Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt taotleb hageja ERGO Insurance SE kohtul kostjalt SxxxxxxSxxxxxxxxxxxx välja mõista liiklusõnnetusega tekitatud kahju, mis on tekkinud sellest, et 03.10.2019. a kostja Sxxxxx Sxxxxxxxxx põhjustas Soome Vabariigis, Helsingis liiklusõnnetuse sõidukiga Mercedes-Benz, registreerimismärgiga xxxxxx. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse ajal kindlustamata. Liiklusõnnetuses sai kannatada sõiduk registreerimismärgiga xxxxxxx. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks antud seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Kindlustuspoliisi nr L00637993 kohaselt on kindlustusvõtja Sxxxxx Sxxxxxxxxx kindlustanud sõiduki Mercedes-Benz E 270, registreerimismärgiga xxxxxx perioodil alates 06.07.2018. a kuni 05.10.2018. a. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel oli nimetatud sõidukil olemas kindlustuskaitse ka perioodil 25.04.2019. a kuni 24.06.2019. a, kuid 03.10.2019. a kindlustuskaitse puudus. Kostja selgitas hagejale 03.10.2019. a esitatud seletuskirjas, et tema ette reastus kõrvalt sõidureast ootamatult sõiduk ning tekitas manöövriga avariiolukorra. Kuna teekate oli vihmamärg ja libe, ei saanud kostja enda juhitud autot õigel ajal pidama ning riivas ette reastunud sõiduki parempoolset külge. Kostja sõidukil kahjustused puuduvad. LKindlS § 45 lg 1 on sätestatud, et kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral hüvitab kahju fond ning LKindlS § 57 p 1 kohaselt on fondil õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata. Seadus ei sea seega fondi tagasinõudeõigust sõltuvusse liiklusõnnetuses osalenud kolmandate isikute käitumisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-13 käsitlenud juhtide osalust liiklusõnnetuse põhjustamises ning selle õiguslikke tagajärgi, märkides otsuse p-s 33 muu hulgas, et kui juhtide osalus õnnetuse põhjustamises on enam-vähem võrdne ja ei esine sõidukitest nähtuvate riskide olulisi erinevusi, peab kumbki sõidukivaldaja teisele tekitatud kahju täies ulatuses hüvitama. Sellest omakorda järeldub, et isegi kui oleks tuvastatud teise sõidukijuhi kaasosalus liiklusõnnetuse toimumises, ei muudaks see vähemalt riskivastutuse puhul kostja kohustust tema poolt tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamiseks. Viidatud lahendi punktis 19 on Riigikohus märkinud, et mootorsõiduki otsese valdaja vastu võib liiklusõnnetuse põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitada ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 alusel riskivastutusele tuginedes. Nimetatud sätte kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Eeltoodud lahendis viidatud selgitusi arvestades leiab kohus, et kostja vastutab ka käesolevas asjas otsese valdajana tema auto kui mootorsõidukiga põhjustatud kahju eest võlaõigusseaduse riskivastutuse sätete alusel. Seega ei oma käesolevalt tähtsust, kas kostja tekitas kahju õigusvastaselt või kas kostja oli kahju põhjustamises süüdi. Oluline on riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. Käesolevalt ei esine ka VÕS § 1057 p-des 1-5 sätestatud mootorsõiduki valdaja vastutust välistavaid asjaolusid. Hagi asjaolude kohaselt käsitles liiklusõnnetust Soome Vabariigi kindlustusselts LocalTapiola, kes esitas liiklusõnnetuses kannatanule tekkinud kahju ulatuses hagejale kahjuhüvitamise nõude summas 1885,08 eurot. Hüvitamisnõude (20.01.2020. a) kohaselt on varakahju järgmine:

3 (4)

remondikulud 1618,94 eurot, kasutamisvõimaluse kaotus 2 päeva 20,26 eurot ning käsitlustasu 245,88 eurot. Hageja on nõude täitnud. LKindlS § 57 p 1 kohaselt on Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.