lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-6786/31

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-6786/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1507
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING Galanti10672700(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2021.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6786

Tsiviilasi

OSAÜHING Galanti hagi S D vastu võla nõudes 23 868 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OSAÜHING Galanti (registrikood 10672700; asukoht P.Pinna 13-22, 13615 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: T K (e-post xx) Kostja: S D (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post xxx) Kohtustung 08.12.2020

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S Dilt OSAÜHING Galanti kasuks põhivõlgnevus summas 22 100 eurot, viivis seisuga 07.01.2020 summas 1183,59 eurot ning alates 08.01.2021 viivis

põhivõlalt (s.o 22 100 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.

3.Menetluskulud jätta S Di kanda.
4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Galanti (hageja) ja S D veebruaris 2012 tähtajatu laenulepingu suulises vormis. Vastavalt antud laenulepingule sai kostja rahasumma suuruses 27 100 eurot oma pangaarvele nr x AS-s Swedbank hagejalt perioodil alates 28.02.2012 kuni 06.02.2013. Kõik rahasumma ülekanded on tehtud hageja pangaarvelt nr x Swedbank AS-s selgitustega „laen”. 30.06.2012 tagastas kostja laenu suuruses 5 000 eurot selgitusega „Laenu tagastamine”. 05.02.2020 saatis hageja avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta, millega ütles laenulepingu üles alates 10.04.2020 ja palus tagastada laenusummad hiljemalt 15.04.2020. Kuna hageja eelnevalt teadis, et kostja hakkab tahtlikult kõrvale hoiduma tähtkirja kättesaamisest, siis 08.02.2020 saatis hageja avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta kostja e-postile xxx, mille kostja sai kätte 08.02.2020. Kostja ei ole laenu tagastanud. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 22 100 eurot ning viivise seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 22 100 eurot kindla summana hagi esitamisest (08.05.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Hageja ja kostja vahel puudus võlaõiguslik suuliselt sõlmitud laenusuhe. Kostja pangakontole hageja poolt ülekantud rahasummad olid kostja poolt üle antud sihtotstarbelise investeeringuna OÜ K (mille 50% osanik ta on) valdusse. Nimetatud ettevõte tegeleb pandimajateenuste osutamisega ning sellest tulenevalt on ettevõttes pidevad sularahavood, mis võimaldasid hagejale raha ja kokkulepitud intressid tagastada. Nimetatud tehingud hageja poolt saadud rahaga toimusid OÜ K juhatuse liikme N D (kelle lähedane tuttav hageja juhatuse liige K on) teadmisel ja heakskiidul. D korraldusel anti

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

rahasummad kostjale ning viimane tagastas need hagejale. Osa rahast tagastati hageja esindajale sularahana ettevõtte kassast. Lepinguliste suhete olemasolu hageja ja OÜ K vahel tõendab ka viimase juhatuse liikme poolt ettevalmistatud 2019 majandusaasta aruande projekt, mille lisas nr 6 on hageja näidatud laenulepingu poolena, laenujääk 2019 lõpu seisuga 11 120 eurot. Samas ei ole viimases hageja poolt registrile esitatud 2015 majandusaasta aruandes nõuet kostja vastu kajastatud. Ülalnimetatud asjaoludel ei ole hageja nõue ja selle ulatus kostjale arusaadav. Hageja nõue on esitatud vale kostja vastu. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud suulise laenulepingu ning hageja on kostjale üle kandnud 27 100 eurot. Kostja on menetluses laenusuhte olemasolu eitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 11 lg 1 lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohus loeb hageja konto väljavõttega tõendatuks, et hageja on kostjale perioodil 28.02.2012 kuni 06.02.2013 kandnud üle 27 100 eurot selgitusega „laen“ ning kostja on omakorda tagastanud hagejale 5000 eurot selgitusega „laenu tagastamine“ (tlk 6). Kohus loeb seega hageja pangakonto väljavõttega tõendatuks, et hageja on andnud laenu kostjale. See, kas ja kuidas hageja laenu oma majandusaasta aruandes kajastas, ei muuda asjaolu, et vastavad summad on kostjale üle kantud (tlk 60-64). Samuti märgib kohus, et kostja väited selle kohta, et ta on nimetatud summad üle andnud investeeringuna teisele osaühingule, on tõendamata ning asjakohatud. Kostja otsus investeerida hageja poolt saadud rahasummad teisse osaühingusse (s.o OÜ K) ei muuda asjaolu, et hageja on raha üle kandnud kostjale selgitusega „laen“. Samuti ei ole kohus menetluses tuvastanud, et hageja ja OÜ K vahel

oleks nimetatud perioodil lepinguid sõlmitud. Nimetatut ei kinnita ka OÜ K 2019 aasta majandusaasta aruande projekt (tlk 54-59).

4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 22 100 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 398 lg 1 kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on 05.02.2020 tähtkirjaga ja 08.02.2020 e-kirjaga saatnud kostjale avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta (tlk 7-12). Ülesütlemise avalduse kohaselt ütles hageja laenulepingu üles alates 10.04.2020 ja palus tagastada rahasumma suuruses 22 100 eurot hageja arveldusarvele hiljemalt 15.04.2020. Kostja on avalduse kätte saanud 08.02.2020 (tlk 13). Kuna hageja ütles laenulepingu üles, siis on hageja õigustatud ka laenu tagasi nõudma. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud rahasumma oleks hagejale tagastatud. Seega on hageja nõue summas 22 100 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 22 100 eurot kindla summana hagi esitamisest (08.05.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Perioodil 08.05.2020 kuni 07.01.2021 moodustas viivise summa 1183,59 eurot. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 22 100 eurot, viivis seisuga 07.01.2021 summas 1183,59 eurot ning alates 08.01.2021 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud. Seega tuleb kostjale hageja menetluskulude nimekiri täiendavalt kätte toimetada ning kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja