Foodgasm OÜ hagi Sailing Estonia OÜ vastu esemete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Foodgasm OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja: Foodgasm OÜ (registrikood 14545885), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan määruskaebemenetluses Kostja: Sailing Estonia OÜ (registrikood 12059576), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2020 määrus osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jaotada menetluskulud teisiti.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse.
Võtta vastu Foodgasm OÜ hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-20-4810 menetlus.
4.2.Jätta kõik menetluskulud 15% ulatuses Foodgasm OÜ kanda ja 85% ulatuses Sailing Estonia OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Foodgasm OÜ esitas Pärnu Maakohtule 26.03.2020 hagi Sailing Estonia OÜ paludes kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hagiavalduses märgitud 39 asja: väline kõvaketas ümbrisega, Fine Art Expo kleepsuga; Makita lauasaag MLT100 (raamat + tarvikud); Horsepower imur; gaasipõleti, mahutiga; väikest mõõtu gaasipõleti; aku laadijad 12v 2tk; kombineeritud lauaarvuti toiteplokid (3 plokki); padi; 12v geelaku; valge- ja mustakirju portatiivne 6×9 tolliste Alpine elementidega kõlar; GAS 12 tollise 500w elemendiga madalsageduskõlar; GAS helivõimendi; kodukino madalsageduskõlar (osaliselt demonteeritud); hõbedase kastiga kõlarite paar; autostudio B504 helivõimendi; pesumasin-kuivati; kamm Aristokrat; viiul kohvriga; roostevabast terasest didžeriduu; sinisest klaasist püramiid; puiduhöövel Hitachi, roheline; puiduhöövel, sinine; ekstsentriklihvija Clint 125mm; lintlihvija Matrix BS 600; ülafrees EM-R1050, kohvri ja tarvikutega; rihtimispendel, messingust; käsitööriistad: käsisaed, ehitussaag ja väiksem täppissaag, peitlid, ehitusnuga, silikoonipüstol, montaaživahu püstol, traatharjad, orgits, lahtise värvi või krohvi kirves (20x20 nelikanttoru otsas), ekstsentriklihvija liivapaberid; tamme servamata plank 52mm 10 tk; servamata laud 25mm 10 tk; männi servamata plank 52mm 20 tk; 3 tammeplangust aknapalet; 5 freesitud tammeplangust riiulit; seinapalgi jupid 10 tk; erinevas mõõdus liistud ja laastud 100 tk; lae valguspaneel; tammepuidust letipind; leti valguspaneeli detailid 30 tk; pruunist klaasist plaadis 15x15cm 180 tk; koormakatted 2x3m ja 5x3m. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt üüris kostja 2019.a hagejalt kohviku Nord ruume, sest pooltel oli plaan hakata seal tegema koostööd. Poolte suhted halvenesid ja koostöö lõppes sama aasta sügisel. Koostöö lõppedes ei võimaldanud kostja hagejale ligipääsu kohviku ruumidesse, mistõttu ei ole hageja saanud tagasi oma sinna jäetud asju. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole asjade valduse tagasisaamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest väljanõutavad asjad ei ole piisavalt identifitseeritavad ja hageja ei ole tõendanud nende omandiõigust. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
Hageja esitas 29.07.2020 kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus asja menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Avalduse kohaselt kohtusid pooled 26.05.2020 kohviku Nord ruumides ja kostja andis hagejale välja suurema osa asjadest, mille valduse kaitseks oli hageja esitanud hagi. Üleandmise- vastuvõtmise aktis on need asjad täpselt loetletud. Aktis on loetletud ka asjad, mida ruumides enam ei olnud ja hagejale üle ei antud. Nende osas ei ole mõistlik vaidlust jätkata, kuna hageja sai 95% asjades tagasi. Eeltoodu tõttu loobus hageja 13 asja väljanõudmisest (väline kõvaketas ümbrisega, Fine Art Expo kleepsuga; padi; 12v geelaku; kamm Aristokrat; viiul kohvriga; roostevabast terasest didžeriduu; sinisest klaasist püramiid; rihtimispendel, messingust; tamme servamata plank 52mm 4 tk; servamata laud 25mm 4 tk; männi servamata plank 52mm 6 tk; 1 tammeplangust aknapale; pruunist klaasist plaadis 15x15cm 67 tk).
Ülejäänud asjade väljanõudmise osas (Makita lauasaag MLT100 (raamat + tarvikud); Horsepower imur; gaasipõleti, mahutiga; väikest mõõtu gaasipõleti; aku laadijad 12v 2tk; kombineeritud lauaarvuti toiteplokid (3 plokki); valge- ja mustakirju portatiivne 6×9 tolliste Alpine elementidega kõlar; GAS 12 tollise 500w elemendiga madalsageduskõlar; GAS helivõimendi; kodukino madalsageduskõlar (osaliselt demonteeritud); hõbedase kastiga kõlarite paar; autostudio B504 helivõimendi; pesumasin-kuivati; puiduhöövel Hitachi, roheline; puiduhöövel, sinine; ekstsentriklihvija Clint 125mm; lintlihvija Matrix BS 600; ülafrees EM-R1050, kohvri ja tarvikutega; käsitööriistad: käsisaed, ehitussaag ja väiksem täppissaag, peitlid, ehitusnuga, silikoonipüstol, montaaživahu püstol, traatharjad, orgits, lahtise värvi või krohvi kirves (20x20 nelikanttoru otsas), ekstsentriklihvija liivapaberid; tamme servamata plank 52mm 6tk; servamata laud 25mm 6tk; männi servamata plank 52mm 14 tk; 2 tammeplangust aknapalet; 5 freesitud tammeplangust riiulit; seinapalgi jupid 10 tk; erinevas mõõdus liistud ja laastud, 100 tk; lae valguspaneel; tammepuidust letipind; leti valguspaneeli detailid 30 tk; pruunist klaasist plaadid 15x15cm 113tk; koormakatted 2x3m ja 5x3m) loobus hageja nõudest seetõttu, et sai need kostja ebaseaduslikust valdusest tagasi. Kostja on hageja nõude käitumuslikult õigeks võtnud ja hageja põhinõude täitnud.
Kostja vaidles menetluskulude tema kanda jätmisele vastu, sest tegemist ei ole hagi õigeksvõtuga. Hageja loobus osaliselt asjade väljanõudmisest, mida kostja ruumides ei olnud. Kostjal puudus hagi ebaselguse tõttu võimalus nõude täitmiseks. Kuna hageja nõudeks ei olnud kohviku ruumidesse ligipääsu võimaldamine (mida kostja tegi), ei ole põhjendatud lugeda hageja osalist asjade valduse tagasisaamist kostja poolt haginõude täitmiseks.
Maakohtu määrus ja põhjendused
Maakohus võttis hagist loobumise vastu, lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda.
Hageja loobus hagist hagiavalduse resolutiivosa punktides 3.1, 3.8, 3.9, 3.17, 3.18, 3.19, 3.20, 3.26, 3.28, 3.29, 3.30, 3.31 ja 3.38 nimetatud asjade nõudmisest. Seejuures ei ole hageja märkinud hagist loobumise põhjust, mistõttu jäävad selles osas menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
Hageja osaliselt eksitab kohut, kui märgib hagist loobumise avalduse resolutiivosa punktis 2 asjad, mille nõudmisest ta loobub, kuna kostja on nõude rahuldanud. Avalduse resolutiivosa punktis 2 olevatest asjadest on hagiavalduse resolutiivosas punktide 3.28, 3.29, 3.30, 3.31, 3.38 osas hageja tegelikult loobunud hagist resolutiivosa punktis 1. Seega on hageja loonud olukorra, kus osade asjade osas ta loobub hagist ja samade asjade osas loobub hagist seetõttu, et kostja on tema väidete kohaselt nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tegemist ei ole menetlusõiguste heauskse kasutamisega.
10.Hageja väidete kohaselt on kostja põhinõude rahuldanud. Käesolevas menetluses ei ole võimalik hagi pinnalt eristada, millised asjad kvalifitseeruvad põhinõudena, mida hageja väidab. Seega hageja eksitab kohut.
11.Hageja nõue on ebaselge, millele kohus juhtis tähelepanu 09.07.2020.a. kohtuistungil. Nõude ebaselguse tõttu, mida hageja ei kõrvaldanud 29.juuliks 2020 (kohtu määratud tähtaeg) puudus kostjal võimalus hageja nõuet vabatahtlikult täita nii, et on selgelt ja üheselt arusaadav, millises osas on nõue täidetud pärast hagi esitamist.
12.Kuna hagejat esindab vandeadvokaat, siis pidi hagejale olema selge ja arusaadav, et juhul, kui ta loobub hagist ja soovib menetluskulude kostja kanda jätmist
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel, siis oleks tulnud tal lisaks hagist loobumise avaldusele kõrvaldada ka hagiavalduses olevad puudused, et kohus saaks hinnata kulude kostja kanda jätmist eelnimetatud sätte alusel. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Määruskaebus
13.Hageja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Kostja andis 26.05.2020 hagejale välja suurema osa asjades, mille valduse kaitseks hageja hagi esitas. Hageja loobus tagastamata asjade osas nõudest seetõttu, et ei pidanud mõistlikuks selles osas vaidlust jätkata. Üle antud asjade osas loobus hageja nõudest põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist selles osas hagi rahuldanud. Kuna kostja tagastas enamiku nõutud asjadest, on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.
15.Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et hageja pidi enne hagist loobumist esitama kohtu nõutud tähtajaks 29.07.2020 hagi täpsustuse. Selliselt oleks hageja tekitanud täiendavaid menetluskulusid, mida ei saa pidada põhjendatuks.
16.Nende asjade väljanõudmisest loobumist, mida kohviku ruumides ei olnud, saab tõlgendada haginõude kitsendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes, mis ei ole hagi muutmine ja seetõttu ei pidanud hageja selles osas nõudest loobumist põhjendama. Arvestades asjaolu, et kostja täitis kitsendatud haginõude täielikult, on põhjendatud analoogia korras tuvastushagi nõude täitmisega arvestada Riigikohtu seisukohti ja lugeda, et kostja on hageja põhinõude pärast hagi esitamist täitnud ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Vastus määruskaebusele
17.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Riigikohtu seisukohad tuvastushagi nõude täitmise kohta analoogia alusel ja TsMS § 168 lg 5 ei kohaldu. Kostja võimaldas hagejale ainult kohviku ruumidesse sissepääsu, mida ei saa lugeda asjade väljaandmise nõude rahuldamiseks. Seejuures puudus kostjal nõude ebaselguse tõttu võimalus hagejale asju välja anda. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse.
21.Määrus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jaotab menetluskulud teisiti. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kõik menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-18-17703, p 11.2 ja selles viidatud praktika). Hageja esitas valduse kaitse nõude, mille eesmärgiks oli saada kostja ebaseaduslikust valdusest tagasi hagiavalduses loetletud asjad.
24.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja eksitas kohut ja ei kasutanud menetlusõigusi heauskselt. Hageja tõi hagist loobumise avalduses selgelt välja, millises osas ta loobub nõudest selle tõttu, et ta ei soovi enam nõude menetlemist ja millises osas selle tõttu, et kostja on nõude täitnud, st andnud vaidlusalused asjad hagejale välja. Ekslik on maakohtu arusaam, et hageja loobus osade asjade väljanõudmisest mõlemal eelmärgitud põhjendusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja sai osa asju tagasi hagetust väiksemas koguses - tamme servamata plangud (10-st 6), servamata lauad (10-st 6), männi servamata plangud (20-st 14), tammeplangust aknapaled (3-st 2) ja pruunist klaasist plaadis (180-st 113), mis on hagist loobumise avalduses selgelt välja toodud. Hagist loobumise avalduses (tlk 56-60) märgitud loetelud kattuvad hagiavalduses ja 26.05.2020 asjade üleandmise-vastuvõtmise aktis (tlk-d 62, 63) märgitud andmetega. Hagetud 39-st asjast jäi hagejal tagasi saamata 8. Hagiavalduses märgitud 39 asja nimekiri kattub aktis toodud nimekirjaga ja aktis on tehtud märked selle kohta, millised asjad on üle antud, millised on antud üle väiksemas koguses ja milliseid asju ruumides ei olnud. Akti allkirjastasid mõlema poole esindajad. Asjade üleandmist (sh osade asjade hagetust väiksem kogus) saab menetluskulude jaotamisel arvestada.
25.Asja materjalist nähtub, et maakohus pidas 09.07.2020 eelistungit poolte osavõtuta (tlk 52). Protokollist nähtub, et kohus kohustas hagejat 29. juuliks 2020 selgitama, millised hagiavalduses märgitud asjad kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja milliste osas on hageja nende valdaja. Asjade loetelu kohta kohus hagejalt täpsustusi või selgitusi ei nõudnud. Seega on alusetu maakohtu tuginemine vaidlustatud määruses sellele, et hageja nõue on ebaselge ja ta oleks pidanud seda kohtu määratud tähtajaks täpsustama. Hageja sai enamuse oma asjadest tagasi 26.05.2020 ja ta ei pidanud esitama koos hagist loobumise avaldusega täpsustatud hagiavaldust. Lisaks selle ebavajalikkusele oleks hagiavalduse täpsustamine toonud endaga kaasa põhjendamatu menetluskulude suurenemise.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja väide (millega nõustus ka maakohus), et tal ei olnud võimalik hagiavalduses märgitud asju identifitseerida, neid hagejaga seostada ja seetõttu hagejale välja anda. Ka poolte kohtueelse kirjavahetuse (tlk 10-15) alusel ei saa teha järeldust, et kostja keeldus hagejale asju välja andmast eeltoodud põhjustel. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas 26.05.2020 asjade üleandmise akti ja see ei sisalda märkusi selle kohta, et kostja peab mõnda asja enda või kolmandate isikute omaks või on keegi teine nende seaduslik valdaja.
27.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et ta võimaldas hagejal vaid kohviku ruumidesse siseneda, mida ei saa lugeda tema poolt hageja nõude täitmiseks, kuna sellist nõuet ei olnud hageja kostja vastu esitanud. Valduse kaitse nõude esitamisel asjaõigusseaduse § 80 alusel on tegemist sooritushagiga, mille sisuks on omanikule kuuluva asja väljaandmine. Väljaandmise all mõeldakse valdaja poolt kõigi selleks vajalike toimingute tegemist, et anda asja valdus üle omanikule (vt Asjaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 367-368, p-d 3.4.2 ja 3.4.3). Arvestades eelnevat ei pidanud hageja esitama peale asjade väljanõudmise muud nõuet. Nagu juba eelnevalt
märgitud, andis kostja hagejale 26.05.2020 enamuse nõutud asjadest üle, mida kostja seaduslik esindaja kinnitas oma allkirjaga.
28.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kostja andis hagejale üle hagiavalduses loetletud 39-st asjast 31 ja lisaks 5 asja hagetust väiksemas koguses, mille tõttu hageja loobus vastavas osas hagist nõude täitmise tõttu, ei pöördunud hageja selles osas kohtusse asjatult. Samas ei nõustu ringkonnakohus hageja käsitlusega selle kohta, et 8 asja osas, mida talle üle ei antud ja mille väljanõudmisest ta loobus, on tegemist haginõude kitsendamisega, mille korral peavad menetluskulud jääma vastavas osas kostja kanda. Arvestades kostja poolt hagejale üle antud asjade arvu ja osaliselt üle antud asjade koguseid, leiab ringkonnakohus, et kostja täitis hageja nõude ca 85% ulatuses. Seega tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka kaebuse menetlemise kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda samas proportsioonis.
29.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.