Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) hagi P.N-i vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TF Bank AB (publ.) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
6098,36 eurot
(Eesti
filiaali
kaudu)
Menetlusosalised ja nende Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (filiaali esindajad ringkonnakohtus registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja P.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vjatšeslav Santašev Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2024 otsus, välja arvatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja 3. novembri 2023 taotluse menetluse lõpetamiseks (s.o resolutsiooni punkt 1). Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas 08.05.2023 Pärnu Maakohtule P.N-i (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 23.05.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 07.06.2023 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mida täpsustas 14.06.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4066,46 eurot, intressi 247,72 eurot, haldustasu 121,98 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 545,91 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 25 % aastas alates 08.06.2023 kuni põhinõude 4066,46 euro täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr 711750561, mille alusel sai kostja laenu. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 4066,46 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2022-10.07.2027.
4.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 08.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 23.11.2022 saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
5.Hageja ei ole kostjale põhivõla katteks midagi tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhivõlg 4066,46 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimäär 25 % aastas. Kostjal on intressivõlgnevus 247,72 eurot.
6.Lepingu järgi oli laenusaajal kohustus tasuda lepingu haldamise tasu 40,66 eurot kuus. Kostja laenuhaldustasu võlgnevus on 121,98 eurot.
7.Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõigetest 1 ja 2 ning lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja sissenõudekulude suurus on 50 eurot.
2
8.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 4066,46 eurolt alates lepingu ülesütlemise päevast 24.11.2022 määraga 25%. aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 545,91 eurot. Kostja vastus
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole kunagi allkirjastanud vaidlusalust lepingut ega saanud laenu hagejalt. 2022. aasta juuli alguses pakkus kostjale abi töö leidmisel tema klassivend X. X ütles kostjale, et töö on vastutusrikas ning tööandja küsib kostjalt enne tööle võtmist tema ID-kaarti ja PIN-koode. Tööandja pidavat tema ID-kaarti kontrollima politsei kaudu. Kostja ei nõustunud üle andma originaaldokumendina oma IDkaarti. Kostja andis Xle võimaluse teha telefoniga ID-kaardi mõlemast küljest foto. X ütles, et PIN-koodid on vajalikud, kuna ilma PIN-koodideta ei saa politsei kaarti kontrollida. Pärast seda andis kostja Xle PIN-koodid.
10.Päev hiljem võttis tööandja Telegrami suhtlusrakenduse kaudu kostjaga ühendust. Tööandja ütles, et esitas kostja andmed politseile kontrollimiseks ja pärast kontrollimist võtab X temaga uuesti ühendust. Kolme päeva möödumisel tagastas X kostjale PINkoodid ja ütles, et tööandja on kõike politsei kaudu kontrollinud, dokument oli õige, kuid tööandja keeldus kostjat tööle võtmast. Hiljem oli tööandja andmed Telegrami suhtlusrakenduses kustutatud.
11.Kostja sai 2022. aasta juuli teises pooles Coop Pangalt teate, et talle on väljastatud VISA kaart Coop Pangas. Coop Panga kontoris selgitati kostjale, et konto avamisel kasutati tema ID-kaardi andmeid ja PIN-koode. Sellest järeldub, et kostjale tundmatu isik lõi kasutaja identifitseerimist võimaldavate pangatunnuste kaudu pangakonto ning kasutas kostja nõusolekuta tema isikuandmeid, misjärel tuvastas end laenu väljastavate ettevõtete veebikeskkonnas ja võttis kostja nimel laene. Kostja avalduse alusel on sündmuse suhtes algatatud kriminaalmenetlus.
12.Hageja ei kontrollinud laenulepingu sõlmimisel laenutaotleja isikusamasust ja laenutaotleja andmete õigsust. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, kuidas kostjat teavitati lepingu sõlmimisel intressimäärast ja muudest laenu saamisega kaasnevatest kuludest. Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei tõendand, kuhu saadeti meeldetuletusi. Lepingus märgitud e-posti aadressi, postiaadressi ja telefoninumbrit ei ole olemas.
Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus jättis 18.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 550 eurot. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata kostja 03.11.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks.
3
14.Kohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja digitaalne allkiri on laenulepingul, mille alusel on hageja kostja vastu nõude esitanud. Kohus leidis, et hagejal oleks tulnud täiendavalt selgitada ning tõendada, kuidas ta laenulepingu sõlmimisel laenutaotleja andmeid kontrollis ja tema isiku tuvastas. Kostja esile toodud asjaolusid arvestades ei saa ainuüksi digitaalse allkirja alusel järeldada, et lepingu sõlmis kostja. Kohus selgitas pooltele 30.08.2023 kirjas, et kuna hageja on sõlminud kostjaga tarbijakrediidilepingu, tuleb hagejal välja tuua ja tõendada, kes ning kuidas tuvastas lepingu sõlmimisel kostja isiku. Hageja kohtule täiendavalt selgitusi ega tõendeid ei esitanud.
15.Krediidi kogusumma oli lepingu järgi 8 732,88 eurot, intressimäär laenu jäägilt 25% aastas ja esialgne krediidi kulukuse määr aastas 38%. Lepingule oli lisatud maksegraafik ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Kas või kuidas informeeriti laenu taotlejat lepingu tingimustest ja muudest andmetest enne lepingu allkirjastamist, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Lepingu osaks olid ka eritingimused, mille järgi oli kampaania intressiks kuue kuu jooksul 0%. Eritingimused nägid ette, et kui klient viivitab kampaania perioodil mistahes lepingujärgse tagasimakse maksmisega osaliselt või täielikult rohkem kui 3 päeva, tühistab pank kampaania tingimused. Kas või kuidas tutvustati enne laenulepingu sõlmimist laenu taotlejale viidatud kampaaniatingimusi, asjas esitatud tõenditest ei nähtu.
16.Hageja saatis kostjale aadressil Jõe 5 08.11.2022 hoiatuskirja võlgnevuse kohta ja 23.11.2022 lepingu erakorralise ülesütlemise teatise (dtl 73-74). Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, miks ta saatis hoiatuskirja ja lepingu ülesütlemise teatise aadressile, mis erines lepingus toodud aadressist.
17.Kostja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta (dtl 176), mille kohaselt oli algatatud kriminaalasi KarS § 213 lg 1 järgi. Kostja on kohtule usutavalt selgitanud, kuidas said kolmandad isikud enda kasutusse kostja IDkaardi PIN-koodid, mida on võimalik kasutada lepingu allkirjastamiseks ilma isiku enda nõusolekuta.
18.Esitatud tõendeid ja kohtu selgitusi arvestades oleks hageja pidanud täiendavalt tõendama, et lepingu sõlmis vaatamata vastuväidetele siiski kostja. Hageja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid. Asjas esitatud tõendite pinnalt leidis kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist.
19.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat kui laenu taotlejat lepingu eelselt teavitanud kõigist seaduse järgi vajalikest andmetest. Kuigi lepingu järgi pidi olema see suunatud järelmaksuga soetatava teenuse finantseerimiseks, ei nähtu lepingust, mida osteti. Kostjale laenu summat üle ei kantud. Ainuüksi eelviidatud puuduste tõttu oleks tarbijakrediidileping olnud tühine, kui hageja oleks tõendanud selle sõlmimist nimelt kostjaga.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei ole hageja samuti tõendanud. Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt taust.ee (dtl 75) hagiavalduse esitamise seisuga, 4
milles nähtub, et alates 10.08.2022 ning 18.08.2022 oli kostjal mitmeid tasumata võlgnevusi. Hageja esitas ka väljavõtte pensioniregistrist (dtl 76), mille kohaselt oli kostja sissetulekuks palgana 1171,16 eurot. Samas ei kontrollinud hageja ühelgi viisil kostja igakuiseid kohustusi ega ole välja toonud ega tõendanud, kuidas saadud andmeid analüüsiti või mis järeldusi nende alusel tehti. Eeltoodut tervikuna kokku võttes leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada hagi.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingu sõlmimine kostjaga on tõendamata. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ja isikusamasus seega PIN-koodidega tuvastatud.
23.Kostja ei ole tõendanud, et tema pole lepingut allkirjastanud või et ID-kaart või selle andmed või PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt. Kostja on ise väitnud, et ta andis oma ID-kaardi paroolid Xle.
24.Põhjendamatu on maakohtu väide, et hageja ei ole tõendanud, et kostjat on teavitatud kõigist seaduse järgi vajalikest andmetest. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht sisaldub allkirjastatud dokumentide hulgas. Lepingute tingimustes on näha ka intressimäär ja muud lepinguga seotud kulud. Kostja ei ole hageja-poolse väljamakse tegemist müüjale kahtluse alla seadnud.
25.Juhul kui kohus leidis, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks hagi saanud rahuldada osaliselt. Kohus ei ole hagejale viidanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ei ole piisavalt tõendatud ega andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole maakohtu nõuet saanud, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada tõendavaid seisukohti ja tõendeid.
Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja 03.11.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks. Nimetatud taotluse rahuldamata jätmisega ei rikuta hageja õigusi ning lisaks ei ole selle taotluse rahuldamata jätmine apellatsioonimenetluse korras vaidlustatav. Tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 5
28.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et käesolevas asjas pidi hageja tõendama, et lepingu, mis on kostja nimel digitaalselt allkirjastatud, sõlmis kostja. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on 16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (otsuse p 22). Kuna lepingul on kostja digitaalallkiri, siis leidis maakohus ebaõigesti, et hageja pidi tõendama, et kostja on ka tegelikult selle tahteavaldusse andnud. Antud juhul pidi kostja tõendama, et tema lepingut ei sõlminud. Seega on maakohus jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise. Kostja on apellatsioonkaebuse vastuses avaldanud, et lepingu allkirjastas tema PIN-koode kasutades D. Gorodivski, kes mõisteti kriminaalkorras ka süüdi. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole selle väite kohta esitanud tõendeid ega ka taotlust tõendite väljanõudmiseks.
29.Ka juhul, kui kostja ei allkirjastanud lepingut ise, ei pruugi hageja nõue kostja vastu olla välistatud. Riigikohus on 16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 selgitanud, et juhul, kui asja arutamisel peaks tuvastatama, et kostjale väljastatud ID-kaart ja PINkoodid ei väljunud kostja valdusest kostja süüta, tema tahte vastaselt, vaid kostja andis oma ID-kaardi ja PIN-koodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes kostjana esinedes võttis viimasele lepingulisi kohustusi, tuleb hinnata, kas ID-kaardi ja PINkoodide andmist kolmandale isikule tuleks käsitada kostjalt kolmandale isikule üldvolituse andmisena. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja (otsuse p 23). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (otsuse p 24). Ringkonnakohus märgib, et kohus peab eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3). 6
Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus anda korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 329 lg 4). Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Maakohus on jätnud hindamata, kas kostja poolt digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist saab käsitleda üldvolituse andmisena või kas antud juhtumit saab käsitleda näivusvolituse olukorrana. Samuti ei ole kohus selgitanud pooltele vajadust selles küsimuses oma seisukohad esitada, millega on rikkunud eelmenetluse ülesandeid.
30.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus palus 30.08.2023 kirjas hagejal selgitada ja tõendada, kuidas hinnati kostja krediidivõimelisust ja andis selleks tähtaja 02.10.2023. Tsiviilasjast ei nähtu aga, et see kiri oleks tehtud nähtavaks sellele e-posti aadressile, mida hageja on menetlusdokumentides oma e-postiaadressiks nimetanud, s.o XXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on dokument nähtavaks tehtud e-postiaadressidele YYY ja CCC. Hageja on esitanud e-toimiku väljavõtte, mille kohaselt on dokument avatud alles 19.02.2024. Kuigi seadus ei nõua 30.08.2023 kirja kättetoimetamist, siis olukorras, kus kohus kasutas kirja kohta teate edastamiseks muid kontaktandmeid kui need, mille menetlusosaline ise kohtule avaldas, oleks kohus pidanud tegema kindlaks, kas hageja sai kirja kätte. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile, ei saa kohus olla kindel, et adressaat saab sellest õigeaegselt teada. Selliselt saadetud teavituse saaks lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Seega ei andnud maakohus nõuetekohaselt hagejale võimalust selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist.
31.Maakohus leidis ka, et kui lepingu sõlmimine kostjaga oleks tõendatud, oleks see tühine, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks laenutaotlejat teavitanud kõigist seaduse järgi vajalikest andmetest, lepingust ei nähtu, mida osteti ning kostjale laenu summat üle ei kantud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest ei ole üheselt arusaadav, millised VÕS § 404, § 405 sätestatud andmetest on maakohtu hinnangul puudu, et kaasa tuua lepingu tühisus. Vaidlusalusest lepingust järeldub, et tarbijakrediidilepingu esemeks oli asja omandamine OÜ-lt Luutar. Seda arvestades ei selgu maakohtu otsusest, miks pidi hageja tegema lepingujärgse makse kostjale, mitte müüjale. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, miks asjaolust, et lepingus ei ole märgitud, millist toodet osteti (märgitud on tellimuse number ja toote hind), saab järeldada, et müüja ei ole kaupa ostjale üle andnud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. 7
32.Kuna maakohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse ülesandeid, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.