Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 28.10.2020 pankrotiavalduse, mille kohaselt on erinevate võlgnevuste kogusumma üle 67 tuhande euro, võlgniku sissetulekud onpiiratud ning vara puudumisel ei ole võimalik kohustusi täita. XXX vähenemise tõttu ei ole võlgnik võimeline sissetulekuid suurendama. Võlgnik on XXX, ülalpidamisel on XXX, käesolevalt elatub võlgnik erinevatest toetusest ja sotsiaalabist. Võlgnik soovib kohustustest vabaneda. Kohus kuulas võlgniku ära eelistungil 09.11.20. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, selgitades võlgnevuste tekkimist ja oma elukorraldust. Võlgnik oli valmis tööle minema, kui leiab oma võimetele vastava töö. Määrusega 12.11.20. kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Tegevusaruanne esitati kohtule 05.12.20. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub, sissetulek on käesolevalt ca 650 eurot kuus erinevate toetustena. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 33883 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, olulist sissetulekute suurenemist või maksevõime paranemist ei ole ette näha. Võlgniku pankrotistumise põhjuseks tuleb lugeda ülejõukäivate rahaliste kohustuste võtmise, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohtuistungil 21.12.20. võlgnik taotles jätkuvalt pankroti väljakuulutamist, ajutine haldur jäi aruandes toodu juurde ja taotles tasu määramist.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu. Vastupidine ei ole kinnitust leidnud. Kohus märgib, et asjas puudub sisuline vaidlus võlgniku maksejõuetuse üle, võlgnik ise kinnitab enda maksejõuetust. Kohus leiab, et pankrotiavaldus, võlgniku selgitused ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on ebapiisav, kuid pankroti tuleb väljakuulutada eesmärgiga selgeks teha võlgniku kohustuste täpne suurus ning hilisemalt alustada kohustusest vabastamise menetlust. Kohus leiab, et Vladimir Kutšmei vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada K.K. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 5 töötunni eest koos maksudega 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku kanda, kuid esialgne väljamakse teostada riigivahendisest kohtutäiutri Oksana Kutšmei büroo kontole, kelle kaudu haldur tegutseb. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.