8.Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada S.F (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded S.F-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel S.F-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 05.01.2021. a määrusega välja S.F-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Tartu Maakohtu 19.11.2021 määrusega lõpetati S.F-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 08.12.2021. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas, 1. juunil ja 1. detsembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 15. novembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 37 589,57 eurot, sealhulgas II järgu nõudeid kogusummas 27 025,74 ning III järgu nõue summas 10 563,83 eurot.
2.Võlgnik on menetluses esitanud kohtule aruandeid järgnevalt: 29.06.2022, 27.12.2022, 09.07.2023, 01.02.2024, 01.07.2024, 23.12.2024 ja lõpparuande 29.08.2025.
3.Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik menetluse registreeritud Eesti Töötukassas ning töötas ettevõtetes OÜ Ropka Elamu, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus ning OÜ BREM Puhastus. Alates 2024. aasta juulist on võlgnik pensionil, kuid töötas osalise koormusega ka OÜ BREM Puhastus kuni 23.05.2025. Võlgnikul on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime ning keskmine puue. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, tulumaksutagastus, pension ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku summas 238 eurot.
4.Võlgnik on esitanud 2. oktoobril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja 2/5
alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (08.12.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. S.F ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik menetluse kestel registreeritud Eesti Töötukassas ning töötas ettevõtetes OÜ Ropka Elamu, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus ning OÜ BREM Puhastus. Alates 2024. aasta juulist on võlgnik pensionil, kuid töötas osalise koormusega ka OÜ BREM Puhastus kuni 23.05.2025. Võlgnikul on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime ning keskmine puue. Kohtu hinnangul on arvestades võlgniku tervislikku seisundit täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.
Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, tulumaksutagastus, pension ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku summas 238 eurot, kuid kohus märgib, et väljamaksed ei ole teostatud vastavalt kohtumääruses olevatele jaotistele, kahele võlausaldajale ei ole üldse väljamakset tehtud, kuid samal ajal on väljamakse tehtud III järgu võlausaldajale. Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025.a määruses kohtuasjas 2-17-13018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma 3/5
usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on antud juhul väljamaksete tegemisel rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu esinenud rikkumise näol on tegu usaldusisiku kohustuste rikkumisega, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Ehkki võlgnik on eksinud väljamaksete tegemisel, on ta siiski näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud väljamakseid võlausaldajatele. Ringkonnakohus on leidnud, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud ning menetluse kestel võimaluste piires ka töötanud, olles osalise töövõimega puudega isik. Käesoleval ajal on võlgnik pensionil ja nõuete rahuldamine oluliselt suuremas mahus ei ole tõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et S.F tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka S.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
4/5
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 29.08.2025. Kuna kohus lõpetab S.F-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb S.F vabastada ka usaldusisiku kohustustest.